Varustuskindluse tagamise meetmed
Saartalitlusvõime teenus
Eesti elektrisüsteem peab suutma toimida ka siis, kui Eesti ja Läti vahelised vahelduvvooluühendused katkevad või süsteemis toimub muu tõsine häire. Selleks korraldas Elering saartalitlusvõime teenuse hanke, et tagada vajalike tootmisvõimsuste olemasolu kogu 2026. aasta jooksul.
Riigihanke tulemusena sõlmis Elering 01.12.2025 saartalitlusvõime tagamise teenuse lepingu ettevõttega Enefit Power OÜ. Lepingu kohaselt osutab teenusepakkuja perioodil 01.01.2026-31.12.2026 nimetatud teenust 1036 MW ulatuses. Teenuse aastaseks maksumuseks kujunes 59,5 miljonit eurot.
Lähiaastatel tagab Elering piisavate juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu ja säilimise saartalitlusvõime teenuse või strateegilise reservi abil.
Pikemas vaates on vaja rajada uusi juhitavaid tootmisvõimsusi, sest 2035. aastaks jõuab suur osa praegustest tootmisvõimsustest oma eluea lõppu. Uute võimsuste turule toomiseks töötab Elering välja võimsusmehhanismi. Plaani kohaselt korraldatakse 2030. aasta paiku vähempakkumine, et vajalikud uued juhitavad tootmisvõimsused valmiksid 2035. aastaks.
Manused
Strateegilise reservi kontseptsioon
Elektrijaamade pikaajaline toetusmeede
Eesti valmistab ette uut võimsusmehhanismi ehk vajalikus mahus elektrijaamade võimsuse ostmist
Selleks, et tagada elektrisüsteemi pikaajaline varustuskindlus tarbijale võimalikult madalate kuludega ka pärast 2033. aastat, alustas Elering koos Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti ja rahvusvaheliste ekspertidega (Compass Lexecon; TEGOS) Eesti elektrituru turuülese võimsusmehhanismi loomist.
Miks on võimsusmehhanismi vaja?
Praegu on Eesti elektrisüsteemis varustuskindlus tagatud. Probleem tekib järgmisel kümnendil: juhitavaid tootmisvõimsusi läheb süsteemist välja rohkem, kui turg ise juurde ehitab, samal ajal kui elektritarbimine kasvab.
Eleringi 2025. aasta varustuskindluse aruanne ja üle-euroopaline varustuskindluse analüüs (European Resource Adequacy Assesment (ERAA) 20252)) näitavad, et olemasolevate juhitavate tootmisvõimsuste vähenemine ja kasvav elektritarbimine võivad põhjustada olukordi, kus turul ei ole tarbimise katmiseks piisavalt juhitavaid ressursse.
Samuti mõjutavad varustuskindlust võimalikud ühenduste katkemised naaberriikidega ja perioodid, mil tuule- ning päikeseenergia tootmine on madal. Seetõttu hindab Elering, et tekib täiendavate juhitavate võimsuste vajadus, mida turupõhiselt ei pruugi lisanduda. Euroopa Liidu õiguse kohaselt on sellist olukorda võimalik lahendada kõikidele ressurssidele avatud turuülese võimsusmehhanismiga.
Kui varustuskindluse analüüs näitab, et varustuskindluse standard (LOLE ja EENS) võib jääda täitmata, võib liikmesriik Euroopa Liidu elektrituru määruse (EL) 2019/943 kohaselt rakendada vajalikke meetmeid, sealhulgas võimsusmehhanismi.
Hindamaks vastavust normile, analüüsib Elering prognoositavat tarbimist, olemasolevaid tootmisvõimsusi ja välisühendusi kümme aastat ette ning hindab erinevate kliimaprofiilide korral elektrienergia puudujäägiga tunde, mis ei tohi ületada kaheksat. Eestis on kehtivaks varustuskindluse standardiks kaheksa tundi eeldatavat elektripuudujääki aastas (LOLE =8) ja andmata jäänud energia (EENS =4,5 GWh ).
LOLE - piirangutundide arv (Loss Of Load Expectation — LOLE) LOLE – kui palju aega aastas võib eeldatavasti tekkida olukord, kus süsteemis ei ole piisavalt võimsust nõudluse katmiseks (h/a). 8 tunni norm näitab, kui suures ulatuses on ühiskonna seisukohast otstarbekas lubada aastas olukordi, kus kogu tarbimist ei ole võimalik turupõhiselt tootmisega katta, selle asemel et rajada nende üksikute tundide katmiseks täiendavat tootmisvõimsust.
