Õigused planeerimisel
Tulevast elektriliini või gaasitorustikku planeeritakse kahes etapis:
- reeglina pannakse planeeringuga paika uue elektriliini või gaasitorustiku parim võimalik asukoht trassikoridori kujul. Trassikoridor on liini või torustiku rajamiseks vajalik maa-ala koos kaitsevööndi ja mõningase puhvriga. Viimane võimaldab hilisema projekteerimise käigus elektriliini või gaasitorustikku kohalikest oludest ja tehnilistest vajadustest lähtuvalt kuni mõnekümne meetri võrra ühes või teises suunas nihutada;
- hilisema projekteerimisega pannakse detailselt paika elektriliini ja selle mastide ning gaasitorustiku asukohad.
Riigi eriplaneering
Riigi eriplaneeringu koostamine koosneb üldjuhul kahest etapist:
- asukoha eelvalik, kus otsustatakse objekti võimalik asukoht ja
- detailse lahenduse koostamine, mille käigus määratakse täpsemalt ehitusõiguse üksikasjad.
Planeerimisseadus võimaldab teatud juhtudel piirduda eriplaneeringu koostamisel vaid asukoha eelvaliku etapiga. See on võimalik, kui ei tuvastata asjaolusid, mis välistaks elektriliini või gaasitorustiku hilisema rajamise valitud asukohta.
Maaomaniku õigused planeerimisel
Maaomanikel on võimalik kaasa rääkida nii planeeringu menetluses kui ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel. Pärast täpsemaid uuringuid valivad eksperdid välja parima alternatiivi - sedagi valikut tutvustatakse avalikkusele ja maaomanikele enne lõpliku otsuse tegemist.
Mida varasemas etapis maaomanik oma soove, muresid ja asjakohast infot planeeringut või ehitusprojekti koostavatele ekspertidele jagab, seda lihtsam on nendega lahenduse väljatöötamisel arvestada. Seejuures ei pea olulise info jagamiseks ootama teadet, et järjekordsed dokumendid on valmis saanud, vaid seda võib jagada igal ajahetkel.
Maaomanikel ja teistel huvilistel on iseenesest õigus avaldada kavandatava elektriliini või gaasitorustiku suhtes mistahes arvamust, sh olla põhimõtteliselt selle rajamise või teatud trassialternatiivi vastu. Planeeringu koostajatele on samas kõige väärtuslikumaks sisuline teave kohalike olude kohta, mis võiksid rääkida mõne trassialternatiivi kasuks või kahjuks.
Arvestama peab igal juhul sellega, et planeeringu koostajad ja kehtestajad (Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalituse üksus) peavad tasakaalustama erinevaid huve, st konkreetse maaomaniku huvid ja õigused on vaid üks kaalutlus paljudest. Kuna huvid võivad olla vastandlikud, ei pruugi olla võimalik lõplikus lahenduses iga esitatud arvamusega nõustuda.
Igaüks, kes leiab, et elektriliini või gaasitorustiku tarbeks kehtestatud planeering, projekteerimistingimused või ehitusluba rikub tema õiguseid, võib vastava otsuse 30 päeva jooksul sellest teadasaamisest halduskohtus vaidlustada. Otsuse vaidlustamine ei peata samas automaatselt selle kehtivust, mistõttu võidakse liini või torustiku rajamise ettevalmistustega ka vaidluse ajal jätkata.