Teises kvartalis kattis taastuvelekter üle poole ja import kolmandiku Eesti elektritarbimisest

• Eesti elektrijaamad tootsid 2026. aasta teises kvartalis 1,2 teravatt-tundi elektrit, millest üle 85 protsendi tuli taastuvatest allikatest.  
• Samal ajal tarbiti Eestis 1,8 teravatt-tundi elektrit, millest impordiga kaeti 34 protsenti. 

„Teise kvartali elektribilanss näitab, et väljaspool talviseid tipukoormuseid katab kohalik taastuvenergia üle poole meie elektritarbimisest. Võrreldes mullusega saab olulisemate erinevustena välja tuua suurema impordivõimekuse Soomest ja tunduvalt kasvanud taastuvenergia tootmiskogused Lätis ja Leedus. Seetõttu oli, vaatamata Eesti suhteliselt suurele võimekusele elektrit toota, soodsam arvestatav osa tarbitavast elektrist importida. Hinna kujunemist Eesti tarbija jaoks mõjutasid muu hulgas paremad ühendusvõimalused naaberriikidega, taastuvelektri suur osakaal ja tarbimise väike langus,“ ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. 

Eesti elektritarbimine oli teises kvartalis 1843 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes aastases võrdluses kaks protsenti, kuid ületas kodumaist tootmist. Puudujääk kaeti impordiga ning kvartali kokkuvõttes oli Eesti netoimport 629 gigavatt-tundi ehk 34,1 protsenti tarbimisest (I kvartalis 41 protsenti). 

Taastuvelekter kattis teises kvartalis 56 protsenti Eesti elektritarbimisest. Kokku toodeti taastuvatest allikatest 1034 gigavatt-tundi elektrit. Aasta varem oli taastuvelektri toodang 1048 gigavatt-tundi, seega jäi maht sisuliselt samale tasemele. 

Eesti elektrijaamade kogutoodang oli teises kvartalis 1214 gigavatt-tundi. Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga vähenes kogutoodang 17 protsenti. Kuna mitte-taastuvatest allikatest toodetud elektri maht langes märgatavalt, kasvas taastuvelektri osakaal Eesti elektritoodangus 72 protsendilt 85 protsendini. 

Kevadele ja suve algusele kohaselt andsid taastuvelektri toodangust suurima osa, 52 protsenti, päikeseelektrijaamad. Päikesest toodeti ja anti võrku 533 gigavatt-tundi elektrit, mida oli 14 protsenti rohkem kui 2025. aasta samal perioodil.  

Tuuleparkide toodang oli teises kvartalis 277 gigavatt-tundi. Keskmisest tagasihoidlikumate tuuleolude tõttu oli seda 15 protsenti vähem kui aasta varem. Tuuleenergia moodustas 27 protsenti taastuvelektri toodangust. 

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodeti kokku 220 gigavatt-tundi elektrit, mis moodustas 21 protsenti taastuvelektri toodangust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes nende allikate toodang 15 protsenti. Hüdroenergia toodang oli teises kvartalis viis  gigavatt-tundi. 

Mitte-taastuvatest allikatest toodeti teise kvartali jooksul ligi 180 gigavatt-tundi elektrit. See moodustas 15 protsenti Eesti elektritoodangust. Aasta varem oli mitte-taastuva ja muu tootmise maht 414 gigavatt-tundi, mis tähendab aastases võrdluses rohkem kui poole võrra väiksemat toodangut. 

Piiriülesed ühendused mõjutasid kvartali jooksul nii elektrisüsteemi toimimist kui ka turuolukorda. Eestist Lätti suunduv ülekandevõimsus oli teises kvartalis ligikaudu 140 megavatti ehk 20 protsenti suurem kui aasta varem. Kasvu taga oli eeskätt kõrgepingeliinide hooldustööde väiksem mõju. 

Soomest Eestisse suunduv ülekandevõimsus oli üle kahe korra suurem kui 2025. aasta teises kvartalis, mil Estlink 2 oli avariiliselt tööst väljas.  

Eesti elektribilanssi ja muid andmeid saab mugavalt vaadata Elering Live portaalist .  

Elering on Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldur, kes vastutab energiasüsteemi  toimimise eest. Selleks arendab Elering kõrgepinge- ja gaasivõrku ning tagab ühendused, mille kaudu energia liigub üle Eesti ja naaberriikide vahel. Energiasüsteemis tegutsevad Eleringi kõrval ka tootjad, müüjad, jaotusvõrguettevõtted, bilansi-, reguleerimis- ja agregeerimisteenuse pakkujad. Elering keskendub sellele, et energia jõuaks tootjatelt jaotusvõrguni kiiresti ja katkematult.