Taastuvelekter kattis esimeses kvartalis üle kolmandiku Eesti elektritarbimisest
Eesti elektrijaamad tootsid 2026. aasta esimeses kvartalis ligi 1,5 teravatt-tundi elektrit. Sellest 914 gigavatt-tundi ehk üle 60 protsendi tuli taastuvatest allikatest. Elektritarbimine kasvas aasta varasemaga võrreldes üheksa protsenti ning ulatus ligi 2,6 teravatt-tunnini. Taastuvelekter kattis seejures tarbimisest enam kui kolmandiku.
„Esimese kvartali elektribilanss kinnitab Eleringi viimase varustuskindluse aruande sõnumit, et varustuskindluse tagamiseks peab süsteem hakkama saama ka külmal, tuulevaiksel ja suure tarbimisega tunnil. Vajame taastuvenergia kõrvale juhitavaid võimsusi, salvestust, tugevaid ühendusi ja paindlikumat tarbimist. Just nende koosmõju määrab, kui kindlalt ja mõistliku hinnaga on elekter tarbijatele igal ajal kättesaadav,“ ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Eesti elektritarbimine oli esimeses kvartalis 2568 gigavatt-tundi. Kuna tarbimine ületas kodumaist tootmist, kaeti osa vajadusest impordiga. Eesti netoimport oli kvartali kokkuvõttes 1064 gigavatt-tundi ehk ligi 41 protsenti tarbimisest.
Esimeses kvartalis kattis taastuvelekter (914 gigavatt-tundi) ligi 36 protsenti Eesti elektritarbimisest. Aasta varem oli sama näitaja 40 protsenti ning taastuvelektri toodang ulatus 941 gigavatt-tunnini. Taastuvelektri osakaalu vähenemine tarbimises tulenes eelkõige sellest, et külmemate ilmade tõttu kasvas elektritarbimine, samal ajal kui tuuletoodang jäi mullusele tasemele alla.
Eesti elektrijaamade kogutoodang oli esimeses kvartalis ligikaudu 1504 gigavatt-tundi. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga vähenes kogutoodang ligi seitse protsenti. Taastuvelektri toodang vähenes aastaga kolm protsenti, kuid selle osakaal Eesti elektritoodangus kasvas 58 protsendilt 61 protsendini.
Taastuvelektrist andsid suurima osa biomass, biogaas ja jäätmed. Neist allikatest toodeti kokku 384 gigavatt-tundi elektrit, mis moodustas 42 protsenti taastuvelektri toodangust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäi nende allikate toodang samale tasemele.
Tuulepargid tootsid esimeses kvartalis 364 gigavatt-tundi elektrit. Seda oli keskmisest tagasihoidlikumate tuuleolude tõttu 12 protsenti vähem kui aasta varem. Tuuleenergia moodustas 40 protsenti taastuvelektri toodangust.
Päikeseelektrijaamadest toodeti ja anti võrku 159 gigavatt-tundi elektrit. Seda oli 21 protsenti rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis. Päikeseenergia osakaal taastuvelektri toodangus oli 17 protsenti. Hüdroenergia toodang oli esimeses kvartalis seitse gigavatt-tundi.
Mitte-taastuvatest allikatest toodeti kvartali jooksul kokku ligi 590 gigavatt-tundi elektrit. See moodustas 39 protsenti Eesti elektritoodangust. Aasta varem oli mitte-taastuva ja muu tootmise maht ligikaudu 671 gigavatt-tundi, mis tähendab aastases võrdluses ligi 12-protsendist vähenemist.
Eesti elektribilanssi ja muid andmeid saab mugavalt vaadata Elering Live portaalist https://dashboard.elering.ee/et. Elering on Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamine ülesanne on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus.