Eleringil valmis elektrivõrgu arengukava järgnevaks 10 aastaks

Eesti elektri ülekandevõrgu arengukavas on arvesse võetud koormuse kasvu võrgus, vajadust peatada võrgu vananemine, teha taastuvelektri liitmise ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud investeeringud ning samuti realiseerida kavandatavate uute välisühendusega seotud investeeringud.

Elektritarbimine kasvab arengukava kohaselt järgmise kümnendi keskpaigaks ligikaudu 12 teravatt-tunnini aastas ning tiputarbimine küündib siis ligi 2,2 gigavatini. Tiputarbimise kasvu panustab tulevikus eelkõige elektrienergia kasutuse laienemine soojamajanduses ning transpordisektoris.

Riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks tuleb aastani 2030 liita elektrivõrguga ligikaudu 3200 megavatti uusi tootmisvõimsusi. 

„Selleks, et tagada investeeringute teostamise vajalikkuse ja ajakava osas selgus, siis oleme need arengukavas jaotanud vastavalt kindlateks, planeeritavateks ja perspektiivseteks.“ märkis Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja. 

Arengukava võtab arvesse uue elektrivõrguga liitumise kontseptsiooni, mille järgi asendub seni iga liitumise puhul eraldi arvestatud liitumise kulude süsteem fikseeritud kuludega, mille puhul on liitumise maksumus liitujale eelnevalt teada. Arengukavas analüüsitud stsenaariumite puhul oleks liitumisvõimsuse ühe megavati hind 110-kilovoldises võrgus  65 000 eurot ja 330-kilovoldises võrgus 12 000 eurot, sellele lisanduvad liitumispunkti rajamisega seotud kulud. Lõplikud hinnad saab Elering kinnitada pärast seda, kui riigikogu on vastu võtnud uue liitumiste kontseptsiooni rakendamiseks vajalikud elektrituruseaduse muudatused ja Konkurentsiamet on kinnitanud liitumistasude arvestuse metoodika. 

Arengukava valmis põhiosas 2024. aastal ning on nüüdseks läbinud nii Eleringi kui Konkurentsiameti korraldatud avalikud konsultatsioonid. 
Arengukava on leitav Eleringi kodulehel.