EL rahastusega projektid

RRF ehk EU Recovery and Resilience Facility (eesti keeles Euroopa Liidu Taastekava) näeb ette erinevate valdkondade toetamist majandust elavdavate ning kliimaeesmärke täita aitavate investeeringute elluviimiseks.

RRF projektid on kaasrahastatud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas 5.10.2021 Eesti taaste- ja vastupidavuskava toetuse raames 30 miljoni eurose rahastuse Eleringi võrgu arendamiseks.

Kliimaministeerium eraldas Eleringile septembris 2023 täiendavad 6,2 miljonit eurot RRF vahendeid, tuues toetuse kogusummaks 36,2 miljonit eurot. RRF investeeringutoetus antakse põhivõrguettevõtjale tagastamatu abina. Kuna tagastamatu abi ei lähe võrgutasude arvestusse, siis väheneb surve võrgutasude tõusuks.

Loe projekti kohta lähemalt Eleringi veebilehel

Info projekti kohta Riigi Tugiteenuste Keskuse lehel

Eesti koos Läti ja Leeduga ühendas enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril 2025. aastal ja peale saartalitluskatset ühendas Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril.

Balti riikide elektrisüsteem oli kuni selle ajani osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutas endast  geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollis meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust - ja seeläbi oli  idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides. 

Sünkroniseerimine läks Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa oli 298 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni seatud kõrge prioriteetsuse tõttu rahastati projekte maksimaalse 75% ulatuses Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagati Eestis ülekoormustasust.

Loe lähemalt

Balticconnector ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgud ning on eelduseks toimivale regionaalsele gaasiturule ning tarneallikate mitmekesistamisele (LNG terminalid, biometaan jne) Balti-Soome piirkonnas.

Balticconnector arvati prioriteetse projektina üleeuroopalisse energiavõrgustikku (TEN-E). Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt rahastas EL Balticconnectori ehituseks vajalikke uuringuid 5,4 miljoni euro ulatuses. Rahastamisleping sõlmiti 2015. aasta kevadel. Lisaks oli Balticconnector kaasatud 2013. aastal avaldatud EL-i CEF abipaketi ühishuvide projektide (PCI) nimekirja (Balticconnectori projekti number: 8.1.1). 

Lisainformatsioon CEF-i abipaketi kohta.
2015. aasta suvel esitas Elering investeerimistaotluse, mis oli eeltingimuseks EL-i toetuse saamiseks Balticconnectori ehitamisele.

15. juulil 2016 otsustas Euroopa Komisjon kaasrahastada Balticconnectori rajamist 75-protsendilise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50-protsendilise määraga kokku 206 miljoni euro ulatuses. Komisjoni pressiteade.

Loe lähemalt

Eesti–Läti kolmas ühendus tagab suurema varustuskindluse ning elektrituru tõhusa toimimise Balti riikide sees, aga samuti Balti riikide ning Põhjamaade ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel.

Elektriliini ehitusel oli ka oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu oli tehniliseks eeltingimuseks, mis võimaldas Eestil koos teiste Balti riikidega lülituda sünkroontööle Euroopa elektrivõrkudega ning ühtlasi desünkroniseerida Baltimaad Venemaa elektrisüsteemist.

Uus 330-kV õhuliin likvideeris pudelikaela Eesti-Läti piiril, tõstes ülekandevõimsust kuni 600 MW võrra. Lisaks lõi õhuliin võimalused uute elektritootjate liitmiseks elektri ülekandevõrguga Lääne-Eestis.

Euroopa Komisjon otsustas 2015. aastal toetada Eesti–Läti uue elektriühenduse ehitust 112 miljoni euroga. Toetus kattis 65 protsenti projekti planeeritavast 172 miljoni euro suurusest kogumaksumusest. Omafinantseeringu osa rahastas Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu arvelt. Seega ei mõjutanud liini ehitus ülekandeteenuse tariifi. Ühendus koosneb Harku–Lihula–Sindi ja Kilingi-Nõmme – Riia liinist ning valmis 2020. aastal.

Loe lähemalt

Eesti-Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 320 miljonit eurot, mis jagunes Eleringi ja Soome elektrisüsteemihalduri Fingrid vahel. Euroopa Liit toetas projekti 100 miljoni euroga.

Loe lähemalt

REGATRACE  (REnewable GAs TRAde Centre in Europe) projekti raames luuakse tõhus rohegaasi kauplemissüsteem, mis hakkab väljastama ja kauplema biometaani päritolutunnistusi ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutunnistusi (Guarantees of Origin, GoO). 

Elering on üks projekti 15 partnerist eesmärgiga panustada Euroopa gaasi päritolutunnistustega seotud ühtsete reeglite, regulatsioonide ja protseduuride välja töötamisse.