EENS - andmata jäänud energia kogus (Expected Energy Not Served — EENS). Näitab, kui suur võiks sellistes olukordades olla tarnimata jäänud energia kogus (MWh/a).
Mis on võimsusmehhanism?
Turuülene võimsusmehhanism on elektrituru korralduslik lahendus, mille eesmärk on tagada, et elektrisüsteemis oleks igal hetkel piisavalt tootmis-, salvestus- ja paindlikkusressursse. Vajaliku võimsuse olemasolu eest makstakse tootjatele toetust. See lahendab olukorra, kus turg üksi ei anna piisavat investeerimiskindlust uute võimsuste rajamiseks.
Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on turuülesed võimsusmehhanismid juba kasutusel või rakendamisel, sealhulgas Belgias, Poolas, Itaalias, Iirimaal, Hispaanias, Tšehhis ja Saksamaal.
Võimsusmehhanism (Capacity Remuneration Mechanism, CRM) on elektrituru korraldus, mille eesmärk on tagada süsteemi varustuskindluseks piisava võimsuse olemasolu ka tulevikus.
Võimsusmehhanisme võib üldjoontes jagada: turuülene võimsusmehhanism ehk market-wide capacity mechanism’iks, strateegiline reserv ning sihitud või tehnoloogiapõhised mehhanismid.
Turuülene võimsusmehhanism hõlmab üldjuhul kõiki kvalifitseeruvaid tehnoloogiaid ning selle eesmärk on hankida turupõhiselt süsteemi jaoks vajalik kogus kindlat võimsust. Mehhanismis võivad osaleda tootmisüksused, salvestus, tarbimise juhtimine ning sõltuvalt disainist ka välisriikides paiknev võimsus. Iga tehnoloogia puhul võetakse arvesse tema tegelikku kättesaadavust ümberhindamise tegurite alusel (de-rated).
Strateegilises reservis osalevad üksused ei saa osaleda elektriturul, mistõttu sobib selline lahendus eelkõige olemasolevate võimsuste alles hoidmiseks pikemalt, kui nad ilma mehhanismita püsiks. See lahendus ei too juurde uusi investeeringuid ega võimalda renoveerida vanu. Samuti kasutatakse strateegilist reservi üksnes süsteemi kriitilise vajaduse korral. Seega ei toeta see lahendus igapäevaste turuhindade konkurentsi. Eestil on olemas riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks aastani 2035.
Enne vähempakkumist määratakse süsteemihalduri koostatud varustuskindluse analüüsi ja regulaatori poolt määratud parameetrite alusel vajalik võimsusmaht ehk capacity requirement, mille varasemalt eelkvalifitseerinud pakkujad peavad vähempakkumisel katma.
Vähempakkumisel konkureerivad osalejad peamiselt selle alusel, millise hinnaga nad on valmis kokkulepitud võimsust tulevikus kättesaadavana hoidma. Võitjatele makstakse võimsuse eest, mis on täienduseks elektrienergia turul teenitavale tulule.
Olenevalt disainile võivad olla võimsustasu maksed piiratud, kui turupõhine tulu ületab kokkulepitud piiri. Vastutasuks tekib võitjatel kohustus tagada kokkulepitud võimsuse kättesaadavus ning vajadusel turul või süsteemi tasakaalustamiseks reageerida.
Kohustuse rikkumise korral võivad rakenduda rahalised trahvid, et tagada võimsuse tegelik olemasolu puudujäägi olukorras.
Miks turuülene võimsusmehhanism ja mitte strateegiline reserv?
Miks turuülene võimsusmehhanism ja mitte strateegiline reserv?
Eleringi tellitud analüüs (Compass Lexecon, TEGOS) võrdles erinevaid võimalusi Eesti pikaajalise varustuskindluse tagamiseks. Analüüsi järeldus oli, et turuülene võimsusmehhanism (market-wide capacity mechanism ehk capacity market) on ainus lahendus, mis võimaldab anda pikaajalise investeerimissignaali uute võimsuste rajamiseks ning olemasolevate võimsuste renoveerimiseks. Seega on see ainus lahendus, mis tagab, et Eestisse lisanduks uusi tootmisvõimsusi ning olemasolevaid endiselt töökindlaid tootmisvõimsusi enneaegselt ei suletaks.
