FTRide kohandamine: korduma kippuvad küsimused

FTR (forward transmission right) on finantsinstrument, mida süsteemihaldurid Elering ja Fingrid müüvad oksjonite kaudu. Kui Soome ja Eesti elektrihind erineb, saab FTR-i omanik selle hinnaerinevuse endale. Elektrimüüjad kasutavad FTR-e riskide maandamiseks: kui müüja on kodutarbijale fikseeritud hinnaga elektrit lubanud, kaitseb FTR teda olukorra eest, kus ta peab Soomest ostma kallimat elektrit kui kliendile lubas. FTR-de väljamakseid rahastatakse ülekoormustulust, mis tekib siis, kui kahe riigi vahel elekter liigub.

Probleeme on kaks. Esiteks on geopoliitiline oht Eesti-Soome merekaablitele märgatavalt kasvanud — kui kaabel puruneb, ei teki ülekoormustulu, millest FTR-de väljamakseid katta, ja Elering peaks tegema suuri väljamakseid. Kaabliühenduse katkemisel oleks kahju ligikaudu 200 miljonit eurot aastas ja tooks kaasa võrgutasude hüppelise tõusu. Teiseks ületavad praegused FTR-de mahud Eesti turu tegelikku vajadust: 25–64% instrumentidest ostavad välismaised turuosalised väljaspool Balti riike ja Soomet. Nemad kasutavad FTR-e spekulatiivse finantsinstrumendina kasumi teenimiseks, mitte elektri hinna kindlustamiseks.

Viimase kolme aasta jooksul on Elering ja Fingrid maksnud FTRe ostnud turuosalistele ligi 180 miljonit eurot rohkem, kui võinuks olla FTRide tegelik väärtus turu hinnaerinevuse alusel.

FTR-süsteem on toiminud Euroopa ühtse elektrituru reeglite raames ja seni ei ole geopoliitilised riskid merekaablitele olnud nii aktuaalsed. Nüüd, kus riskipilt on muutunud ja andmed näitavad spekulatiivse kasutuse ulatust, on Elering astunud samme olukorra korrastamiseks.

Elering ja Fingrid pakuvad vähendada FTR-de mahtu 650 MW‑lt 350 MW‑le. Elering ja Fingrid hindavad, et 350 MW on Eesti turu riskimaandamisvajaduste katmiseks piisav. Mahu kohandamine vähendab spekulatiivset kasutust, säilitades samas kohalikele elektrimüüjatele vajaliku riskimaandamise võimaluse.

Väiksem FTRide maht vähendab Balti riikide väliste turuosalistega seotud kulusid ja suuri ettearvamatuid EstLinkide lõhkumisega seotud kulusid kõigile tarbijatele.

Talvekuudel on ca 37% Eesti elektrienergiast imporditud ja tunnitarbimine suurusjärgus 1600 MW. Seega potentsiaalne riskimaandamise vajadus puudutab kuni 592MW (imporditud osa kogu tarbitud elektrienergiast).   

Estfeedi andmelao statistika näitab, et  veebruari seisuga oli 58% tarbijalepingutest tähtajalised ja seega tõenäoliselt fikseeritud hinnaga lepingud.    

Kuna 58% lepingutest on fikseeritud, kujuneb hinnanguline tegelik maandamisvajadus ca 343 MW (58% 592MW-st), mida Eesti klientide jaoks FTR-idega katta.  

Eleringi hinnangul jääb muudatuse mõju fikseeritud paketiga tarbijatele mõõdukaks. Fikseeritud hinnaga lepinguga keskmise kodutarbijale, kelle kuine tarbimine on 250 kWh tähendaks see hinnanguliselt umbes 1,55 euro suurust tõusu elektriarvele alates 2027. aastast. Sellest kõrgem hinnatõus ei ole Eleringi hinnangul FTRi mahtude kohandamisega põhjendatav.  

See on siiski väike kulu võrreldes riskiga, mis kaasneks kaabli purunemise korral — sel juhul peaks Elering tegema suuri väljamakseid ja selle katmiseks tuleks tõsta võrgutasusid kõigile tarbijatele.