Kauplemisssüsteemi loomine põhineb alloleval:

• seatakse sisse biometaani / taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside Euroopa GoO süsteem;
• luuakse päritolutunnistusi väljastavad riiklikud asutused;
• lõimitakse erinevate taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi päritolutunnistused elektrienergia ja vesiniku päritolutunnistuste süsteemidega;
• rakendatakse tervikliku hindamise ja toorainete jätkusuutliku koondamise strateegiate ning tehnoloogia sünergiat;
• toetatakse biometaani kasutuselevõttu turul;
• kantakse tulemusi  üle ka väljapoole projekti riike.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist Horizon 2020 toetuslepinguga nr 857796. 

Loe projektist lähemalt (ingl.k)

EU-SysFlex on 2017. aasta novembris startinud üleeuroopaline arendus- ja innovatsiooniprojekt, mida põhiosas rahastas Euroopa Liit raamprogrammist Horizon2020.

Projekti eesmärk oli pakkuda uusi lahendusi nii tarbimis- kui tootmispoolse paindlikkuse toomiseks elektriturule, mis peaks võimaldama senisest enam liita süsteemiga mitteplaneeritavat taastuvenergiat (tuul, päike).

Elering oli projektis üks 34-st partnerist, kelle vedada oli ülepiirilise andmevahetusega seotud töövood, mille juures saime kasutada oma väärtuslikke kogemusi Estfeed tarkvõrguplatvormiga.

http://eu-sysflex.com

INTERRFACE on 2019. aasta jaanuaris alustanud üleeuroopaline arendus- ja innovatsiooniprojekt paindlikkuse tehnoloogiate demonstreerimiseks, mida põhiosas rahastas Euroopa Liit raamprogrammist Horizon2020.

Elering oli projektis üks 42-st partnerist, kes juhtis INTERRFACE’i projekti raames regionaalse paindlikkusteenuste turuplatvormi väljatöötamist ja lahenduse demonstreerimist.

Eesmärk oli luua regionaalsed lahendused tarbimis- ja tootmispõhise paindlikkuse kaasamiseks elektriturgudele.

Esmalt arendati välja Soomet, Lätit ja Eestit hõlmav paindlikkusteenuste turuplatvorm. Visioon oli, et turuplatvormi on võimalik edasi arendada nii regioonis kui üle Euroopa.

http://www.interrface.eu/

OneNeti projekti eesmärk oli luua täielikult replikeeritav ja skaleeritav IT-arhitektuur, mis võimaldab kogu Euroopa elektrisüsteemil töötada ühtse süsteemina, kus turgude mitmekesisus võimaldab turuosalistel universaalselt osaleda, olenemata nende füüsilisest asukohast – igal tasandil, väiketarbijast suurtootjateni.

Fraunhoferi Rakendusliku Infotehnoloogia Instituudi FIT juhitav projekt ühendas konsortsiumi, kuhu kuulus üle 70 partneri. Täieliku loendiga saab tutvuda siin.

Lisaks märkimisväärsele võrguoperaatorite nimekirjale kuulusid konsortsiumisse ka olulised IT-ettevõtted, juhtivad teadusasutused ja kaks Euroopa võrguoperaatorite ühendust (ENTSO-E, E.DSO), kes kõik pakuvad üheskoos ainulaadseid teadmisi nende keeruliste väljakutsete lahendamiseks.

OneNeti projekti rahastas Euroopa Liit raamprogrammist Horisont 2020.

Eleringi osalus

Kuna Elering osales OneNet'i projektis läbi mitme horisontaalse töövoo, siis põhiline fookus oli kahel tegevusel. Esiteks, regionaalse Eesti–Soome–Läti–Leedu paindlikkusteenuste platvormi lõpule viimine jätkuna EU-SysFlex ja INTERRFACE'i projektides loodule.

Eesmärk oli parandada paindlikkuse ligipääsu elektriturule ja suurendada aktiivse paindlikkuse mahtu. Olulise uudse tehnoloogilise komponendina töötati Eleringi eestvedamisel välja TSO-DSO koordinatsiooniplatvorm.

Teiseks, üleeuroopalise andmehalduse mudeli loomine erinevate andmevahetusplatvormide koostoime tagamiseks. Eesmärk oli erinevate energiaandmete, sh tundlike privaatandmete, kontrollitud jagamise ja kättesaadavus võimaldamine, sõltumata sellest, millises Euroopa punktis andmete omanik ja andmete saaja asuvad. Võimalikult lihtsaks ja efektiivseks andmete jagamiseks tuleb ühendada olemasolevad platvormid, sh. Eleringi Estfeed.

Homepage - OneNet Project