Tugevam elektrivõrk parandab Saaremaa varustuskindlust
Eestis on käimas arutelu uute elektri välisühenduste teemal, sealhulgas Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamise teemal Saaremaalt Kuramaale Lätis. Arutelu ühenduste üle on kindlasti vajalik, kuna tegu on suurte projektidega, mis jäävad meid teenima aastakümneteks.
Arvamusartikkel Saaremaa Teatajas 24.04.2025
Kalle Kilk
Eleringi juhatuse esimees
Miks just Saaremaa kaudu?
On küsitud, miks uus Eesti-Läti ühendus peaks minema just Saaremaa kaudu. Põhjus on lihtne – see lahendus annab investeeritud raha eest rohkem ühendusvõimsust. Kui neljas Eesti-Läti ühendus rajataks mandrile, oleks selle võimekus oluliselt piiratum, kuna Läti poolne võrk on mandri poolel juba tänaseks maksimaalselt kasutusele võetud ja oluliselt rohkem võimsust läbi ei võimalda lasta.
Kuigi Eleringi peamine eesmärk on tugevam Eesti ja Läti elektrivõrkude sidumine, on Saaremaa kaudu kulgev lahendus kasulik ka kohalikule kogukonnale. Kui saartele jõuab võimas 330-kilovoldine (kV) võrk, saavad saarlased lisaks mandrilt tulevale elektrile tugeva alternatiivse elektriühenduse.
Praegu saavad Muhu, Saare- ja Hiiumaa tervikuna oma elektri mandrilt algavate 110 kV ühenduste kaudu. Neid saartele suunduvaid liine on täna kaks tükki ja sugugi olematu pole risk, et need samaaegselt välja lülituvad, põhjustades saartele tervikuna katkestuse.
Murphy seaduse kohaselt on kahjuks mõnikord nii, et kasvõi ajal, kui ühte liinidest hooldatakse, mida paratamatult tuleb aeg-ajalt teha, juhtub mingi rike teise liiniga. Seega kolmas elektrit tagav liin hoopis teisest suunast vähendaks selle riski realiseerumist märkimisväärselt. Kuna Läti poolt algav uus liin on kavas ühendada Saaremaa kohaliku võrguga Saaremaa läänepoolses osas, oleks see kohaliku varustuskindluse tagamiseks väga oluline edasiminek.
Lisaks on oluline see asjaolu, et 330 kV liinid on üle kolme korra võimsamad kui 110 kV liinid, mis võimaldaks tulevikus märgatavalt paremini ühendada uusi elektritootjaid, sealhulgas taastuvenergiaallikaid. On ju tänasest teada, et isegi majapidamiste juurde suuremate päikesepaneelide ühendamine võib justnimelt kõrgepingevõrgu vastuvõtuvõimekuse puudumise tõttu vastuvõetamatult kalliks osutuda. Seda olukorda kindlasti uus liin leevendab.
Eesti-Läti neljanda ühenduse planeeringut viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelistus on planeerida uus ühendus suures osas olemasolevatele trassidele, et minimeerida keskkonnamõju ja maastikumuutusi. See tähendab, et trassi kaitsevööndit tuleks laiendada vaid 30 meetri ulatuses, võrreldes uue trassikoridori rajamisega, mis nõuaks 80 meetri laiust lisapinda. Juhul, kui olemasolevat trassi ei ole võimalik kasutada, tuleb planeerida uued trassid.
Saaremaa kasu uuest elektrivõrgust
- Suurem varustuskindlus – kui praeguse 110 kV võrguga midagi juhtub, on saarlastel ikkagi ühendus tugeva ülekandevõrguga. Kui mingil põhjusel peaks midagi juhtuma meres kaablitega, siis saab saartele anda energiat Lätist.
- Odavamad liitumised – uute elektritootjate ja tarbijate ühendamine muutub soodsamaks, mis võib ergutada majandustegevust ja taastuvenergia arengut.
- Valmisolek tulevikuks – uus elektrivõrk toetab Saaremaa energiatootmist ning annab võimaluse suurte energiatarbijate, näiteks tööstuste tekkeks.
Terve Eesti varustuskindlus on sama oluline Saaremaale. Eesti-Läti neljas ühendus pole pelgalt suurprojekt, vaid pikaajaline investeering, mis muudab Eesti energiajulgeoleku tugevamaks ja jätkusuutlikumaks.
Euroopa Komisjon on Eesti-Läti neljanda ühenduse arvanud ühishuviprojektide nimekirja, mis loob võimaluse saada ühenduse rajamiseks Euroopa Liidu rahalist toetust.