Euroopa Komisjon eraldab 6,8 miljonit eurot Põhjamaade-Balti vesinikukoridori jaoks

Euroopa Komisjon eraldab Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF - Connecting Europe Facility) kaasrahastuse piiriülestele energia infrastruktuuri projektidele. Üheks väljavalitud projektiks on Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (NBHC), millele eraldatakse 6,8 miljoni euro suurune toetus teostatavusuuringute faasi läbiviimiseks. 

See on oluline samm Läänemere-äärse vesinikutaristu rajamise suunas, mis ühendaks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa, moodustades ühtse turu, kus vesinikumajandust arendada. EL-i infrastruktuuriprojektide rahastamise konkurents on äärmiselt tihe, mistõttu on NBHC projekti toetuse saajaks valimine selge tunnustus projekti olulisusele ja potentsiaalile panustada Euroopa Liidu energiasõltumatuse eesmärkidesse ning toetada puhta energia kasutuselevõttu. 

CEF-toetus summas 6,8 miljonit eurot võimaldab vesinikukoridori projektil viia läbi põhjalikke teostatavusuuringuid kaasatud riikides. Need uuringud keskenduvad torustike ja kompressorjaamade kavandamisele, finants- ja majandusanalüüsidele, keskkonna- ja ohutuslubade ettevalmistamisele ning projekti elluviimise ajakava täiendamisele. Eeldatavalt kestavad teostatavusuuringu tegevused 2026. aasta lõpuni. 

Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on kuue Euroopa ülekandevõrgu operaatori (TSO) ühisprojekt, mille partnerid on Soome Gasgrid Vetyverkot Oy, Eesti Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola GAZ-SYSTEM ja Saksamaa ONTRAS. Projektimeeskonna sõnul kinnitab see rahastusotsus partnerite poolt läbiviidud töö kvaliteeti ja pühendumust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa Läänemere regiooni vesinikutaristu arendamisele ja konkurentsivõimelise vesinikuturu tekkele. 

Vesinikukoridor on uuenduslik algatus, mis on loodud taastuvenergiast toodetudv esiniku  tootmise ja tarbimise võimaldamiseks kuues Euroopa Liidu liikmesriigis. Sidudes vesiniku tootmis- ja tarbimiskeskused Põhja- ja Baltimaades, aitab projekt oluliselt kaasa fossiilkütuse vabale energiatootmisele ja täiendavale majandusarengule, läbi uute energiamahukate tööstuste tekkele, mille abil on regioonis võimalik vähendada hinnanguliselt kuni 37 miljonit tonni CO2, aastaks 2050.