Elektripaigaldise ohutus

Elektri kõrgepinge õhuliinide vahetus ümbruses tuleb võimalike ohtudega arvestada ka ürituste korraldamisel.​

Eleringi jaoks on meile kuuluvates paigaldistes või nende läheduses tegutsemisel ja töötamisel ohutuse tagamine kõige olulisem! Seepärast oleme välja töötanud kohustuslikud ohutusnõuded ning panustame pidevalt koostöös teiste võrguettevõtetega või ise ohutuskampaaniate korraldamisesse, et tõsta ohuteadlikust.

Selleks, et tagada elektripaigaldise ohutus ja kaitse, on seatud maa kasutamisele piiranguid, mis maaomanikule tähendab tehnorajatise talumiskohustust ja mille eest on õiguse taotleda talumistasu.

Palun kooskõlasta oma kaitsevööndis plaanitavad tegevused alati Eleringa eelnevalt!

Avarii või avariiohu korral helista Eleringi 60 56 825 või Päästeametisse 112

Elektripaigaldises ja selle kaitsevööndis töötamiseks on Elering välja töötanud vastavad ohutusnõuded, mille järgimine on kohustuslik. Nõuded on välja töötatud standardi EN50110 alusel, mis sätestab elektripaigaldiste käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal tehtavate tööde ohutusnõuded.​

Vastavalt ohutusnõuetele peab iga elektripaigaldises viibiv isik olema saanud ohutusjuhendamise, tööde korraldamisel on täiendavalt nõudmised ohutuspädevusele.​

Elektripaigaldise kaitseks ning ohutuse tagamiseks on igale paigaldise seatud kaitsevöönd, milles tegutsemiseks on seatud omakorda erinevad piirangud. Lisaks piirangutele palume alati arvestada võimalike ohtudega, mis tulenevad kõrgepinge elektripaigaldisest.

Loe täiendavalt ka liinide kaitsevööndis tegutseja meelespead! (LINK)

Õhuliinid

​Kõrgepingeliinidest võib inimene surmava elektrilöögi saada ka liinijuhet puutumata. Ohutuskaugus sõltub küll liini pingeastmest, kuid soovitame hoida kaugust alati suuremana kui 3 meetrit. ​

Mastidel ronimine on kategooriliselt keelatud, see on eluohtlik!

Ohutuskaugusega tuleb arvestada nii töötamisel suurte ja kõrgete masinatega nagu kallurid, kraanad, tõstukid ja kombainid kui ka paigaldades antenni või lipuvarrast, lennutades tuulelohet või hüpates batuudil

Ettevaatust suurte masinatega töötamisel ja liikumisel!​

Kõige sagedamini tekitavad ohtlikke olukordi just suured transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Igasugune tegevus õhuliini kaitsevööndis tuleb ohutuse tagamiseks eelnevalt Eleringiga kooskõlastada. (LINK)

Avalikult kasutatavatel teedel tuleb üle 4,5 meetri kõrguste veoste teekond Eleringi õhuliinidega ristumiskohtades eelnevalt kooskõlastada (eriveose loa taotluse kooskõlastamine). ​

Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, ei tohiks liigelda masinatega, mis kõrgemad kui 3,5 meetrit. Ohutuse tagamiseks tuleks eelnevalt Eleringiga konsulteerida.​

Kuumadel suveilmadel tuleb arvestada ka sellega, et kuumuse mõjul liinijuhtmed venivad ning langevad tavapärasest madalamale!​ 

Maha või masinale kukkunud juhe võib olla pinge all!

Maha kukkunud juhe võib olla pinge all ja seetõttu ei tohi juhtmele lähemale minna kui 20 meetrit. Masinale langenud pinge all olev liinijuhe põhjustab ka masina sattumist pinge alla ning seetõttu ei tohiks selle juht kabiinist väljuda, sest nii satub ta veelgi suuremasse ohtu.

Kui masin ei ole juhtmesse kinni jäänud, siis võib üritada eemalduda masinaga esialgsele liikumisele vastassuunas. Kui aga masinat pole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on pingest vabastatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid.

Kui aga on tekkinud masina süttimise oht (rehvid suitsevad või on süttinud), väljuda masinast (hüppega) seda maapinnal olles puudutamata.

Nii maha kukkunud juhtmest kui pinge all olevast masinast tuleb eemalduda ohutusse vähemalt 20 meetri kaugusele vältides suurte sammudega astumist või jooksmist, kus mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda ning mille tõttu võib sattuda sammupinge alla. Eemalduda maha kukkunud juhtmest või masinast kas väikeste jalad koos hüpetega või jalgu mööda maad lohistades väikeste sammudega nii, et mõlemad jalad on kogu aeg maas.

Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on eluohtlik!​

Lõket ei tohi teha õhuliini lähedal isegi juhul, kui ilm on tuuleta ja lõket osatakse kontrolli all hoida. Lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Selline löök ohustaks inimeste elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete venimist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ning oht elektriöögiks suureneb veelgi.

Raie-, ehitus- ja pinnasetööd elektriliini kaitsevööndis tuleb kindlasti kooskõlastada!​

Liini kaitsevööndis toimuvate raie-, ehitus- ja pinnasetööde kooskõlastamine on kohustuslik. Samuti ei ole lubatud puid, raie-, ehitus- ja pinnasematerjali ladustada õhuliini alla või selle vahetusse lähedusse. ​
Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas – enne tööde algust võta kindlasti Eleringiga ühendust.

Kui siiski juhtub, et puu hakkab langema liini poole või on liinile langenud, tuleb teha järgmist:​

• lõpetada viivitamatult igasugune tegevus, mis on seotud puu langetamisega;​vältida igasugust lähenemist puule, ka sae päästmise eesmärgil;​
• eemaldada puust vähemalt 20 meetri kaugusele vältides suurte sammudega astumist või jooksmist, kus mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda ning mille tõttu võib sattuda sammupinge alla.
• Eemalduda kas väikeste jalad koos hüpetega või jalgu mööda maad lohistades väikeste sammudega nii, et mõlemad jalad on kogu aeg maas
• kui puu sattus juhtmele nii lähedale, et tekkis lühis või puu langes juhtmetele, tuleb sellest viivitamatult teavitada Eleringi kontakttelefonil, mille leiab kaitsevööndis tegutsemise loalt;​
• takistada kõrvaliste isikute lähenemist sündmuskohale ning oodata elektriala asjatundjate saabumist, kes korraldavad puu eemaldamise.

Tormid, äike, märg lumi ja jäide võivad tekitada ohuolukorra!​

Tormide ning äikesetrombide ajal ja järgselt tuleb õhuliinide lähedal liikudes olla äärmiselt ettevaatlik, kuna mastilt võib olla langenud juhe või piksekaitsetross. Allalangenud juhtmete (trosside) puudutamine on kategooriliselt keelatud ja nendele lähenemine vähem kui 10 meetri kauguselt on ohtlik. Kui tegemist on kohaga, kus liigub rohkem inimesi, korraldage ohupiirkonnas valve kuni asjatundjate saabumiseni.​

Kui juhtmetele on kleepunud märg lumi või on tekkinud jäide ning juhtmed on teele või maapinnale raskuse tõttu ohtlikult lähedale vajunud, tuleks loobuda nende alt läbi minekust ja teavitada nähtust liini omanikku.

Kaabelliinid

Kaabelliinid on nii maa- kui veekaabelliinid. Maa- ja veekaabelliinide kaitsevööndid on erinevad, samuti on erinevad kaitsevööndi tegevuspiirangud. ​

Enne kaevetöödega alustamist selgita välja:​

• kas kaevealal võib olla maakaableid - maakaabelliinide asukohta saab täiendavalt infot Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest;​
• kui kaevealas on kaabelliin, siis kes on selle omanik;​
• kooskõlasta oma kaevetööd kaabelliini omanikuga!​​

Ilma kooskõlastuseta ei tohi:​

• ületada kaablit väljapool teeala raskete masinatega - nt traktor, metsaveomasin;​
• teostada kaevetöid, rajada ehitisi, metsa langetada ning metsa välja vedada​
• teha kaitsevööndis lõket​
• kasvada kaitsevööndis puid ja põõsaid

Kiisa elektrijaam

Eleringile kuuluv Kiisa elektrijaam asub Saku vallas Kirdalu külas. Kiisa elektrijaam on B-kategooria suurõnnetuse ohuga objekt ning seetõttu on Elering jaama omanikuna välja töötanud meetmete kogumi, mis peavad tagama õnnetuse korral operatiivse reageerimise. ​

Avariireservelektrijaam kasutab tööks maagaasi ja diislikütust ning jaama käitamiseks tuleb Eleringil osta turult süsinikdioksiidi saastekvoote. Vajalike kvootide kogumaht sõltub sellest, kui tihti ja kui pikalt jaam töötab.

Info Kiisa elektrijaama ohutusabinõudest ja võimalike õnnetuste ärahoidmisest