Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustab sellel aastal juba 69 protsenti kogu Eesti elektritoodangust. Toetatav taastuvelekter moodustab kogu toodetud taastuvelektrist samal ajal 37 protsenti ehk pea kaks kolmandikku taastuvelektrit toodetakse ilma toetuseta. Vanas fikseeritud hinnaga toetuskeemis olevad elektrijaamade toetusperioodid on järjest lõppemas.

Sõltuvalt riigi otsustest taastuvenergia uute vähempakkumiste osas võib toetuse saajate hulk ja toetatav kogus tulevikus taas kasvada. Vähempakkumiste tingimustest tulenevalt mõjutab toetusteks kuluva summa suurust edaspidi enam elektri turuhind. Eelneva põhjal on lähematel aastatel tõenäoline taastuvenergia tasu püsimine praegusel tasemel või mõningane langus.

2026. aastal kulub prognoosi järgi taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusteks 74 miljonit eurot. Toetatava elektritoodangu maht on seejuures eeldatavalt 1,6 teravatt-tundi.

Päikeseparkidele on plaanis välja maksta 25 miljonit eurot, tuuleparkide puhul kulub toetusteks 22 miljonit eurot, biomassil töötavate jaamade toetuseks läheb kava järgi 21 miljonit eurot, taastuvenergia vähempakkumistel osalenud elektrijaamade toetusteks viis miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusteks alla miljoni euro.

Taastuvenergia tasu on seadusega kehtestatud tasu, millega rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Taastuvenergia tasu arvutajaks on seaduse järgi põhivõrguettevõte, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel tootmis- ja tarbimisprognoosidel põhineva hinnangu, milleks annavad sisendi võrguettevõtjad, otseliini valdajad, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjad ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijad.

Taastuvenergiatasude kohta saab lähemalt lugeda: https://elering.ee/taastuvenergia-tasu#tab0