Sagedusreservide turu kokkuvõtted

Sagedusreservide turu ülevaade 

9. veebruaril 2025 vahetasid Balti süsteemihaldurid sünkroonala ning liitusid Mandri-Euroopa sagedusalaga. See kauaoodatud sündmus lõpetas Balti elektrisüsteemide otsese sõltuvuse Venemaast ning parandas sellega oluliselt Eesti ja teiste Balti riikide energiajulgeolekut. Sagedusala vahetusega seoses muutusid nõuded süsteemi juhtimisele, sealhulgas peavad Balti süsteemihaldurid hankima ja käivitama kolme tüüpi sagedusreserve. 

Balti süsteemihaldurite sagedusreservide võimsusturg käivitati 4. veebruaril 2025. aastal, et tagada Balti elektrisüsteemide jaoks vajalik tasakaalustamise reserv sünkroniseerimise perioodiks ning Mandri-Euroopa sünkroonalas sünkroontöö tarbeks. Süsteemi jaoks reservide hankimine ning nende abil oma süsteemide tasakaalustamine on süsteemihaldurite juriidiline kohustus. 
Enne sagedusreservide turu algust tegid Balti süsteemihaldurid mitmeid prognoose sagedusreservide turu kulude kohta, mis ulatusid ligikaudu vahemikku 200 kuni 300 miljonit eurot aastas kolme süsteemihalduri peale kokku ning sellest Eesti kuluks suurusjärgus 60 miljonit eurot. 

Veebruari jooksul olid sagedusreservide kulud prognoositu piires, kuid märtsis ja aprillis on reservide hankimise kulud märkimisväärselt ületanud süsteemihaldurite varasemaid hinnanguid. Prognoositust kõrgemate kulude põhjused on järgmised: 

• Turu alguses on ootuspäraselt madal likviidsus, mis muudab turu aga väga tundlikuks ka väikeste muutuste suhtes; 

• Läti turuosaliste äärmisel madal osalemine turul võrreldes varasemalt prognoositud ja kommunikeeritud reservide pakkumise mahuga. Eriti on ootustest madalam olnud hüdroelektrijaamade aktiivsus, millelt oodati madalate kuludega pakkumisi; 

• Lähtuvalt elektrivõrgu hooldusest tingitud väga madal ülekandevõimsuse väärtuses Eesti ja Läti vahel, mis ei ole võimaldanud nende kahe riigi vahel efektiivselt reservide võimsust piiriüleselt kaubelda; 

• Leedus Kruonise pumphüdroelektrijaama hooldused märtsis ja aprillis. 

Veebruaris olid sagedusreservide võimsusturu kulud prognoositud piirides. Märtsi kulud olid kõrgemad kui veebruaris ning kõrgemad ka Balti süsteemihaldurite prognoosidest. Peamine erinevus veebruariga seisnes selles, et Kruonise pumphüdroelektrijaam, mis pakub arvestatava osa reservidest, oli osaliselt hoolduses. Hooldused ei ole ootamatud ja nendega oleme oma prognoose tehes arvestanud. Küll aga on ootamatu see, et Läti hüdro- ja gaasielektrijaamad osalevad oluliselt vähem reservide turul kui süsteemihaldurid prognoose tehes eeldasid ning kui palju Läti turuosalised oma võimekust varem ise kommunikeerinud on. Vähene soodsate kuludega pakkumiste arv tähendab seda, et reservide vajaduse täitmiseks tuleb käivitada üks või mitu turult väljas olevat soojuselektrijaama, mis on kallis ning viib reservide turuhinna kõrgeks. Läti elektrijaamade küsimuses on suheldud nii süsteemihaldurite, regulaatorite kui ka ministeeriumite tasemel ning Läti poolt on lubatud suuremat aktiivsust. 

Aprilli kulud olid märtsi omadest kõrgemad, kuna hooldustöödest tingituna oli Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus piiratud. Ülekandevõimsuse piiramine takistas riikide vahelist reservide jagamist ning tingis kallite reservide ostmise Eestist. 

Balti süsteemihaldurite summaarsed kulud veebruari, märtsi ning aprilli vältel on välja toodud järgneval joonisel: 

 

Täpsemalt on jaotus Eleringi jaoks välja toodud järgmiselt: 

 

Alates maikuust on sagedusreservide võimsusturu kulud olnud langustrendis tänu mitmele positiivsele muutusele turul: 

• ülekandevõimsuse piirangu kadumine Eesti ja Läti vahel; 

• Kiisa avariielektrijaama lisamine sagedusreservide võimsusturule maksimaalses võimalikus mahus; 

• Kruonise pumphüdroelektrijaama hoolduse lõppemine; 

• uute teenuseosutajate turule sisenemine. 

 

Sagedusreservide turu dünaamika täpsem ülevaade

Järgnevalt antakse ülevaade nädalate kaupa sagedusreservide turu arengutest, mida uuendatakse igal nädala alguses möödunud nädala andmetega.

Täpsed andmed on leitavad platvormil

 Baltic Transparency Dashboard 

 

Joonistel on kujutatud andmed nädalate kaupa agregeeritult. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2. Reservitoodete pakkumiseks kvalifitseerunud tootmisvõimsuste mahud