Elering ja Läti süsteemioperaator alustavad neljanda riikidevahelise elektriühenduse Läänemere osa rajamise uuringuid
Neljas elektriühendus Eesti ja Läti vahel kulgeb Läänemeres Saaremaa ja Kuramaa ranniku vahel. Ühenduse teostatavuse hindamiseks viiakse läbi uuringud, mis käsitlevad erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ning kulude ja tulude analüüsi. Eesti ja Läti põhivõrguettevõtted Elering ja AS Augstsprieguma tīkls (AST) alustavad neid uuringuid sel sügisel koostöös rahvusvaheliste energianõustajatega.
Eleringi merevõrgu arendusjuhi Priit Heinla sõnul tuleb elektri ülekandevõimsuse suurendamiseks Eesti ja Läti vahel ning taastuvenergia arendamise toetamiseks jätkata elektri põhivõrgu tugevdamist, sealhulgas rajada uusi riikidevahelisi ühendusi. „Lätit ja Eestit ühendavad praegu kolm elektriliini, millest kaks rekonstrueeriti Balti riikide sünkroniseerimisprojekti raames. Neljas Eesti–Läti elektriühendus suurendab süsteemi töökindlust ja stabiilsust ning toetab taastuvenergia suurema osakaalu integreerimist Eesti ja Läti elektrivõrkudesse, mis panustab mõlema riigi kliimaeesmärkide saavutamisse. Uuringud aitavad välja selgitada optimaalse tehnilise lahenduse ning täpsemalt hinnata projekti maksumust ja kasu mõlema riigi jaoks,“ sõnas Heinla.
Parima lahenduse leidmiseks koostatakse uuringu käigus tehniline ja majanduslik analüüs, kaaludes kolme võimalikku liitumispunkti Lätis ja kahte Eestis. Tehnoloogilise uuringu viib läbi Itaalia energianõustaja CESI S.p.A. ja uuring valmib 2026. aasta veebruariks. Kulude ja tulude analüüsi koostab Prantsuse ettevõte Artelys SAS 2026. aasta märtsiks. Nõustajad valiti välja ühise hankemenetluse käigus ning kulud jagatakse võrdselt mõlema põhivõrguettevõtte vahel. Uuringute maksumus kokku on 244 000 eurot.
Paralleelselt ühenduse Läänemeres paikneva osa teostatavusuuringutega plaanivad mõlemad põhivõrguettevõtted ka siseriiklikke võrguarendusi. AST valmistab Lätis ette 330-kilovoldise Ventspils–Brocēni–Varduva ülekandeliini keskkonnamõjude hindamist, mis viiakse läbi 2026. aasta suveks. Eestis viiakse ühenduse siseriiklikule osale Paidest Saaremaa edelaosani läbi riigi eriplaneeringut, mis hõlmab ka keskkonnamõjude hindamist.
Põhivõrguettevõtted sõlmisid 2023. aasta oktoobris neljanda Eesti–Läti elektriühenduse arendamise koostööks vastastikuse mõistmise memorandumi. Ühenduse kavandatav võimsus on 1000 MW ja praeguste hinnangute järgi peaks see valmima 2030ndate teises pooles.
Ühenduse ehitamiseks plaanivad põhivõrguettevõtted taotleda kaasrahastust Euroopa Liidu CEF-programmist (Connecting Europe Facility). Projekt on lisatud ka Euroopa Liidu ühishuvi projektide (Projects of Common Interest) nimekirja.