Praktikas pole turuosalised iga gaasipäeva sees tarbimise ja tootmise tasakaalu võimelised tagama. Seepärast peab igal turuosalisel olema ühe tarnijaga leping, millega tagatakse puudujääva gaasi müük ja ülejääva gaasi ost ehk avatud tarne leping. Sellist avatud tarnijat, kellel on omakorda avatud tarne leping süsteemihalduriga, nimetatakse bilansihalduriks.

Gaasituru toimimise võrgueeskirja § 5 kohaselt avaldab süsteemihaldur  oma veebilehel avatud tarnijate nimekirja.

Elering vastutab süsteemihaldurina Eesti gaasisüsteemi bilansi tagamise ja bilansihaldurite bilansside selgitamise eest. Bilansihalduri ja süsteemihalduri vahelist avatud tarne lepingut nimetatakse bilansilepinguks, mille tüüptingimused on kooskõlastatud Konkurentsiametiga ja kehtivad ühises Eesti - Läti bilansitsooni.

Avatud tarne ahel

Andmevahetus

Maagaasiseaduse § 22 lõige 13 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks. Igapäevase andmevahetuse hõlbustamiseks on gaasituru osalised (võrguettevõtjad, mõõtepunktid jmt) kodeeritud nn EIC-koodidega. Kodeerimise protseduur on välja töötatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate ühenduse ENTSO-E poolt ja on kasutusel kogu Euroopas. EIC koodide taotlemise kohta leiab rohkem informatsiooni Elering kodulehelt: elering.ee/elektri-andmevahetus

Võrguettevõtjad ja EIC koodid  

Loe gaasi andmevahetusest lähemalt

Kasulik info

Manused