Täiendav kulu puudutab üksnes fikseeritud hinnaga pakette kasutavaid tarbijaid, mitte kõiki tarbijaid. Praegu maksavad fikspaketi pakkumise riski kinni kõik Eesti tarbijad, ka need, kes kasutavad börsihinnaga elektrit. See ei ole õiglane ega jätkusuutlik, ja just seda me tahame muuta.

Ülekoormustulu tuleb esmajärjekorras kasutada investeeringuteks, et säilitada olemasolevaid ja luua uusi elektri ülekandevõimsusi. See on otseselt kõigi tarbijate huvides, sh vähendab survet võrgutasude tõstmiseks.  

Eleringi arvutused näitavad, et mõju fikseeritud hinnaga pakettidega tarbijate lõpphinnale võib olla suurusjärgus 2,5%. Aastate 2024-2026 FTR oksjonide pakkumiskõverate* võrdlusest nähtub, et kui aastase toote maht oleks 350MW asemel 200MW, siis hinnamuutus jääb vahemikku 2,29-6,5 EUR/MWh (praegune fikspakettide hinnatase on 100-120 EUR/MWh).  

*Oksjonikõveraid saab analüüsida: Auctions | JAO S.A. Leading service provider for TSOs   

FTR-de mahu muutus börsipaketi kasutaja arvele otseselt ei mõju, kuna börsipakett järgib turuhinda. Küll aga on börsipaketi kasutajad kaitstud suurema riski eest: kui praegust olukorda ei muudeta ja kaabel puruneb, tuleks tõsta võrgutasusid, mis lisanduks kõigi tarbijate arvele sõltumata paketi tüübist. FTR-de mahu vähendamine hoiab selle võrgutasu tõusu riski ära, mis tähendab, et börsipaketi kasutajad võidavad stabiilsemast võrgutasust.

FTR-de väljamakseid rahastatakse ülekoormustulust, mis tekib kõigi tarbijate elektrikasutusest. Euroopa regulatsioonide järgi tuleb ülekoormustulu kasutada eelkõige olemasolevate elektriülekandevõimsuste säilitamiseks ja uute rajamiseks tehtavateks investeeringuteks – investeeringuteks, millest võidavad kõik tarbijad. Kui FTR-de mahud on ülepaisutatud ja suur osa läheb spekulantidele, kannatavad kaudselt kõik tarbijad.

FTR-de mahu kohandamine turu tegelikele mahtudele vastavaks vähendab Eleringi finantsriski. Kui praegust olukorda ei muudetaks ja kaabel puruneks, peaks Elering tegema suured väljamaksed ning selle kulu tuleks katta võrgutasude tõstmisega kõigile tarbijatele. Mahu vähendamine hoiab selle riski ära. Samas tuleb arvestada, et võrgutasu kujuneb väga paljude komponentide koosmõjul ja pigem on küsimus kasvu kontrolli all hoidmises.

FTR mahtude kohandamisega täidab Elering omaniku ootust luua tingimused turu läbipaistvaks ja efektiivseks toimimiseks, hoida kulud kontrolli all ja riskid juhitud.  FTR mahtude vähendamine hoiab kontrolli all kõigi võrgutarbijate hinnariski.

Elektrimüüjate jaoks tähendab FTR-de mahu vähenemine, et riskimaandamise vahendeid jääb turul veidi vähemaks. Alternatiivina saab elektrimüüja kasutada ka tootjatega pikaajalisi otseostulepinguid (PPA) või turul saadaolevaid futuure (EPAD) – FTR ei ole ainus võimalus. See võib nõuda rohkem tööd ja planeerimist, kuid toetaks ühtlasi kohaliku elektritootmise arendamist. Seni kuni turul on mugavate FTRide ülepakkumine, puudub turuosalistel huvi kasutada otselepinguid või futuure. 

