Ülekoormustasu
Ülekoormustasu (ka ülekoormustulu või võimsusjaotustulu) on raha, mis tekib erinevate elektri hinnapiirkondade vahelise börsihinna erinevuse tõttu. Ülekoormustasu võib kasutada vaid lähtuvalt Euroopa liidu regulatsioonides sätestatust.
Euroopa regulatsioonide järgi tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige olemasolevate elektriülekandevõimsuste säilitamiseks ja uute rajamiseks tehtavateks investeeringuteks.
Elektribörsi operaator jagab ülekoormustulu süsteemihalduritele, kelle ülesanne on hallata ja arendada ülekandevõimsusi. Ülekoormustasust tehtavate investeeringute eesmärk on vähendada hinnavahet erinevate piirkondade vahel – kui hinnavahe kaob, kaob ka ülekoormustasu.
Ülekoormustasul on võrguteenuse hinda vähendav mõju. Kui investeeringuid ülekandevõimsusse rahastatakse ülekoormustasu abil, ei ole vaja selleks koguda lisaraha elektritarbijatelt ehk puudub vajadus nimetatud investeeringute rahastamiseks võrguteenuse hinda tõsta.
Teisisõnu – kui investeering tehakse ülekoormustasu arvelt, ei teki reguleeritud vara. Kui aga investeering rahastatakse võrguteenuse tasudest, suureneb Eleringi reguleeritud varade maht ning võrguteenuse hind peab katma lisaks investeeringule ka omaniku oodatava tulu ja võimalikud laenukulud. Seega on ülekoormustasust tehtavad investeeringud elektritarbijate jaoks soodsamad kui investeeringud, mis rahastatakse võrgutasust.
Seepärast on Elering nii ajalooliselt kasutanud kui kasutab ka tulevikus piiriülese mõjuga investeeringute rahastamiseks eelistatult ülekoormustasu, mis aitab hoida võrguteenuse hinda stabiilsemana. Ülekoormustasu kasutamine on võimaldanud Eleringil hoida võrguteenuse tasu samal tasemel, kui see oli 10 aastat tagasi.
Ülekoormustasu selliselt kasutamine on elektritarbija vaatest üle paljude aastate kõige soodsam isegi juhul kui lühiajalisest vaatest tulenevalt oleks kiusatus kogutud raha koheselt ära kasutada ajutiseks võrgutasu langetamiseks.
Ülekoormustulu laekumine ja kasutamine aastatel 2014-2024 on miljonites eurodes järgmine:
| Kokku laekunud | 643 |
|---|---|
| Kokku kasutatud | 306 |
| Sellest kadude jm erakorraliste kulude katteks energiakriisis | 78 |
| Vastukaubandus ja riskimaandusinstrumendid | 15 |
| Estlink 2 (26.01.24) rikke remont | 19 |
| Balti 11. ploki reservi toomine sünkroniseerimiseks | 6 |
| Eesti-Läti III ühendus | 32 |
| Sünkroniseerimise investeeringud | 93 |
| Kiisa reservjaama täiendused | 9 |
| Võrgu tugevdamine taastuvenergia tarvis koos RRF paketiga | 40 |
| Muud välisühenduste läbilaskevõimet mõjutavad investeeringud | 14 |
| Jääk 2024. aasta lõpus | 337 |
Ülekoormustulu prognoositud laekumine ja kasutamine aastatel 2025-2035:
| Hinnanguline laekumine | 595 |
|---|---|
| Vastukaubandus ja riskimaandusinstrumendid | 30 |
| Estlink 2 (27.12.2024) rikke remont | 25 |
| Sagedusreservid | 30 |
| Kriisivalmiduse tõstmine | 104 |
| Estlink 3 ehitus max | 460 |
| Estlink 3 ehitus min | 341 |
| Eesti-Läti IV liini ehitus max | 510 |
| Eesti-Läti IV liini ehitus min | 368 |
| Muud investeeringud | 64 |
| Jääk 2035. aasta lõpus max | -40 |
| Jääk 2035. aasta lõpus min | -302 |