Erkki Sapp: Kes maksab arve, kui kaablid katkevad?
Elektrimüüjad väidavad, et Soome-Eesti hinnakindlustuse mahu vähendamine teeb fikseeritud hinnaga paketid kallimaks. Nad jätavad ütlemata, et praegu maksavad fikspaketi pakkumise riski kinni kõik Eesti tarbijad, ka need, kes kasutavad börsihinnaga elektrit. See ei ole õiglane ega jätkusuutlik, ja just seda me tahame muuta.
Fikseeritud elektrihinna pakkumiseks kindlustavad elektrimüüjad oma riski Soome-Eesti hinnakindlustusega, mida pakuvad Elering ja Fingrid. Analüüs näitab, et pakutav kindlustusmaht – 650 MW – ületab Eesti turu tegelikku vajadust ja osa rahast liigub Eestist välja, samal ajal kui risk jääb siia.
Kindlustustoote ülepakkumine on ligi meelitanud huvilised väljastpoolt Balti riike ja Soomet ning nemad kasutavad seda lihtsalt kasumi teenimiseks, mitte elektri hinna kindlustamiseks. See on süsteemi paratamatus, nii nagu ka aktsiabörsil võivad osaleda kõik huvilised.
Kuhu läheb tarbija raha?
Kolm aastat hinnakindlustuse kogemust näitab, et Elering ja Fingrid on maksnud ligi 180 miljonit eurot elektrimüüjatele hinnariski kindlustamiseks. See on 60 miljonit aastas kõigi tarbijate raha, mis on kulunud selleks, et umbes pooled tarbijad saaksid oma kulusid paremini ette prognoosida.
Samal ajal on turuosalised hinnanud fikspakettide hinnatõusuks 20 miljonit eurot aastas. Just selles suurusjärgus hinnatõusuga hirmutatakse praegu avalikkust. Kuhu siis on liikunud ülejäänud raha? Regioonist välja ja elektrimüüjate kasumiks?
Elering ei saa seista ainult ühe tarbijagrupi huvide eest. Meie kohustus on tagada, et elektrisüsteem toimib ja hinnad püsivad talutavad kõigile – nii börsipaketi kasutajale kui ka neile, kes on valinud fikseeritud hinna. Praegune skeem, kus kõik tarbijad kannavad ühiselt riski, mis on ühe lepingutüübi kaitseks, ei ole see tasakaal.
Merekaablite lõhkumine tooks kõigile tarbijaile üüratu lisakulu
Kui mõlemad merekaablid peaksid katkema, võib see tähendada vähemalt saja miljoni euro suurust lisakulu, mis jõuab lõpuks Eesti tarbijani – mitte üksnes fikseeritud hinnaga pakettide kasutajatele, vaid kõigile. Kahjuks oleme viimastel aastatel juba kogenud, et Estlinkide lõhkumine on kõhedust tekitavalt reaalne.
Seetõttu plaanime koos Fingridiga kohandada kindlustatud võimsuste mahu Eesti turu tegelikele vajadustele vastavaks – 350 MW-le. Eesti turule vajalikus mahus oleks hinnakindlustus jätkuvalt kättesaadav ja fikseeritud pakette endiselt võimalik pakkuda. Samal ajal muutuks meede välistele spekulantidele vähem atraktiivseks ja Eesti tarbijate raha jääb Eestisse.
Elektrimüüjad hindavad hinnamõjuks kuni kümme protsenti. Meie arvutuste põhjal on põhjendatud hinnatõus kuni 2,5%. Korteris elavale kodutarbijale, kelle kuine tarbimine on 250 kWh, tähendaks see vähem kui kaheeurost muutust kuus. Tõsi, see on hinnang avalike turuandmete põhjal. Kuidas on kujunenud müüjate marginaalid ja kui palju on neis kasumit, mis konkurentsi kasvades õhemaks läheb, Elering hinnata ei saa.
Mis kasu saab tarbija ülekoormustuludest?
Elektrimüüjad toovad ühe argumendina välja ka ülekoormustulu, mida Elering teenib, kui merekaablite ühendused toimivad. Et sellest justkui jätkub ju küll elektrimüüja ja fikspaketi kasutaja riskide kindlustamiseks. Jäetakse aga ütlemata, et ülekoormustasu tuleb esmajärjekorras kasutada investeeringuteks, et säilitada olemasolevaid ja luua uusi elektri ülekandevõimsusi. See on otseselt kõigi tarbijate ja Eesti riigi huvides.
Eesti varustuskindlus ja energiajulgeolek vajavad jätkuvat pingutamist. Eleringil on selleks ainuüksi 2030. aastani kavandatud investeeringuid kokku 950 miljoni euro ulatuses. Selle hulka kuulub ka kahe uue välisühenduse kavandamine, samuti kriisikindluse tõstmine. Et tuled igas Eestimaa otsas jätkuvalt iga päev põleksid ja majandus saaks toimida, investeerime igal aastal suurusjärgus 50 miljonit eurot ka amortiseerunud varade uuendamisse.
Meie soov on nii palju kui võimalik rahastada neid tegevusi just ülekoormustasudest, mitte kulutada kõigile tarbijatele kuuluvat raha elektrimüüjate ja ühe tarbijagrupi riskimaanduseks.
2025. aasta lõpu seisuga on ülekoormustasusid pärast erinevaid investeeringuid järel 279 miljonit eurot. Kui kahe merekaabli katkemisel ülekoormustulu enam ei laeku ja samal ajal tuleb lisaks parandustöödele tasuda elektrimüüjatele sadu miljoneid kindlustushüvitisi, siis matemaatika selles tehtes enam kokku ei tule. Rääkimata õiglusest kõigi tarbijate suhtes.
Eleringi roll on seista kõikide tarbijate huvide eest – mitte valida, kellele energiasüsteem töötab ja kellele mitte. See tähendab, et peame toimima ka kriisis, hinnad ei tohi hüpata ootamatult ja riskid ei tohi jääda varjatuks ega kuhjuda märkamatult ühe grupi kanda.
***
FTR (forward transmission right) on finantsinstrument, mida süsteemihaldurid Elering ja Fingrid müüvad oksjonite kaudu. Kui Soome ja Eesti elektrihind erineb, saab FTR-i omanik selle hinnaerinevuse endale. Elektrimüüjad kasutavad FTR-e riskide maandamiseks: kui müüja on kodutarbijale fikseeritud hinnaga elektrit lubanud, kaitseb FTR teda olukorra eest, kus ta peab Soomest ostma kallimat elektrit kui kliendile lubas. FTR-de väljamakseid rahastatakse ülekoormustulust, mis tekib siis, kui kahe riigi vahel elekter liigub ja mida tuleb kasutada eelkõige investeeringuteks, et säilitada olemasolevaid ja luua uusi elektri ülekandevõimsusi.