Meie arvutuste põhjal on põhjendatud hinnatõus kuni 2,5%. Korteris elavale kodutarbijale, kelle kuine tarbimine on 250 kWh, tähendaks see vähem kui kaheeurost muutust kuus. Tõsi, see on hinnang avalike turuandmete põhjal. Kuidas on kujunenud müüjate marginaalid ja kui palju on neis kasumit, mis konkurentsi kasvades õhemaks läheb, Elering hinnata ei saa.

Ei vasta. Kahjuks on geopoliitiline olukord selline, et merekaablite purunemise risk on oluliselt tõusnud. Sellisel juhul Elering ülekoormustulu üldse ei teeni, aga peab elektrimüüjatele endiselt FTR väljamakseid tegema. Eleringi ja Fingridi arvutuste järgi ulatuvad väljamaksed mõlema kaabli purunemise korral sadadesse miljonitesse. See tuleks omakorda kokku koguda võrgutasu tõstmisega kõigilt tarbijatelt.

Elering tegutseb kõigi tarbijate huvides. Meie kohustus on tagada, et elektrisüsteem toimib ja hinnad püsivad talutavad kõigile – nii börsipaketi kasutajale kui ka neile, kes on valinud fikseeritud hinna. Praegune skeem, kus kõik tarbijad kannavad ühiselt riski, mis on ühe lepingutüübi kaitseks, ei ole õiglane. Seepärast kavandame koos Soome süsteemihalduriga FTR koguste vähendamist nii, et need vastaksid turu vajadustele.

Kolm aastat hinnakindlustuse kogemust näitab, et Elering ja Fingrid on maksnud ligi 180 miljonit eurot elektrimüüjatele hinnariski kindlustamiseks. See on 60 miljonit aastas kõigi tarbijate raha, mis on kulunud selleks, et umbes pooled tarbijad saaksid oma kulusid paremini ette prognoosida. Elektrimüüjad ise ütlevad, et muudatuse mõju on 20 miljonit eurot, seega on küsimus, kuhu on seni liikunud ülejäänud raha.

Risk liigub elektrimüüjate ja nende tarbijate kanda, kes soovivad oma elektriarved hoida prognoositavad läbi fikseeritud lepingute. Elektrimüüjad kasutavad FTR-e oma riskide maandamiseks: kui müüja on kodutarbijale fikseeritud hinnaga elektrit lubanud, kaitseb FTR teda olukorra eest, kus ta peab Soomest ostma kallimat elektrit, kui kliendile lubas.

Elering leiab, et riski maandamise eest ei peaks maksma need tarbijad, kes on juba võtnud endale riski läbi börsihinnaga lepingute.  

Tegemist on turuosalistega väljaspool Balti riike ja Soomet, kes ostavad FTR-e finantsinstrumendina kasumi teenimiseks, mitte riskimaandamiseks. Nad moodustavad 25–64% FTR-de ostumahust, sõltuvalt kuust ja tootest. Sisuliselt tähendab see, et Eesti tarbijate rahaga subsideeritakse teiste riikide finantsosalisi. Kolme aasta kahju 180 miljonist eurost (Eesti ja Soome peale kokku) on umbes pool läinud just spekulantidele.

FTR-de mahu vähendamine 650 MW‑lt 350 MW‑le on praktiline viis spekulatiivset nõudlust piirata — väiksem maht tähendab, et oksjonite atraktiivsus väheneb ja instrumente jätkub neile, kes päriselt soovivad hinda kindlustada. Täielik keelamine pole vajalik, kuna probleem tekib vaid tänases ülepakkumise olukorras. Sarnaselt ülejäänud elektrituruga on ka  FTR-turg  avatud ja reguleeritud Euroopa Liidu tasandil.

Kui mõlemad Eesti-Soome merekaablid puruneksid, ei tekiks ülekoormustulu, millest FTR-de väljamakseid katta. Elering ja Fingrid peaks tegema sadadesse miljonitesse ulatuvaid väljamaksed oma eelarvest — hinnanguliselt 200 miljonit eurot aastas. See kulu kanduks edasi kõigile tarbijatele.