Millest räägivad uued read elektriarvel?
Alates 2026. aastast lisandub elektriarvele kaks uut rida kokku ligi nelja euro väärtuses kuus, millega tagatakse elektrisüsteemi stabiilsus pärast Venemaa võrgust lahkumist ja asendatakse vananevad põlevkivijaamad uute juhitavate võimsustega. Kuigi näiliselt tekib kulu juurde, on tegelikult tegu juba olemasolevate teenuste läbipaistvamaks muutmisega, mis koos taastuvenergia kiire kasvuga võib kokkuvõttes hoopis elektrihinda langetada.
Arvamusartikkel Maalehes 02.10.2025
Kalle Kilk
Eleringi juhatuse esimees
Möödunud sajandil oli elektriteenus lihtne. Tarbija sai ühe arve, kus oli üks summa. Kõik oli selge ja arusaadav. Eestis pakkus elektrit Eesti Energia, Lätis Latvenergo. Need suured riiklikud ettevõtted tootsid elektrit elektrijaamas, kandsid selle võrkude kaudu kliendini ja hoidsid süsteemi tasakaalus. Tarbija jaoks oli see kõik üks teenus nimega elekter.
Parima hinna huvides lõhuti monopol
Eelmise sajandi lõpus otsustati Euroopa Liidus, et sellised täielikult integreeritud monopolid ei paku tarbijale parimat teenust. Puudus nii riigisisene konkurents kui ka motivatsioon odavama energia otsimiseks üle piiride. Lahendus oli elektrituru jagamine kaheks. Võrguteenused jäid monopoliks, sest paralleelsete elektriliinide ehitamine samasse kohta poleks olnud mõistlik. Elektri tootmine ja müük avati konkurentsile.
Tarbija sai võimaluse valida endale sobiv ja soodsaim elektrimüüja. Võrguettevõte jäi samaks. Ühe arve asemel tuli kaks või kaks eraldi rida samal arvel. Näiliselt tekkis kulu juurde, tegelikult toodi nähtavale see, mis oli varem peidetud. Võrgutasude muutused said avaliku tähelepanu ja debati osaliseks. See ongi läbipaistvuse eesmärk.
Samuti on näha, et sellisel moel elektri tootmise ja müügi eraldamine tõi kaasa elektri tootmise ja müügi efektiivsemaks muutumise. Börsimehhanism on külma järjekindlusega üle viieteistkümne aasta igaks ajahetkeks välja selekteerinud sellel hetkel kõige soodsamad elektri tootjad ja kallimad on jäänud kõrvale. Tulemusena on elektri tootmises tekkinud mitu efekti, millest mõned on sellised, mida oodatigi, aga mõned kahjuks mitte. Oodatud efekt on olnud see, et tõesti on igaks ajahetkeks kõige soodsama elektrijaama turule lubamisega keskmine elektri tootmise hind kujunenud parimaks, mis olemasolevate elektrijaamadega on võimalik saavutada. Keskmine hind on igal ajahetkel olnud parim võimalik isegi energiakriisi ajal, kui tundus, et elektri hind läks täiesti lakke.
Hästi toimiva turu ootamatu varjukülg
Turu tekitatud mitteoodatav efekt aga on olnud kahjuks aeglaselt ilmnev, aga seda probleemsem. Ainult päev-ette vaatav turg koos suuremahulise taastuvenergia turule toomisega on ajapikku ära võtnud majandusliku stiimuli hoida töökorras selliseid juhitavaid elektrijaamasid, mis pääsevad turule harva. Ja veel hullem – on ära võtnud ka tahte ehitada mõnda uut juhitavat elektrijaama, kuna puudub igasugune kindlus, et kümneteks aastateks ehitatava varaga saaks tulevikus investeeritud raha tagasi teenida.
Selleks, et tuled Eestis ka edaspidi põlema jääks, tuleb hoolt kanda, et siin oleks piisavas koguses juhitavat elektritootmist ja salvestust. Need aitavad toota elektrit siis, kui tuult ja päikest ei piisa ning naabrite käest pole võimalik elektrit saada. Need hoiavad ka igal millisekundil tootmise ja tarbimise tasakaalus.
Seda, mida enne tegi riiklik monopol ühe teenusena, tuleb nüüd eraldi hankida. Seda hakkame varsti nägema ka oma arvetel kahe uue reana.
