Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on muutunud julgeoleku- ja energiasüsteemi olukorras vajalik tugevdada süsteemi taastamisvõimekust. „Viimaste aastate kogemus näitab, et peame olema valmis ka kõige kriitilisemateks stsenaariumideks. Hajutatud taaskäivitamise võimekus võimaldab meil elektrisüsteemi taastada oluliselt kiiremini ja tagada varustuskindlus ka keerulistes oludes,“ ütles Kilk. 

Viimased aastad on näidanud, et välisühendused naaberriikidega võivad olla haavatavad nii rünnakute kui ka õnnetuste tõttu. 2025. aasta kevadel Hispaanias ja Portugalis toimunud ulatuslik elektrisüsteemi seiskumine kinnitas, et ka töökindlad süsteemid võivad täielikult kustuda. Sellises olukorras on kriitilise tähtsusega võimekus taastada elektrivarustus kiiresti ja iseseisvalt. 

Kalle Kilgi sõnul kuluks praeguste lahenduste juures süsteemi taaspingestamisele liialt aega, kuna tänane elektrisüsteem tugineb piiratud arvule taastamisvõimekusega seadmetele. Uue lahendusena plaanitakse luua taaskäivitamise teenus tarbimiskeskuste lähedusse. „See võimaldab alustada elektrisüsteemi taastamist samaaegselt mitmes piirkonnas ning tagada katkestusest puutumata aladele autonoomne elektrivarustus,“ selgitas Kilk. 

Hajutatud taaskäivitamise teenuse täpne maksumus selgub hanke käigus. Praegu hangitava saartalitlusvõime tagamise teenuse maht väheneb hajutatud taaskäivitamise teenuse mahu võrra. Eleringi hinnangul jäävad kulud pikemas vaates samasse suurusjärku. 

Uue teenuse kontseptsiooni avalik konsultatsioon, kuhu saavad tagasisidet anda kõik turuosalised, algas 20. aprillil. Konsultatsioon kestab 19. maini, mille järel töötab Elering saadud tagasiside läbi ja esitab põhimõtted Konkurentsiametile kinnitamiseks. 

Eesti elektrisüsteem kuulub Mandri-Euroopa sünkroonalasse ning selle stabiilsuse tagamine muutub üha keerukamaks seoses taastuvenergia osakaalu kasvuga. Uus teenus aitab tagada süsteemi töökindluse ka olukorras, kus juhitavat tootmisvõimsust on vähem ja energiatootmine sõltub enam ilmastikutingimustest.