Balti elektrisüsteemihaldurid teavitasid Venemaad BRELL lepingu lõpetamisest

Balti süsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid allkirjastasid ja saatsid täna ametliku teate Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemioperaatoritele BRELL lepingust väljaastumise kohta, mille alusel on Eesti, Läti ja Leedu nõukogude ajast kuulunud Venemaa juhitud ühtsesse sünkroonalasse. Leping lõppeb 2025. aasta veebruaris, misjärel Balti riigid sünkroniseerivad oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga.

BRELL leping lõppeb 7.veebruaril. 8. veebruaril ühendavad Balti süsteemihaldurid Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa sünkroonalast lahti, misjärel alustatakse saartalitluskatsega ning millega kontrollitakse kolme riigi elektrisüsteemi iseseisva opereerimise võimekust. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanide kohaselt 9. veebruaril 2025.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on Balti riikide elektrisüsteemid ette valmistatud ka erakorraliseks sünkroniseerimiseks, kui peaks juhtuma, et lepingu viimase poolaasta jooksul ühendab Venemaa Balti riigid endi küljest ise lahti. “Eestis on viimase viie aasta jooksul valmis ehitatud enamus elektrivõrgu objektidest, mis tagavad elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse, sealhulgas ka kolm sünkroonkompensaatorit. Viimasena on suurematest ehitustest veel käimas Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine, millest on 90 protsenti valmis ja mis saab talveks täies ulatuses uuesti töösse viidud,” sõnas Kilk.

Edukaks sünkroniseerimiseks käivad sarnaselt Eestile tööd ka Lätis ja Leedus. Lisaks ehitustöödele uuendatakse IT-süsteemid ning olemasolevate piiriüleste alalisvooluühenduste juhtimissüsteemid.

Veebruarini opereerivad Eesti, Läti ja Leedu ühises sünkroonalas Venemaaga, mis tähendab, et Venemaa kontrollib siinse elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust. Seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.

Kuna Balti riigid on poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult osaks Lääne-Euroopast, siis on  loogiline ühendada end ka Mandri-Euroopa sagedusalaga. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus. Lisaks paraneb ka majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime.

Sünkroniseerimise käigus tekivad olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks. 

Sünkroniseerimist toetab Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond ligikaudu 1,2 miljardi euro ulatuses, mis katab kuni 75 protsenti kogu suurprojekti kuludest. Ülejäänud osa investeeringutest katab Elering ülekoormustasust. Tarbijatelt kogutavat võrgutasu sünkroniseerimise investeeringud ei mõjuta.