„Hanke tulemusel on tagatud piisav kogus elektrijaamu erakorralisteks olukordadeks, eelkõige selleks, kui Eesti peaks kaotama elektriühendused naaberriikidega, sealhulgas Mandri-Euroopa sagedusalaga. Kui see juhtub tuuletul ja pikalt kestnud pakaseperioodil, on meil omal Eestis piisavalt nö nupust käivitatavaid elektrijaamu, et taoline keeruline aeg üle elada,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Leping Enefit Poweriga on Eleringil kavas sõlmida novembri lõpus. Hanke olulisim tingimus on, et teenusepakkuja peab olema võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest kümme päeva, kui selleks tekib erakorraline vajadus.

Teenuse hind on kulupõhine ning hanke võitja tegevust hakkab spetsiaalse metoodika alusel kontrollima audiitor. Elering maksab võitjale üksnes nende kulude eest, mis on otseselt seotud osutatava teenusega.

Samas on Enefit Poweril õigus osaleda samade võimsustega teistel energiaturgudel. “Kui Enefit Poweril õnnestub teenida teistelt turgudelt enam tulu võrreldes hanke pakkumuses eeldatuga, kujuneb talle saartalitusteenuse eest makstav summa turult teenitu võrra väiksemaks ja Eesti elektritarbija hoiab raha kokku,” selgitas Kilk.

Saartalitlusvõime tagamise kulu kannavad elektrituruseaduse järgi elektritarbijad, kelle võrguteenuse arvele tekib 2026. aasta jaanuarist uus rida nimetusega varustuskindluse tasu. Tasu suurus on 2026. aastal 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,76 eurosenti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Keskmisele elektri kodutarbijale, kes kasutab ühes kuus 250 kilovatt-tundi elektrit, on varustuskindluse tasu mõju umbes 2,35 eurot kuus koos käibemaksuga.

Samast ajast ehk uue aasta algusest lisandub elektritarbijate elektriarvetele uus rida nimetusega tasakaalustamisvõimsuse tasu, mille arvel toimub igapäevaselt kasutatavate sagedusreservide rahastamine. Tasakaalustamisvõimsuse tasu suurus on 3,73 eurot megavatt-tunni ehk 0,37 senti kilovatt-tunni kohta kuus ilma käibemaksuta.

Elektritarbijad näevad uusi ridu esmakordselt veebruaris, kui neile laekuvad elektri- ja võrguteenuse arved jaanuaris tarbitud elektri eest.

Kilgi sõnul on mõistetav, et mitu uut rida võib tekitada segadust. „Kunagi sai tarbija sai ühe arve, kus oli üks summa, mille nimi oli elekter,“ märkis Kilk. „Ent mida enne tegi riiklik monopol ühe teenusena, tuleb nüüd eraldi hankida. Mõistlik on seda tarbijale näidata eraldi ridadena – kuna lisanduvatest on räägitud pikalt, võib tunduda, et neid jääbki nüüd juurde tulema. Veebruariga saab üleminek siiski otsa ja rohkem ridu arvele ei lisandu.“