Taristust tulenev mõju

Kõrgepingeliinide rajamine ja hooldamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Eleringile kuuluvad õhu- ja kaabelliinid jagunevad kahte pingeklassi: 110 kV ja 330 kV.

Igal liinil on ette nähtud kaitsevöönd, milleks on elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus on ohutuse tagamiseks kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest – 110 kV pingega liinide korral on see 25 meetrit mõlemale poole liini telge (kokku 50 meetrit), 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit (kokku 80 meetrit).

Liinikoridoride rajamise ja hooldamise eesmärk on kvaliteetse elektrivarustuse tagamise kõrval vähendada elektriliinidest tulenevat ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Liinile kukkuvad puud võivad põhjustada olulist kahju – tekkida võivad metsatulekahjud ning pinge alla jäänud puu on ohtlik lähedal viibivatele inimestele ja loomadele.

Liinide töökindluse suurendamiseks paigaldab Elering liinidele järjekindlalt linnutõrjevahendeid, mis kaitsevad ühtlasi linde kõrgepingeliinidel varitsevate ohtude eest. Uuematel liinidel on lindude rändekoridorides õhuliini juhtmed varustatud nn markerpallidega, mis võimaldavad lindudel takistust varem märgata ja vältida liinijuhtmetesse lendamist. 2024. aastal jätkusid Euroopa taastekava investeeringute tööd, mille eesmärk on tõsta Lääne-Eestis taastuvenergia liitmise võimekust. Selle raames paigaldati Väikesesse väina teine merekaabel ning demonteeriti tammil olnud nõukogudeaegne õhuliin, tänu millele ei ole enam ohtu lindude, eriti luikede liikumisele.

Jätkuvalt tegeleb Elering varasematel aastakümnetel toimunud liinide ümberehituse käigus looduskeskkonda jäänud materjalide, näiteks kasutatud isolaatorite või liinimastide osade kokkukogumise ja utiliseerimisega. 

2024. aastal demonteerisime ja utiliseerisime mittekasutuses olevad liinilõigud L183/L184 Laagri haru ja L109/L110 Ellamaa haru. Selle tulemusel eemaldati kokku 22 masti, üle 14 jooksva kilomeetri juhet, ligikaudu kuus jooksvat kilomeetrit piksekaitsetrossi ning kaheksa masti jagu betoonvundamente. Seoses Väikese väina kaabli ehitusega demonteeriti ja utiliseeriti L174A Muhu-Orissaare õhuliini osast 7,7 jooksvat kilomeetrit juhet ja kiudoptilist piksekaitsetrossi. Samuti eemaldati 30 masti, sealhulgas kaks metallmasti koos betoonvundamentidega, vabastades piirkonna vananenud taristust ja suurendades keskkonnasäästlikkust.

Maakaabelliinid

Ohutuse tõstmiseks ja visuaalse reostuse vähendamiseks on Elering käivitanud Tallinnas ja Tartus programmi "Suurlinnad kaablisse”, millega ettevõte rajab lähiaastatel eluea lõpule jõudvate õhuliinide asemel mitmekümne kilomeetri ulatuses uusi kaabelliine. 

Tallinnas on Elering kümne aastaga programmi käigus maakaableid rajanud ligikaudu 50 kilomeetrit. Tallinnas Haaberstis, Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Mustamäel on sellega vabanenud piirangutest suured maa-alad, mida linn ja eraomanikud saavad nüüd vabamalt kasutada.

Tartus asendab Elering 2030. aastaks maakaablitega kõik ringikujuliselt Tartu linna tiheasustusega alasid ümbritsevad 110-kilovoldised kõrgepinge õhuliinid. Rajatavate kaablite kogupikkus küündib mitmekümne kilomeetrini. Kaablid hakkavad ühendama Eleringile kuuluvaid Tartu ja Emajõe, Tartu ja Anne, Tartu ja Tööstuse ning Tööstuse ja Anne alajaamasid. 

Rohekoridorid

Kõrgepingeliinide kaitsevööndid pakuvad elupaiku mitmele looma- ja taimeliigile, kuid teatud liikidele võivad need laiad alad kujutada väljakutset. 2024. aastal rajasid Elering ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös Ida-Virumaal, Alutaguse vallas mitu lendoravatele vajalikku rohekoridori, võimaldades neil turvaliselt ületada liinikoridori ja säilitada oma liikumisteed.

Taristu disain

Elering panustab taristu disaini, et minimeerida põhitegevusest tulenevat negatiivset mõju kogukonnale ning muuta energiataristu kohalikele elanikele visuaalselt paremini sobivaks. 2024. aasta alguses püstitasime Mustveesse Eleringi kolmanda disainmasti „Sookureke“, mis seob insenertehnilise lahenduse looduslähedase esteetikaga. Lisaks sai Kuusalu alajaam uue visuaalse ilme, mille kaunistuseks on kaunis liblikakujundus, mis täiendab piirkonna maastikupilti ja on hästi nähtav Tallinn–Narva maanteel. 

Loe lähemalt disainmastide kohta

Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani välja tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja.

Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on herts (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Väljade tugevus elektriliinide ümber sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Lisaks sellele oleneb elektrivälja suurus paljudest teguritest nagu mastide kõrgus, juhtmete paigutus mastidel, ahelate arv mastidel.

