Elering investeeris 2025. aastal Eesti energiataristusse ligi 183 miljonit eurot
Elering lõpetas 2025. aasta stabiilse majandustulemusega ja jätkas mahukaid investeeringuid Eesti energiataristu arendamisse ning varustuskindluse tugevdamisse. Mullu investeeris Elering energiataristusse kokku 182,5 miljonit eurot ja alustas mahuka kriisivalmiduse programmiga.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul peegeldab ettevõtte majandustulemus kasvavat vajadust pikaajaliste investeeringute järele. „Eesti energiasüsteem toimib jätkuvalt väga töökindlalt, ent peame pingutama, et geopoliitilistele riskide ja keerukamaks muutuva tehnoloogia juures seda nii ka hoida. Tulevik sõltub seega üha enam strateegilistest ja ka kulukatest otsustest,“ ütles Kilk.
Aasta jooksul jätkusid investeeringud nii elektri- kui gaasivõrku. Keskne roll oli projektidel, mis toetasid Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa võrguga ning suurendasid taastuvenergia liitumisvõimekust. Mullu tegi ettevõte algust ka kriisivalmiduse investeeringute programmiga, mille eesmärk on tugevdada kriitilise taristu vastupidavust ja taastamisvõimekust.
Aasta tähtsamaks sündmuseks oli Eesti elektrisüsteemi liitumine Mandri-Euroopa võrguga veebruaris 2025. „Nüüdseks võime täie kindlusega öelda, et kõikide sünkroniseerimise etappide tegevused on läbi viidud, süsteem on olnud tehniliselt stabiilne ja energeetika baasasjad toimisid kogu aasta märkamatult ja töökindlalt," ütles Kalle Kilk, Eleringi juhatuse esimees.
Elektrivõrgu töökindlus ulatus 2025. aastal 99,99 protsendini ning gaasivõrgu töökindlus püsis maksimaalsel tasemel, ilma et klientidele oleks jäänud tarnimata ühtegi megavatt-tundi gaasi.
Elektrituru hinnatase oli 2025. aastal võrreldes kriisiaastatega mõõdukam, kuid püsis lühiajaliselt kõikuv. Keskmine elektrihind Eestis oli 80 eurot megavatt-tunni kohta. Euroopa keskmine oli mullu 86 €/MWh.
Ettevõtet ootab lähiaastail ees mahukas investeerimisprogramm. Aastateks 2026–2030 on Elering kavandanud kokku 950 miljoni euro ulatuses investeeringuid (sh 232 miljonit eurot kriisivalmidusse), mille hulka kuuluvad täiendavad sammud varustuskindluse ja julgeoleku parandamiseks ning kahe uue välisühenduse kavandamine. 2038. aastani planeeritud projektide kogumaksumus ulatub 3,4 miljardi euroni.
Olulisemad majandusnäitajad 2025. aastast:
- Elering AS lõpetas 2025. aasta puhaskasumiga 21,7 miljonit eurot, millest enamuse moodustas ühekordne 13,6 miljoni euro suurune kindlustushüvitis Baltic Connectori purunemise eest.
- Müügitulu kasvas 2025. aastal 300,5 miljoni euroni (2024: 214,3 miljonit eurot). Kasvu peamine põhjus on mullu käivitunud sagedusreservide turg, millel oli oluline mõju bilansiteenuste tulude ja kulude kasvule. 2025. aastal kaeti sagedusreservide ostmiseks vajalikud vahendid ülekoormustasust.
- Investeeringud põhivarasse olid 182,5 miljonit eurot, millest lõviosa moodustasid energiajulgeoleku ja varustuskindlusega seotud investeeringud. Amortiseerunud varade uuendamise investeeringud ulatusid 54,1 miljoni euroni.
- Ülekoormustasu, mida saab tulevikuinvesteeringuteks kasutada, jääk on 2025. aasta lõpuks kahanenud 278,3 miljoni euroni. Seda on kavas kasutada kriisivalmiduse tõstmiseks ja samuti nii Eesti-Läti neljanda ühenduse kui ka Estlink 3 ehitamiseks.
- Riik kui omanik sai 2025. aastal dividende 15,7 miljonit eurot (2024: 20,0 miljonit eurot). Juhatus teeb ettepaneku maksta 2025. aasta kasumist dividende 8,4 miljonit eurot, kuna ettevõttel seisavad ees suured investeeringud Eesti energiajulgeolekusse.
Loe rohkem: Aastaaruanne 2025_final.pdf