Elering algatab avaliku konsultatsiooni sagedusreservide kulude jagamise mudeli kohta
Elering algatab avaliku konsultatsiooni sagedusreservide kulude jagamise mudeli üle, mille eesmärk on iseseisvalt sageduse hoidmiseks vajalike sagedusreservide kulude jaotamise fikseerimine. Uus metoodika hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026 ning vajab jõustumiseks Konkurentsiameti kooskõlastust.
Sagedusreservide tagamine on oluline Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ning võtmetähtsusega elektrivõrgu stabiilsuse hoidmisel. Alates veebruarist 2025, mil Balti riigid liitusid Mandri-Euroopa sagedusalaga, peab Eesti iseseisvalt tagama vajalikud sagedusreservid, mille valmisoleku osutamise eest maksab Elering turuosalistele tasu.
Kui algselt pidi üleminekuperiood, kus kulu kaeti ülekoormustulu vahenditest, kestma kuni käesoleva aasta juuni lõpuni, tegid Kliimaministeerium ja Elering käesoleva aasta aprillis ettepaneku üleminekuperioodi pikendada kuni 2025. aasta lõpuni. Ettepaneku kinnitas 18. juunil Konkurentsiamet. Üleminekuperioodi pikendamise eesmärgiks oli turu tõhusaks käivitumiseks pikema aja andmine ning Eesti jaoks kulude jaotamise parima mudeli leidmine.
Konsultatsioonile saadetava metoodika kohaselt jagatakse alates uuest aastast sagedusreservidega seotud kulud 60 protsendi ulatuses tarbijatele ja 40 protsendi ulatuses tootjatele. Mudel põhineb konsultatsioonifirma THEMA koostatud mõjuanalüüsil ning arvestab ka varasemate avalike konsultatsioonide tagasisidet. Elering teeb ettepaneku fikseerida tasud 2026. aastaks, et turuosalistel oleks lihtsam kulusid prognoosida ning tagada neile piisav pikaajaline kindlus. Selline lahendus aitab kõige paremini tagada nii Eesti elektritootjate kui ka tarbijate konkurentsivõime kogu regioonis.
Tarbijate kulukomponent on metoodika kohaselt 0,582 senti kilovatt-tunni eest, mis tagab, et Eesti tarbijad ei maksa sagedusreservide hoidmise eest rohkem kui Lätis ja Leedus.
Tootjatele jaotatav kulu on metoodika kohaselt 0,388 senti kilovatt-tunni eest. Erinevalt Lätis ja Leedus kasutatavast lahendusest rakendatakse Eestis tootjate ettepanekul fikseeritud tasumäära, et tagada Eesti konkurentsivõime uue tootmise rajamisel. Kiire tootmisvõimsuse lisandumine aitab kaasa nii meie energiajulgeoleku taseme tõusule kui ka elektri hinnasurve vähenemisele lõpptarbija jaoks.
Elering kutsub kõiki huvirühmi, sealhulgas nii tarbijaid kui elektritootjaid ja bilansihaldureid konsultatsioonis osalema ning kavandatavale metoodikale tagasisidet andma.
Avalik konsultatsioon kestab 10. augustini 2025.
Link avalikule konsultatsioonile: Käimasolevad konsultatsioonid | Elering
Taustaks
Sagedusreservide turule on olnud palju uusi liitujaid ning turu toimimine on viimastel kuudel palju tõhusamaks muutunud. Kui märtsis ja aprillis olid Eesti kuised kulud vastaval 11,4 ja 21 miljonit eurot, siis mais ja juunis juba 8,5 ja 1,9 miljonit eurot. Viimaste kuude kulutase vastab varasemale umbes 60 miljoni euro suurusele aastasele kuluprognoosile.
Turu käivitumisest ehk sünkroniseerimisest alates on Eestis uusi pakkujaid liitunud 490 megavati ulatuses. Pakkujate lisandumisel muutub turu toimimine vähem sõltuvaks üksikutest suurtest elektrijaamadest ning seeläbi langevad ka üldised hinnatasemed.
Sagedusreservide turu kokkuvõtted on leitavad siit: https://elering.ee/sagedusreservide-turu-kokkuvotted
Mis on sagedusreservid?
Sagedusreservid on elektrisüsteemi töökindluse tagamise mehhanism, mille abil hoitakse elektrivõrgu sagedus stabiilsena 50 hertsi juures. See on hädavajalik, kuna elektrit tuleb igal hetkel toota täpselt nii palju, kui seda tarbitakse. Sagedusreservide kaudu tagatakse süsteemi kiire reageerimisvõime ootamatute muutuste (näiteks rikked) korral.