Strateegiline reserv on sobiv eelkõige olemasolevate tootmisüksuste ajutiseks säilitamiseks, kuid selle lühiajalised lepingud ei toeta uute investeeringute tegemist, muuhulgas olemasolevate tootmisvõimsuste kaasajastamist ja renoveerimist.
Turuülene võimsusmehhanism võimaldab seevastu konkureerida nii olemasolevatel kui ka uutel ressurssidel ning pakub vajadusel pikemaajalist tulukindlust investeeringute tegemiseks, sealhulgas olemasolevate elektrijaamade eluea pikendamiseks ja uute tootmisüksuste turule tulekuks. Konsultandi hinnangu alusel saab järeldada, et turuülene võimsusmehhanism on ainus mehhanism, mis suudab tagada Eesti pikaajalise varustuskindluse ka pärast 2033. aastat.
Eesmärk ei ole toetada ühtegi konkreetset tehnoloogiat. Mehhanism on avatud kõikidele ressurssidele, mis suudavad panustada varustuskindlusse. Sealhulgas on see avatud elektrijaamadele, energiasalvestitele ja tarbimise juhtimise lahendustele.
Kuna erinevate tehnoloogiate tegelik kättesaadavus vajalikul hetkel on erinev, ei arvestata nende panust üksnes nimivõimsuse alusel. Selle asemel kasutatakse ümberhindamise tegurit (derating factor). Ümberhindamise tegur näitab, kui suure osaga ressursi võimsusest saab arvestada just elektrisüsteemi stressiolukordades, näiteks külmal talveööl, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Praktilise näitena saab tuua, et kui 100 MW elektrijaama ümberhindamise tegur on 90%, on selle ümberhinnatud võimsus (de-rated capacity) 90 MW.
Kes mida otsustab?
Kes mida otsustab?
Võimsusmehhanismi kavandamine toimub mitme osapoole koostöös. Väljatöötamises osalevad:
- Elering vastutab süsteemihaldurina varustuskindluse piisavuse hindamise (NRAA), võimsusmehhanismi kava ehk turudisaini koostamise, vähempakkumise põhimõtete ja reeglite ettevalmistamise ning konsultatsioonide läbiviimise eest.
- Konkurentsiamet on riiklik regulaator, kes osaleb põhimõtete ja peamiste turuparameetrite hindamises ning kinnitamises. Konkurentsiamet annab oma hinnangu võimsusmehhanismi kavale ja vähempakkumiste põhimõtetele, koostab, konsulteerib turuosalistega ja esitab Kliimaministeeriumile võimsusmehhanismis hangitava võimsuse mahu parameetrid.
- Kliimaministeerium kujundab riikliku energiapoliitika, annab hinnangu võimsusmehhanismi kavale, taotleb Euroopa Komisjonilt riigiabi loa ning valmistab ette vajalikud õiguslikud muudatused ja määrused (vähempakkumiste kord) ning kiidab heaks võimsusmehhanismis hangitava võimsuse mahu parameetrid.
- ACER (European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators) hindab Eleringi koostatud Eesti varustuskindluse piisavuse (NRAA) vastavust Euroopa Liidu metoodikatele.
- Euroopa Komisjon (Konkurentsi peadirektoraat) väljastab võimsusmehhanismile riigiabi loa. Seejuures kontrollitakse, kas meede on vajalik, proportsionaalne ja konkurentsipõhine. Komisjon (Energeetika peadirektoraat) kontrollib ka varustuskindluse probleemi põhjendatust ja meetme vastavust elektriturumääruse nõuetele.
- Turuosalised ja huvitatud osapooled, sh investorite kogukond, tarbijad ning naaberriikide süsteemihaldurid, annavad tagasisidet ja esitavad omapoolseid ettepanekuid võimsusmehhanismi kavandi ja selle mõju kohta naaberriikidele, vähempakkumiste põhimõtete ja korra ning hangitava mahu parameetrite osas.
- Compass Lexecon ja TEGOS õigusnõustajad toetavad Eesti jaoks sobiva turumudeli ning Euroopa Liidu nõuetele vastava lahenduse väljatöötamist.
Millal võiks võimsusmehhanism käivituda?
Millal võiks võimsusmehhanism käivituda?
Esialgse kava järgi toimuksid esimesed võimsusturu vähempakkumised alates 2028. aastast. Selline ajastus võimaldaks uutel tootmis- või salvestusprojektidel valmida enne perioodi, mil Eestis on prognoosi kohaselt võimsuste puudujääk.
