Liigu edasi põhisisu juurde

Elering koos kahekümne kahe gaasisüsteemihalduriga esitleb täna Euroopa vesinikuvõrgu algatuse koosseisus (European Hydrogen Backbone – EHB) nägemust kogu Euroopat hõlmava vesiniku transporditaristu loomiseks. Süsteemihaldurite ühise visiooni järgi võiks 2040. aastaks Euroopas olemas olla 40 000 km pikkune 21 riiki läbiv vesinikuvõrk, mida laiendataks edaspidi veelgi.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul omab vesinik taastuvenergia potentsiaali realiseerimisel ja salvestamisel tulevikus olulist rolli, tagamaks igal ajahetkel tarbijate energiaga varustatus ja Euroopa ühtse energiasüsteemi töökindlus. „Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks on Elering võtnud initsiatiivi Läänemere merevõrgu arendamisel suurte avamere tuuleparkide liitmiseks energiasüsteemiga. Just vesinikku saab kasutada suurte energiakoguste transportimiseks ning üleliigse toodetud elektri salvestamiseks nende hetkede jaoks, kus tuul ei puhu ja päike ei paista,“ sõnas Veskimägi.

Kuna Kesk-Euroopas nähakse tulevikus energia defitsiiti ning Põhja-Euroopas ja Läänemere ääres energia ülejääki, võimaldab kavandatav vesinikuvõrk Eestil toimida transiitkoridorina, et transportida suuri taastuvenergia koguseid Soomest läbi Eesti Kesk-Euroopasse. Eestit läbiv vesinikutorustik võimaldaks realiseerida suuremat osa siinsest tuule- ja päikeseenergia potentsiaalist, pakkudes turuosalistele alternatiivset turgu, kuhu oma energiat müüa. „Mitmed Kesk-Euroopa ja Põhjamaade tööstussektorid on näidanud üles huvi kasutada tänaste fossiilsete kütuste asemel tulevikus vesinikku, kuid selleks peab olema tagatud vesiniku tarnekindlus - just seda ja suuremahulist vesiniku transpordi võimekust adresseerib gaasisüsteemihaldurite väljapakutud üleeuroopaline võrgustik. Lisaks saaks Läänemere avamere ja Põhjamaade maismaatuule potentsiaali realiseerimisest kasu kogu Euroopa Liit, kelle energiajulgeolek kasvaks rohelist vesinikku kasutades, mis on toodetud Euroopa Liidus,“ selgitas Taavi Veskimägi.

Euroopa süsteemihaldurite hinnangu kohaselt võiks kaks kolmandikku vesinikuvõrgust koosneda olemasolevatest maagaasivõrkudest, mida on oluliselt soodsam kohandada vesiniku transpordiks, kui eraldi vesinikuvõrku välja ehitada. Ülejäänud kolmandiku jaoks on vaja uusi torustikke riikides, kus on praegu väikesed gaasivõrgud või ei ole paralleeltorustikke, kuid mille vesiniku tarbimis- või tootmispotentsiaal on tulevikus eeldatavasti suur.

2040. aastaks ette nähtud vesinikuvõrgu investeerimiskulu on hinnanguliselt kokku 43-81 miljardit eurot, mida potentsiaalselt rahastab Euroopa Liit ehk Eesti gaasitarbijate poolt makstavat võrgutasu taristu ehitus hinnatõusuga ei mõjutaks.

Täna avaldatud vesinikutaristu kaardid aastateks 2030, 2035 ja 2040 kajastavad 23 Euroopa gaasisüsteemihalduri ühist visiooni taristu arendamiseks süsinikuheite vähendamise eesmärgil. Vesinikutaristu rajamise kiirus ja konkreetsete trassikoridoride valik sõltub kõikjal Euroopas vesiniku- ja maagaasituru arengutest ning turuosaliste huvist taolise võrgustiku järgi, seega võivad marsruudid muutuda. Lisaks on vaja Euroopa Liidu tasemel selget poliitilist tahet ja regulatiivset raamistikku.

Huvilised on oodatud osalema European Hydrogen Backbone avalikul veebiseminaril, mis toimub täna, 13. aprillil kell 13:00 – 14:30. Registreerimine https://register.gotowebinar.com/register/4033257554164343310.

Avalikustatud visioonidokumendiga saab tutvuda: www.gasforclimate2050.eu/publications.

 

 

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Failid Kontaktid Book page Konsultatsioon Hooldustööd