Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on tegemist eeskätt energiajulgeolekualase meetmega. „Süsteemihalduri ülesanne on tagada riigis energia varustuskindlus. Peame olema valmis kõikideks ootamatusteks ja kohapealsete juhitavate elektrijaamade tagamine erakorralisteks olukordadeks, kus näiteks riikidevahelisi ühendusi ei ole võimalik  kasutada, toetab just seda eesmärki, “ selgitas Kilk. 

Minimaalseks juhitavate võimsuste vajaduseks 2026. aastal on Elering hinnanud 1036 MW. Täpne maht hinnatakse üle enne iga-aastast hankimise perioodi ja see võib muutuda tulenevalt tiputarbimise prognoosi muutusest.  Teenuslepingut on võimalik pikendada ühe aasta võrra ilma uut hanget korraldamata. 

Energiasektori muutuse ja 2025. aasta veebruaris toimunud Venemaa võrgust lahkumise tulemusel on juhitavate tootmisvõimsuste tagamine varasemast suurema tähtsuse omandanud. Eleringi juhi sõnul tuleb vajaliku hulga juhitavate võimsuste tagamiseks teha märgatav pingutus ja Eesti on koostöös teiste Balti riikidega välja töötanud mitu erinevat lahendust. „Saartalitlusvõime tagamise teenus võimaldab kindlustada vajalikud võimsused ka võimalikeks kriisiolukordadeks,“ märkis Kilk. 

Teenuse rahastamise katmiseks lisandub 2026. aasta algusest tarbijate võrguteenuse arvele uus rida nimetusega varustuskindluse tasu. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.