Enne vähempakkumiste käivitamist tuleb lõpule viia mitu ettevalmistavat sammu:
- Elering ja partnerid konsulteerivad võimsusmehhanismi kavandit turuosalistega;
- Mehhanismi detailne disain lepitakse kokku konsultatsioonide ja mõjuanalüüside põhjal;
- Riik valmistab ette meetme rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused;
- Euroopa Komisjonilt taotletakse meetmele riigiabi luba;
- Turuosalistega konsulteerides töötatakse välja vähempakkumiste ja kvalifitseerimise reeglid ning võimsusmahu arvutamise parameetrid.
Kas vähempakkumised hakkaksid toimuma igal aastal?
Kas vähempakkumised hakkaksid toimuma igal aastal?
Mitte tingimata. Meetme eesmärk ei ole toetada võimsusi sõltumata turuolukorrast, vaid lahendada võimalik varustuskindluse probleem juhul, kui see ka tegelikult eksisteerib.
Vähempakkumiste korraldamise vajadus põhineks regulaarsel iga-aastasel ressursipiisavuse hindamisel. Kui Eleringi varustuskindluse hinnang näitab, et Eesti elektrisüsteemis on turupõhiselt piisavalt juhitavaid tootmis-, salvestus- ja paindlikkusressursse, ei ole täiendava võimsuse hankimine vajalik. Samuti võetakse arvesse teiste riigiabimeetmete või elektriturgude, reserviturgude ning süsteemihalduri hangitavate teenuste mõju süsteemi ressursipiisavusele (näiteks erinevad taastuvenergia vähempakkumised või tugiteenustest saartalitusvõimekuse teenus, sagedusreservide pikaajaline teenus, hajutatud taaskäivituse teenus jne).
Riiklik regulaator Konkurentsiamet määrab Euroopa Liidu nõuete põhjal vajalikud metoodikad ja peamised parameetrid, mille alusel hinnatakse, kas täiendava võimsuse hankimine on vajalik.
Kes võimsusmehhanismi eest maksab ja mida see tarbijale tähendab?
Kes võimsusmehhanismi eest maksab ja mida see tarbijale tähendab?
Nii nagu mujal Euroopas, katavad mehhanismi kulud lõpuks elektritarbijad riiklikult kinnitatud jaotusmetoodika alusel. Täpne mudel kujuneb mehhanismi detailse disaini ja riigiabi loa menetluse käigus.
Tarbija seisukohalt on oluline, et:
- tarbijate arvetele uusi tasuridu ei lisandu;
- makseid ei tehta enne, kui võimsused on valmis ja kättesaadavad, eeldatavalt 2033. aastast;
- võimsust hangitakse ainult siis ja ainult sellises mahus, nagu varustuskindluse analüüs ette näeb. Tegemist ei ole automaatse püsikuluga ja mehhanism ei asenda elektriturgu. Kui täiendavat võimsust ei ole vaja, ei korraldata ka vastavaid vähempakkumisi.
Kuna mehhanismi vajadus tuleneb muu hulgas kasvavast elektritarbimisest, jaguneb ka kulu tulevikus suurema tarbimismahu vahel. Kulude jaotamise põhimõtete eesmärk on õiglane jaotus tarbijate vahel, energiatõhususe ja tarbimise juhtimise stiimulite säilimine ning see, et tarbija maksaks üksnes tegelikult vajaliku võimsuse eest.
Kuidas kaasa rääkida?
Kuidas kaasa rääkida?
Elering kutsub turuosalisi ja kõiki huvitatud osapooli andma tagasisidet Eesti elektrisüsteemi võimsusmehhanismi kavale.
Avaliku konsultatsiooni veebileht
Infopäev 9. oktoobril kell 10.00-12.00
Kuna võimsusmehhanism omab olulist mõju Eesti elektrisüsteemi pikaajalisele varustuskindlusele, kutsume kõiki huvilisi osalema infopäeval, mis toimub 9. oktoobril kell 10.00-12.00 Eleringi kontoris. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda.
Ootame küsimusi ja ettepanekuid nii infopäeval kui ka avaliku konsultatsiooni käigus. Palume esitada tagasisidet võimsusmehhanismi kavale ootame hiljemalt 12. novembril 2026 e-posti aadressil airi.noor@elering.ee.