Riigihanke tingimuste kohaselt soovib Elering sõlmida lepingud reserviteenuse ostmiseks kuni 500 megavati ulatuses. Ettevõtjate ring, kellega leping sõlmitakse, leitakse hindamismetoodika alusel. Selle järgi ei tohi teenuse kogukulu ühelgi juhul ületada 50 miljonit eurot aastas. Kulupiir määrab ka sõlmitavate lepingute tegeliku mahu, mis võib jääda paarisaja megavati suurusjärku.

Hankele laekunud pakkumused reservi ühe megavati eest ühes tunnis varieeruvad vahemikus 15,1-55 eurot.

„Tegemist on ühe keerukama hankega Eleringi ja ilmselt kogu Eesti energeetika ajaloos. Pakkumuste ja hankel osalevate turuosaliste üle ootuste suur hulk on tunnustuseks nii Eleringi spetsialistidele kui turuosalistele, peegeldades ühist pingutust teenuse tingimuste lihvimisel,“ ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

“Nüüd algab pakkumuste sisuline läbivaatamine ja hindamine, mille käigus selguvad kvalifitseeruvad pakkumused ja see, mitme pakkujaga ja kui suures mahus on võimalik kulude piiri arvestades lepingud sõlmida. Tulemus selgub lähema paari kuu jooksul,” selgitas Sapp.

Hanke alusel sõlmitakse pakkujatega kahepoolsed hinnavahelepingud, see tähendab, et Elering maksab pakkujatele tasu, kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast madalam. Kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast kõrgem, siis maksab pakkuja vahe Eleringile.

Elering hakkab hanke võitjatelt reserviteenust ostma hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide turule. Võitjatel on kohustus alustada pakkumuste tegemist hiljemalt viie aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Lepingud reservide pakkumiseks kehtivad kuni 2033. aasta sügiseni.

Hange sagedusreservide pikaajaliseks ostmiseks algas eelmise aasta juulis. Võimaluse reservide pikaajaliseks hankimiseks andis Euroopa Liidult saadud erand.