Esimene uus rida: tasakaalustamisvõimsuse tasu
Veebruaris lahkusime Venemaa elektrisüsteemist ja liitusime Mandri-Euroopa sagedusalaga. See tähistas meie täielikku energiasõltumatust idanaabrist. Nüüd kanname täit vastutust süsteemi tasakaalu eest igal millisekundil. Selleks peavad süsteemihaldurid ostma kiirelt reageerivaid reserve, mis aitavad siluda tarbimise ja tootmise prognoosivigu ning toime tulla ootamatute riketega.
Ka varem maksime Vene poolele tasakaalustamise eest kümneid miljoneid aastas. See pole sisult uus kulu – varem läks see raha Venemaale, nüüd maksame oma tootjatele.
Elering esitas Konkurentsiametile kinnitamiseks metoodika, mis määrab tasakaalustamisvõimsuse kulude jaotamise. Ettepaneku kohaselt kataksid tootjad 40 protsenti ja tarbijad 60 protsenti kuludest. Kokku on piirmääraks 60 miljonit eurot aastas. Kui tegelik kulu tuleb suurem, kaetakse vahe ülekoormustulust ka järgmisel aastal.
See lahendus tähistab olulist nihet tarbijate huvide kaitsmise suunas. Seni on Elering katnud need kulud elektribörsil tekkivast ülekoormustulust, mis sisuliselt on elektritarbijate poolt elektri eest makstud raha. Nüüd hakkavad kuludes osalema ka tootjad, mis on õiglasem lahendus. Pakutud jaotus hoiab nii tarbijate kui tootjate kulud Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel, arvestades seejuures nii tööstusettevõtete kui taastuvelektri tootjate huvidega.
Keskmise tarbimisega pere arvel tähendab see umbes 1,8 eurot kuus koos käibemaksuga. Tasu suurust ei otsusta elektrimüüja. See arvutatakse Eleringi kinnitatud tariifi alusel igale tarbijale vastavalt tema elektritarbimisele. Elering ei teeni sellelt tasult kasumit – kogutakse täpselt nii palju, kui kulub reservide ostmiseks.
Kui Konkurentsiamet kiidab metoodika heaks, hakkab see kehtima jaanuarist. Tarbijad näevad tasakaalustamisvõimsuse tasu esimest korda veebruaris, kui nendeni jõuab jaanuari elektriarve.
Teine uus rida: varustuskindluse tasu
Võrguteenuse arvele lisandub uuest aastast varustuskindluse tasu. See on vajalik piisava koguse juhitavate võimsuste tagamiseks olukordades, kus ilmaoludest tulenevalt on taastuvenergia toodang väike, kuid tarbimine näiteks talvise pakaseperioodi tõttu suur.
Aastakümneid tagasi pärines kogu Eestis tarbitud elekter põlevkivielektrijaamadest. Need töötasid sõltumata ilmast. Nüüdseks on nende ressurss lõppemas ja konkurentsivõime vähenenud. Selle ja järgmise kümnendi jooksul peame leidma põlevkivijaamadele asenduse juhitavate elektrijaamade ja salvestusseadmete näol.
Juhitavaid võimsusi on varustuskindluse tagamiseks vaja vähemalt 1000 megavatti. See on eriti oluline ajaks, kui mingil põhjusel peaksid Eesti ühendused teiste riikidega tööst välja lülituma. Siis peab Eesti saama külmal talveööl iseseisvalt hakkama.
Elering käivitab vastava hanke lähiajal ja tulemus selgub eeldatavalt selle aasta viimastel kuudel. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.
Kas elektriarve kallineb?
Mõlemad täiendavad kuluread ilmuvad Eesti elektritarbijate arvetele 2026. aasta algusest. Need uued read tunduvad tarbijale lisakuluna, kuid tegelikult ei ole. Eraldi read reservide rahastamiseks elektri ja võrguteenuse arvel on küll uued, kuid sama eesmärki täitvad reservid ning nende tagamiseks vajalikud tegevused ja kulud on aastakümneid olemas olnud. Need kulud on hädavajalikud Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks.
Kokkuvõttes muutub elektrisüsteem järjest keerukamaks. Füüsikareeglid kehtivad aga endiselt – tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus. Kui varem oli see kõik lihtsalt elekter, siis uute ridade lisandumisel muutub elektri kogukulu läbipaistvus suuremaks. Tarbija saab parema pildi sellest, millest elektriteenus koosneb ja mille eest ta maksab.
Kui elektri odavnemine jätkub sarnases tempos viimaste aastatega, võib loota, et hoolimata uute ridade lisandumisest elektriarvele Eesti tarbijate kogukulud elektrile ei kasva. Pigem võime loota nende langusele.