Euroopa regulatsioonide järgi tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige olemasolevate elektriülekandevõimsuste säilitamiseks ja uute rajamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Elektribörsi operaator jagab ülekoormustulu süsteemihalduritele, kelle ülesanne on hallata ja arendada ülekandevõimsusi. Ülekoormustasust tehtavate investeeringute eesmärk on vähendada hinnavahet erinevate piirkondade vahel – kui hinnavahe kaob, kaob ka ülekoormustasu.

Ülekoormustasul on võrguteenuse hinda vähendav mõju. Kui investeeringuid ülekandevõimsusse rahastatakse ülekoormustasu abil, ei ole vaja selleks koguda lisaraha elektritarbijatelt ehk puudub vajadus nimetatud investeeringute rahastamiseks võrguteenuse hinda tõsta.

Teisisõnu – kui investeering tehakse ülekoormustasu arvelt, ei teki reguleeritud vara. Kui aga investeering rahastatakse võrguteenuse tasudest, suureneb Eleringi reguleeritud varade maht ning võrguteenuse hind peab katma lisaks investeeringule ka omaniku oodatava tulu ja võimalikud laenukulud. Seega on ülekoormustasust tehtavad investeeringud elektritarbijate jaoks soodsamad kui investeeringud, mis rahastatakse võrgutasust.

Seepärast on Elering nii ajalooliselt kasutanud kui kasutab ka tulevikus piiriülese mõjuga investeeringute rahastamiseks eelistatult ülekoormustasu, mis aitab hoida võrguteenuse hinda stabiilsemana. Ülekoormustasu kasutamine on võimaldanud Eleringil hoida võrguteenuse tasu samal tasemel, kui see oli 10 aastat tagasi. 

Ülekoormustasu selliselt kasutamine on elektritarbija vaatest üle paljude aastate kõige soodsam isegi juhul kui lühiajalisest vaatest tulenevalt oleks kiusatus kogutud raha koheselt ära kasutada ajutiseks võrgutasu langetamiseks.

Ülekoormustulu laekumine ja kasutamine (miljonites eurodes)

Aastatel 2014-2024
Kokku laekunud  643
Kokku kasutatud 307
Sellest kadude jm erakorraliste kulude katteks energiakriisis  79
Vastukaubandus ja riskimaandusinstrumendid 16
Estlink 2 (26.01.24) rikke remont 19
Balti 11. ploki reservi toomine sünkroniseerimiseks  4
Eesti-Läti III ühendus 32
Sünkroniseerimise investeeringud 93
Kiisa reservjaama täiendused 9
Võrgu tugevdamine taastuvenergia tarvis koos RRF paketiga 40
Muud välisühenduste läbilaskevõimet mõjutavad investeeringud 14
Jääk 2024. aasta lõpus  336

 

Prognoositud laekumine ja kasutamine aastatel 2025-2035

 

Hinnanguline laekumine  595
Vastukaubandus ja riskimaandusinstrumendid 30
Estlink 2 (27.12.2024) rikke remont 25
Sagedusreservid 30
Kriisivalmiduse tõstmine  104
Estlink 3 ehitus max 460
Estlink 3 ehitus min 341
Eesti-Läti IV liini ehitus max  510
Eesti-Läti IV liini ehitus min 368
Muud investeeringud 64
Jääk 2035. aasta lõpus max -40
Jääk 2035. aasta lõpus min -302

Laekumine ja kasutamine kvartalite kaupa

2025
 
miljonites eurodes I kv 2025 II kv 2025 III kv 2025 IV kv 2025
Kasutamata jääk perioodi alguses 336 315 300 269
Laekumine 9 25 19 29
Kasutamine 31 39 51 19
Sagedusreservide katteks 14 32 21 6
Vastukaubandus ja riskimaandusinstrumendid jm 0 0 0 0
Balti Elektrijaama 11. ploki reservi toomine sünkroniseerimiseks  1 0 0 0
Sünkroniseerimise investeeringud 0 1 2 1
Kiisa reservjaama täiendused 5 0 0 0
Võrgu tugevdamine taastuvenergia tarvis koos RRF paketiga 0 6 4 10
Muud välisühenduste läbilaskevõimet mõjutavad investeeringud 10 0 24 2
Jääk perioodi lõpul 315 300 269 279