Elering taotleb riigi eriplaneeringut Põhjamaade – Balti vesinikukoridori Eesti osa tingimuste määramiseks
Elering esitas 1. detsembril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, mille eesmärk on määrata Põhjamaade – Balti vesinikukoridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) Eestis asuva maismaaosa võimalikud rajamistingimused. Planeeringu käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas rajada Eesti territooriumile vesiniku ülekandetorustik, mis ühendaks Soome ja Saksamaa ning looks Eestile potentsiaalset majanduslikku ja strateegilist väärtust. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on umbes 3 aastat.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk: “Eleringil on pikaajaline kogemus gaasitaristu rajamisel ja haldamisel, mis annab meile hea aluse ka vesinikuühenduse arendamiseks ja strateegilise väärtuse loomiseks. Küsimus Eestile on lihtne: kas soovime võimalust liituda vesinikuturuga, jäädes osaks ühtsest tarnevõrgustikust või lepime kõrvaltvaataja rolliga. Viimane tähendaks mitme väärtusliku võimaluse kaotamist - alates transiidituludest kuni võimaluseni tuua Eestisse uus tarbiv energiamahukas tööstus. Seetõttu oleme otsustanud osaleda vesinikukoridori projektis, vähemalt selle arendusfaasis, et tagada Eestile kindel koht tulevases energiataristus.“
Trassi rajamine looks vajalikud eeldused Eesti ühendamiseks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning tugevdaks meie energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Uus taristu avaks uusi investeerimisvõimalusi nii energiasektoris kui ka tööstuses.
Võimalik vesinikutoru kujuneks tulevikus Eesti-sisese vesinikutaristu alusvõrguks, mille külge oleks võimalik arendada täiendavaid ühendusi. Samuti looks taristu eeldused teadus- ja arendustegevuse kasvuks, pakkudes ülikoolidele ja teadusasutustele võimalusi vesinikutehnoloogiate, energiasalvestuse ja digitaalsete juhtimissüsteemide katsetamiseks.
Põhjamaade – Balti vesinikukoridor kavandatakse maa-aluse torustikuna. Täpne trassivalik ja tehnilised lahendused Eesti puhul selguvad riigi eriplaneeringu käigus. Hinnanguliselt oleks Eestisse paigutatava vesinikutoru pikkus 250 kilomeetrit ning torustik võimaldab transportida 2040. aastaks ligikaudu 90 teravatt-tundi vesinikku aastas. Paralleelselt toimuvad sarnased protsessid teiste projektipartnerite juures: Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal. Projekti praegust faasi kaasrahastab Euroopa Liit 50 protsendi ulatuses.
Riigi eriplaneeringu algatamise otsustab Vabariigi Valitsus hiljemalt 90 päeva jooksul. Positiivse otsuse korral viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel läbi põhjalik planeerimisprotsess, mis hõlmab sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude hindamist.
Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil huvilistel on võimalik selles osaleda. Kaasa rääkimise võimalustest teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerimisetegevustega algust tehes.