Majandustulemused peelgeldavad viimaste aastate trendi, kus energia varustuskindluse tagamiseks tehtavad kulud kerkivad koos üldise elukalliduse kasvuga, millest tulenevalt on oluline jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse tagamiseks korrigeerida ka elektri võrgutasusid.

“Seni oleme suutnud aina kasvava tulude puudujäägi katta Euroopa Liidu vahendite ja ülekoormustuluga. Edaspidi nendega enam senises mahus arvestada ei saa ning peame jälgima, et kriitiliste investeeringute ja tegevuste kulud ei ületaks tulusid. Hoiame jätkuvalt eesmärki tagada varustuskindlus igal hetkel võimalikult efektiivselt ja peame lähiaastatel suutma katta tegelikud kulud eelkõige võrgutasude arvel ehk vajadusel tasusid varasemast operatiivsemalt korrigeerima, et vältida elektri võrguteenuse valdkonna kahjumisse sattumist,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.  

Eleringi esimese poolaasta müügitulu oli 160,2 miljonit. Põhiteenuste ehk elektri ja gaasi ülekandeteenuse tulu oli ligi 60 miljonit, mis jäid oodatule alla. Suurima osa müügitulust – ligi 90 miljonit eurot – moodustasid energiaturgude seotud teenused, mida Elering vahendab turuosalistele finantsneutraalselt ehk ilma kasumit teenimata.

Äritegevuse rahavoog oli esimese poolaasta lõikes negatiivne, ulatudes 10,8 miljoni euroni. Peamiseks põhjuseks olid sagedusreservide kulud, mis eelmisel aastal puudusid.  Tänavu katab Elering need Konkurentsiameti kooskõlastusel võimsusjaotustulust.   
  
Ettevõte investeeris põhivarasse esimesel poolaastal 75,5 miljonit eurot ning sai sihtfinantseeringuid 12 miljoni euro ulatuses. 2024. aasta eest maksti dividende 15,7 miljonit eurot.  Eleringi raha ja selle ekvivalendid vähenesid kuue kuuga 94 miljonilt üheksa miljoni euroni.  
  
Seisuga 30. juuni 2025 ulatusid Eleringi varad 1,6 miljardi euroni. Omakapital oli 400 miljonit eurot ning likviidsed vahendid, sealhulgas raha ja lühiajalised deposiidid kokku 69 miljonit eurot.