Elering esitas tasakaalustamisvõimsuse kulude katmise metoodika ametile kinnitamiseks
Elering esitas Konkurentsiametile kinnitamiseks metoodika, mis määrab tasakaalustamisvõimsuse kulude jaotamise – 40 protsenti elektritootjatele ja 60 protsenti tarbijatele. Kui amet metoodika lähikuudel kinnitab, lisandub kulude katmiseks alates 2026. aasta algusest elektriarvetele täiendava reana tasakaalustamisvõimsuse tasu, mille suurus on keskmisele kodutarbijale suurusjärgus 1,8 eurot kuus koos käibemaksuga.
Eesti liitus 9. veebruaril 2025 Mandri-Euroopa sagedusalaga, saavutades täieliku energiasõltumatuse Venemaast. See tähendab, et Eesti peab nüüd ise hoidma elektrisüsteemi sagedust – tagama reaalajas tasakaalu elektri tootmise ja tarbimise vahel. Selleks on vaja sagedusreserve, mis aitavad siluda tarbimise ja tootmise prognoosivigu ja toime tulla ootamatute riketega elektrivõrgus või -tootmises.
„Esitatud metoodika jõustumisel loobume kuni 2025. aasta lõpuni kehtivast ajutisest kulude katmise lahendusest ja jõuame tagasi algse plaani juurde, kus reservide püsikulusid hakkavad tarbijate kõrval katma ka tootjad. Seni katab Elering need kulud elektribörsil tekkivast ülekoormustulust ehk sisuliselt elektritarbijate poolt elektri eest makstud rahast,“ rääkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
„See lahendus tähistab olulist nihet tarbijate huvide kaitsmise suunas. Pakutud jaotus on õiglane ning hoiab nii tarbijate kui tootjate kulud Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel, arvestades seejuures nii tööstusettevõtete kui taastuvelektri tootjate huvidega,“ selgitas Kilk.
Elering ei teeni tarbijatelt ja tootjatelt kogutavast tasakaalustamisvõimsuse tasult ise tulu ega kasumit – lahendus on kulupõhine ehk Elering kogub raha üksnes nii palju, kui kulub reservide võimsuse ostmiseks turult.
Eeldusel, et konkurentsiamet kiidab Eleringi äsja esitatud metoodika heaks hiljemalt oktoobri lõpuks, hakkab see kehtima jaanuarist ja tasakaalustamisvõimsuse tasu kajastub esimest korda veebruaris tarbijateni jõudvatel jaanuari näiduga elektriarvetel.
Kui tasakaalustamisvõimsuse tasu on mõeldud elektrisüsteemi reaalajas tasakaalus hoidmise kulude katteks ja lisandub elektriarvele, mille esitab elektrimüüja, siis jaotusvõrguettevõtte esitatavale võrguteenuse arvele lisandub uuest aastast varustuskindluse tasu. Selle arvel kaetakse kulud, mis on vajalikud piisava koguse juhitavate võimsuste tagamiseks olukordades, kus ilmaoludest tulenevalt on taastuvenergia toodang väike, kuid tarbimine näiteks talvise pakaseperioodi tõttu kõrge. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.
Kilgi sõnul on eraldi read reservide rahastamiseks elektri ja võrguteenuse arvel uued, kuid sama eesmärki täitvad reservid ning nende tagamiseks vajalikud tegevused ja kulud on aastakümneid olemas olnud. “Euroopa viimaste aastakümnete energiapoliitika pole andnud piisavat kindlust uute juhitavate elektrijaamade rajamiseks, millest tulenevalt on selliste tootmisvõimsuste tagamine tõusnud rambivalgusesse ja teema nõuab fokuseeritud tähelepanu.”