„Heameelt valmistab hankele laekunud pakkumuste suur hulk ning tihe konkurents – kokku laekus 13 pakkumust 677 megavatile. Hanke tulemus on sellisel kujul lõplik, kui kõik võitjad on Eleringiga lepingu sõlminud,” ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Edukate pakkujatega saab lepingud sõlmida pärast 14-päevase ooteaja möödumist.

“Lepingute kiire sõlmimine on kriitiline, kuna elektrijaamade ehitamise turul on buum ja hankel osalejad peavad andma elektrijaamade ehitajatele pikema viivituseta kinnituse, et eelkokkulepped jaamade rajamiseks ka tegelikkuses realiseeruvad,“ selgitas Sapp. 

Hanke tulemusel lisandub Eestisse nii gaasielektrijaamu kui ka akusid. Viimaste osa on ligikaudu viiendik pakutud võimsusest. Hankel edukaks osutunud pakkujate nimed, nende pakutud võimsus ja küsitud hind on järgmised: 

Pakkuja 

Kogus (MW)

Hind (€/MW/h)

Tehnoloogia

Gren Tartu AS (10641763) 

30

15,1

gaasijaam

AS Utilitas Tallinna Soojus (16791481) 

26

16,88

gaasijaam

Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) 

25

17,38

aku

OÜ NOVEDIGI (11029099) 

25

20,87

aku

Enefit Industry AS (10579981) 

100

28,5

gaasijaam

Gren Tartu AS (10641763) 

30

28,5

gaasijaam

 

 Hankel edukaks osutunud pakkujad tuvastati muu hulgas hindamismetoodika alusel, mille järgi ei tohi teenuse kogukulu (turuhind pluss Eleringi makstav kompensatsioon) ületada 50 miljonit eurot aastas.  

Hanke võitjatega sõlmib Elering kahepoolsed hinnavahelepingud. See tähendab, et Elering maksab pakkujatele kinni hinnavahe, kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast madalam. Kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast kõrgem, siis maksab pakkuja vahe Eleringile.  

Hankega seotud kulu sõltub seega reservide turuhinnast tulevikus. “Käesoleva aasta reservide turuhinna põhiselt Elering hanke võitjatele täiendavat kompensatsiooni maksma ei peaks, kuna sama reservi keskmine hind on olnud 54 eurot megavati kohta tunnis,” märkis Sapp. 

Elering hakkab hanke võitjatelt reserviteenust ostma hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide turule. Võitjatel on kohustus alustada pakkumiste tegemist hiljemalt viie aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Lepingud reservide pakkumiseks kehtivad kuni 2033. aasta sügiseni. 

Sagedusreservide võimsusturg käivitus selle aasta veebruaris, kui Balti riigid lahkusid Venemaa kontrollitud elektrivõrgust ja ühinesid Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Praegu ostab Elering reservide võimsust lühiajaliselt ehk üheks päevaks ette. Kui praegu katab Elering sagedusreservi kulud ülekoormustulust, siis uuest aastast hakkab kulude katmine toimuma elektriarvetele lisanduva tasakaalustamisvõimsuse tasu kaudu.  

Hanke tulemusel sõlmitavad lepingud kindlustavad reservide olemasolu ettenähtava kuluga pikemaks perioodiks ette. Võimaluse reservide pikaajaliseks hankimiseks andis Euroopa Liidult saadud erand. Hange sagedusreservide pikaajaliseks ostmiseks algas eelmise aasta juulis.