Elektriarve kujunemine läbi aegade
Möödunud sajandil oli elektriteenus lihtne. Tarbija sai ühe arve, kus oli üks summa. Eestis pakkus elektrit Eesti Energia, Lätis Latvenergo. Need suured riiklikud ettevõtted tootsid elektrit elektrijaamas, kandsid selle võrkude kaudu kliendini ja hoidsid süsteemi tasakaalus. Tarbija jaoks oli see kõik üks teenus nimega elekter.
Eelmise sajandi lõpus otsustati Euroopa Liidus, et sellised täielikult integreeritud monopolid ei paku tarbijale parimat teenust. Puudus nii riigisisene konkurents kui ka motivatsioon odavama energia otsimiseks üle piiride. Lahendus oli elektrituru jagamine kaheks. Võrguteenused jäid monopoliks, sest paralleelsete elektriliinide ehitamine samasse kohta poleks olnud mõistlik. Elektri tootmine ja müük avati konkurentsile.
Tarbija sai võimaluse valida endale sobiv ja soodsaim elektrimüüja. Võrguettevõte jäi samaks. Ühe arve asemel tuli kaks või kaks eraldi rida samal arvel. Näiliselt tekkis kulu juurde, tegelikult toodi nähtavale see, mis oli varem peidetud. Võrgutasude muutused said avaliku tähelepanu ja debati osaliseks. See ongi läbipaistvuse eesmärk.
Alates 2026. aasta algusest lisandub elektriarvele kaks uut rida. Keskmisele kodutarbijale on nende kogumõju umbes kolm kuni neli eurot kuus. Uute ridadega rahastatavad reservid aitavad ka tulevikus tagada, et elekter oleks meil alati olemas. Nende ridade eraldi väljatoomine arvel muudab elektriga seotud kulud läbipaistvamaks.
Millest koosneb elektriarve