Eleringi arengukava ühendab uued liitumised, väiksemad kogukulud ja kriisikindluse  

• Arengukava aitab ellu viia Eesti energiamajanduse arengukava ning arvestab 2030. aastaks võrku liidetava täiendava 1 500 megavati (MW) tootmisvõimsuse ja tarbimise kasvuga; 
• Elektrileviga ühine arengukava arvestab  kasvava tarbimisega ning annab 54 mln eurot  kokkuhoidu ja 400 megavoltamprit (MVA) uut liitumisvõimsust;   
• 2026–2030 suuname üle 200 mln euro  võrgu kriisikindlusse. Seda tugevdavad täiendavalt ka teised võrguinvesteeringud 

Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul tuleb elektrivõrku arendada nii, et see toetaks Eesti majanduse ja energiakasutuse arengut, kuid ei tooks tarbijatele kaasa liialt suuri kulusid. „Elektritarbimine kasvab, võrku lisandub uusi  tootmisvõimsusi ning osa olemasolevast taristust on jõudnud oma projekteeritud eluea lõppu. Peame tegema investeeringuid õigel ajal, et elektrivarustus püsiks sama töökindel kui seni,“ ütles Kebja. 

2025. aastal oli võrgu töökindlus 99,9996 protsenti ning andmata jäänud energia maht 25 megavatt-tundi (MWh), mis on viimase kolme aasta parim tulemus. Samal ajal on märkimisväärne osa võrgu seadmetest jõudmas oma eluea lõppu: üle 40 aasta vanused on 44 protsenti jõutrafodest ja 35 protsenti õhuliinide juhtmetest. „Elektrivõrgu töökindluse hoidmine eeldab ette vaatavat planeerimist. Praeguses julgeolekuolukorras ja vananeva taristu tingimustes peame riske hindama, tugevdama võrgu vastupidavust ja valmistama selle samal ajal ette ka uuteks liitumisteks,“ selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.  

Aastatel 2026–2030 investeerib Elering üle 200 miljoni euro elektrivõrgu otsese kriisivalmiduse kasvatamisse. Fookuses on süsteemikriitiliste objektide täiendav seire ohtude varasemaks tuvastamiseks, kaitse ning suurem taastamisvõimekus mobiilsete lahenduste ja varude abil.  

Arengukava lähtub ENMAKist ja arvestab kuni 1 500 MW uute tootmisvõimsuste liitumisega 2030. aastaks ning loob eeldusi täiendavaks liitumisvõimekuseks ka koormuskeskustes. „Eleringi eesmärk on tagada, et ülekandevõrk ei muutuks tarbimiskasvu piiravaks teguriks. Samal ajal väldime üleinvesteerimist ja teeme võrguinvesteeringuteks erinevaid eeltöid, kuid lõplikud võrgu ehitusotsused suurte tootjate või tarbijate liitumisühenduste rajamiseks teeme siis, kui investeeringu tegelik vajadus on piisavalt kinnitust saanud,“ selgitas Kebja.  

Oluline osa arengukavast on ka Eleringi ja Elektrilevi ühine võrguplaneerimine, mis tagab, et suurema läbilaskevõimega ühendused saab tuua koormuskeskustele lähemale ning jätta rajamata osa paralleelseid väiksema võimsusega liine. Selle tulemusel on  järgmise viie aasta vaates võimalik saavutada vähemalt 54 miljoni euro suurune ühiskondlik koguvõit ning kasvatada elektrivõrkude liitumisvõimekust kuni 400 MVA ulatuses.  

Arengukava on avalikul konsultatsioonil Eleringi veebilehel SIIN. Arengukava lõplik versioon valmib  neljanda kvartali alguses. Ülekandevõrgu arengukava uuendab Elering süsteemihaldurina vähemalt iga kahe aasta tagant. 

Elering on Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldur, kes hoiab Eesti energiasüsteemi töös, ka siis, kui ilm on halb, tarbimine kasvab järsult või mõni ühendus läheb rikki. Elering arendab kõrgepinge- ja gaasivõrku ning tagab ühendused, mille kaudu energia liigub üle Eesti ja naaberriikide vahel.  

Energiasüsteemis tegutsevad Eleringi kõrval ka teised osapooled: tootjad, müüjad, jaotusvõrguettevõtted, bilansi-, reguleerimis- ja agregeerimisteenuse pakkujad. Elering keskendub sellele, et energia jõuaks tootjatelt jaotusvõrguni kiiresti ja katkematult.