Pürenee elektrikatkestus kui elektri reservituru müügimees
Eelmisel nädala pakkus avalikus ruumis omajagu kõneainet Hispaanias ja Portugalis toimunud ulatuslik elektrikatkestus. Veidi pikemalt on teemaks olnud veebruari alguses käivitunud elektri sagedusreservide turg. Kuigi me siiani ei tea Pürenee poolsaare katkestuse juurpõhjust ega detaile, tõestab juhtunu suurepäraselt reservide ja laiemalt elektrisüsteemi paindlikkuse olulisust.
Arvamuslugu Eesti Päevalehes 07.05.2025
Erkki Sapp, Eleringi juhatuse liige
Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga, peab iga Balti elektrisüsteemihaldur tagama oma riigi jaoks vajalike reservide olemasolu ja Balti süsteemihaldurid ühiselt peavad tagama Balti sageduse juhtimise piirkond reservide vajaduse vastavalt Mandri-Euroopa ühise sagedusala nõuetele.
Reservide ülesanne on tagada igal ajahetkel tasakaal elektrisüsteemis. Suurimad juhtuda võivad ootamatused on mõne elektrijaama või olulise ülekandeliini, näiteks riikidevahelise elektriliini avarii. Koos taastuvenergia kasvuga muutub järjest olulisemaks ilma ehk sellega seoses taastuvenergia toodangu prognoos. Kui tuult ja päikest on eelmisel prognoositust vähem või rohkem, tuleb elektrisüsteemid tasakaalu hoidmiseks teha süsteemi reaalajas juhtimise käigus vastavad korrektuurid.
Kuigi me ei tea Pürenee katkestuse detaile, peaks juhtunu äratama kõik need, kes on reservide olemasolu eiranud või pisendanud. Just tänu reservidele ei „nakatanud“ Portugali ja Hispaaniat tabanud probleem ülejäänud Mandri-Euroopa sagedusala ja süsteem säilitas stabiilsuse. Just selleks on oluline, et iga riik ja sageduse juhtimise piirkond teeb ära oma osa ehk hoiab reservide toel tarbimise ja tootmise tasakaalus.
Kuni veebruari alguseni oli osaks Venemaa juhitud sagedusalast, kus pidime samuti tagama teatud tüüpi, täpsemalt aeglasemate reservide olemasolu. Kiiremad reservid tulid vajadusel Venemaalt. Sellise lahendusega kaasnes aga oluline julgeolekurisk – meie elektrisüsteem oli haavatav meie idanaabri poolt, kelle väärtushinnangud on ilmselgelt meie omadest oluliselt erinevad. Just seepärast on oluline meeles hoida ja vajadusel uuesti meelde tuletada, et sagedusala vahetus oli kriitiline samm meie energiajulgeolekus ja selle muudatusega kaasnevaid kulusid tuleb käsitleda iseseisvuse hinnana.
Sagedusreservide valmisoleku hankimiseks käivitasid Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurid veebruaris ühise Balti sagedusreservide võimsusturu ning kulude optimeerimiseks on kasutusel reservide jagamise põhimõte. Vastasel korral pidanuks Eesti hankima reservide valmisolekut pea kolm korda suuremas mahus. Reservide hankimine turupõhiselt tuleneb Euroopa regulatsioonist ja peab tagama, et süsteemihaldurid hangivad reserve kõige soodsamatelt pakkujatelt.
Elering prognoosis sagedusreservide kuluks sellel aastal 60 miljonit eurot. Kui veebruaris vastasid kulud prognoosile või olid isegi veidi madalamad, siis märtsis ja aprillis on need olnud eeldatust selgelt kõrgemad. Selle üheks põhjuseks on Leedu Kruonise pumphüdroelektrijaama (PHEJ) hooldus, mis vähendas oluliselt reservide pakkumist. Lisaks sellele eeldas Elering Läti turuosaliste märksa aktiivsemat osalemist turul, mis oleks vähendanud märgatavalt Leedu turuosalise puudumise mõju. Ehk viimastel kuudel on turg olnud arvatust „õhem“.
Peame neid asjaolusid turu käivitumisraskusteks ning oleme jätkuvalt seisukohal, et järgmisel aastal võiks reservide kulu jääda siiski varem hinnatud 60 miljoni euro piiresse. Seoses turu konarliku käivitumisega plaanib Elering kuni 2025. aasta lõpuni katta sagedusreservide võimsuse hankimise kulud elektribörsi operaatorilt laekuvast ülekoormustasust. Vastava otsuse peab heaks kiitma veel konkurentsiamet.
Kuigi Elering on valmis omaks võtma ebatäpsuse potentsiaalsete turuosaliste tegeliku osalemise mõnetise ülehindamise, siis kuidagi pole võimalik nõustuda väitega, et sagedusreservide turu avamine oli turuosalistele ootamatu või ettevalmistusteks antud aeg liialt lühike.
Ettevalmistused Euroopa sagedusalaga ühinemiseks algasid enam kui kümnend tagasi ehk vajadus uut tüüpi reservide ostmiseks oli aastaid ette teada. Sagedusreservide tutvustamisega alustasid Balti süsteemihaldurid juba 2020. aastal, kui avaldasid turu kontseptsiooni kirjelduse. Tõsi on küll see, et algselt kavandati sünkroniseerimine toimima 2026. aasta alguses, kuid Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud täiemahulise sõja foonil otsustasid Balti riikide peaministrid tuua sagedusala vahetuse 2025. aasta veebruari ehk pea aasta varasemaks.
Elering on reservituru edasise arengu osas mõõdukalt optimistlik. Näeme turuosaliste suurt huvi reserviturul osalemiseks. Teenuse pakkumisest on huvitatud hulk agregaatoreid, aga ka taastuvenergia tootjaid. Sellel aastal peaks valmima nii Eestis kui teistes Balti riikides arvestatava mahuga akupargid. Mitmel tasandil käib töö, et turule tuua kõik olemasolevad tootmisseadmed, mis seni pole turul osalenud või on seda teinud tagasihoidlikus mahus, kuid millel on märgatav potentsiaal reservide pakkumiseks. Seni kuni turu likviidsus on oodatust madalam, on Elering konkurentsiameti kooskõlastusel sagedusreservide nõudluse arvutamisel kasutamas Kiisa avariielektrijaama täiendavalt 60 megavati ulatuses üles ja 40 megavati ulatuses allareguleerimiseks. Selle sammuga võiks mõnel päeval kokku hoida sagedusreservide hankimise kulude arvelt isegi 1–1,2 miljonit eurot. Kuna Balti süsteemihaldurid soovivad, et turg hakkaks ikkagi tööle ilma sekkumiseta, siis hinnatakse pidevalt turu likviidsust vastavalt sellele otsustatakse süsteemihaldurite ressursside kasutamise üle.