Praktikas toimivad elektri- ja magnetväljad teineteisest sõltumatult ja neid mõõdetakse eraldi.

• Elektrivälju tekitab elektripinge - mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Elektrivälja tugevuse mõõtühikuks on volt meetri kohta (V/m) või kilovolt meetri kohta (kV/m).
• Magnetväljad on tingitud laengute liikumisest ehk elektrivoolust: mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Magnetvälja tugevust iseloomustatakse tavaliselt magnetvälja tiheduse kaudu, mille ühikuks on tesla (T), millitesla (mT) või sagedamini mikrotesla (μT).

Järgneval joonisel on toodud magnetväljade maksimaalsed väärtused liinide läheduses ja nende all.

Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi. (Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine“. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.)

Kehtestatud piirväärtuste kohaselt ei tohi 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral elektri- ja magnetväljad ületada elukeskkonnas järgmisi piirväärtusi:

• elektrivälja tugevus – 5000 V/m (5 kV/m)
• magnetvoo tihedus – 100 μT (0,1 mT)

Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.

Õhuliini poolt põhjustatud elektromagnetilised väljad võivad indutseerida voole ja pingeid liini lähedastes juhtivates objektides.

Induktsiooni mõju peab arvestama ka elektriliini lähedal paiknevate pikkade metallrajatiste (näiteks sidepaigaldised, tarad, liinid või torud) või suuremõõtmeliste objektide (näiteks juhtivad katused, mahutid või suured veokid) puhul.

Enamik mõjusid ongi seotud indutseeritud pingetega metallkonstruktsioonides ja -objektides, mis pole hästi maandatud. Neil juhtudel peab vaadeldava objekti iga juhtiva osa maandama.

Peame iga-aastast arvestust keskkonna reostumise ärahoidmisega seotud tegevuste ja kulude kohta (nt õliga seotud tööd, ohtlike jäätmete utiliseerimise mahud), mille eesmärk on seadmete hooldustöödega ja vananenud seadmete utiliseerimisega potentsiaalset reostust ära hoida.

Euroopa Liidus jõustuva F-gaaside määruse (EL) nr 2024/573 järgi on alates 1. jaanuarist 2028 keelatud kasutusele võtta uusi 52–145 kV nimipingega jaotlaid, milles isoleeriva või voolu katkestava keskkonnana kasutatakse fluoritud kasvuhoonegaase või mis põhinevad neil gaasidel. Sellest lähtudes on Elering alates 1. aprillist 2025 korraldatavates hangetes võtnud suunise hankida uusi, kuni 110 kV (ka) nimipingega jaotlaid, milles ei kasutata isoleeriva või voolu katkestava keskkonnana fluoritud kasvuhoonegaase. Vanemates alajaamades teeme jooksvalt vajalikke parendusi, et vähendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju.

Lisaks võivad töötavate alajaamade seadmed tekitada ümbruskonda häirivat müra. Kõik uued trafod ehitatakse vastavalt rangetele normidele ning eelistatakse tarnijaid, kelle trafode müratase on madalam. Eriti ranged on müra piirnormid looduskaitsealadel. Müra leviku vähendamiseks on Elering kriitilisemates kohtades varustanud trafod müratõketega. Aastas viib Elering läbi 3-4 mürataseme mõõtmist ning need on kinnitanud müra jäämist normide piiresse. 

Kiisal asuvate avariijaamade ohutusabinõud ja võimalike õnnetuste ärahoidmine

2024. aastal vahetasime välja 124 vana toru eri kohtades toruliinidel, mille kogupikkus oli 1492 meetrit. Lisaks renoveerisime 15 amortiseerunud gaasitoru, kasutades komposiitmuhve ja uuendatud isolatsiooni, kogupikkuses 1047 meetrit. Kokku uuendasime 2024. aastal gaasitoruliine 2539 meetri ulatuses.

Torustike korrosioonikaitse tagamiseks uuendati katoodjaamade anoodmaandus kolmes jaamas. Eleringi gaasivõrgus on torustike kaitse tagatud isereguleeruvate korrosioonikaitsejaamadega, mis kohanduvad vastavalt keskkonnatingimustele. See lahendus vähendab torude korrosioonikiirust, aidates kaasa sellele, et asendamist vajavate torude hulk gaasivõrgus hakkab vähenema.

Eleringil on lisaks maapealsele taristule ka merealune taristu, mille riikidevahelised ühendused asuvad Soome lahes. Kommunikatsioonide ehitamisel on oluline hinnata nende mõju mere elurikkusele. 2024. aastal viis Keskkonnaseirete Amet läbi uuringud Balticconnectori gaasitoru paigaldusalal, mille tulemused näitasid, et selline taristu võib hoopis soodustada elurikkuse kasvu – näiteks kasutavad väikesed kalad toru varjuna, mis loob neile kaitstud elukeskkonna.

Tegevused toruliinide sulgemissõlmedel

2024. aastal rajasime Varudi, Kalmaru, Lokuta, Navesti ja Veriora liinikraanisõlmedes mobiilse kompressorseadme kasutamiseks vajalikud ühendused. See loob eeldused, et tulevaste torustike hooldus- ja remonditööde käigus on võimalik oluliselt vähendada maagaasi sattumist atmosfääri, aidates kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele.