Uus ühendus Lätiga loob eeldused merevõrgu ja -tuuleparkide rajamiseks

Elering ja Läti süsteemihaldur AST käivitasid kolmapäeval pidulikult Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, mis loob muu hulgas eelduse merevõrgu arendamiseks ja sellega ka meretuuleparkide rajamiseks.

Uus ühendus panustab varustuskindlusse, loob eelduse energiakaubanduse arendamiseks ja Balti riikide lahti ühendamiseks Venemaa energiavõrgust. Samuti ühendub selle külge tulevikus merevõrk, mida Läänemere äärsete riikide süsteemihaldurid ühiselt rajama asuvad. „Tallinna lähedalt algav uus elektriühendus Lätiga seob meie riikide elektrivõrgud tugevalt kokku,  mis on vajalik Eesti tarbijate varustuskindluse tagamiseks, Balti riikide elektrisüsteemide Venemaast eraldamiseks kui rajatavate meretuuleparkide ühendamiseks Eesti elektrivõrguga,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on uuel ühendusel oluline roll süsinikuheite vähendamisel ja keskkonnasõbraliku energiasüsteemi välja arendamisel. „Kliima- ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on Eestil plaanis investeerida avamere tuuleparkide arendamisse. Eesti ja Läti vaheliste elektriühenduste tugevdamine võimaldab meil tulevikus suures mahus taastuvelektri tootmisvõimsusi elektrivõrku ühendada ning loob uusi võimalusi ka teistele avamereparkide arendustele,“ sõnas ta.

Uue ühendusega lisandub kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavatti. Ühendus on olnud töös alates selle aasta algusest. Jaanuarist juulini on selle kaudu liikunud ligikaudu 200 miljonit kilovatt-tundi elektrit.

Eesti territooriumil moodustavad Eesti-Läti kolmanda ühenduse Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ning Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini. Kahe liini pikkus on ligikaudu 190 kilomeetrit. Liine kannab kokku 463 masti, sealhulgas Ristil paiknev disainmast Soorebane. Liinide ehitustööd teostasid Eestis Empower ja Leonhard Weiss. 

Elering kasutas Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitustööde rahastamiseks 65 protsendi ulatuses Euroopa Liidu toetust. Ülejäänud osa katsid riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulud. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pea.

Kahe riigi peale kokku maksab Eesti-Läti uus elektriühendus ligikaudu 170 miljonit eurot, millest Euroopa Liit katab 112 miljonit.