Eesti gaasisüsteem peab olema valmis tulevikus elektri varustuskindlust suuremas mahus toetama
Elektri- ja gaasisüsteemihaldur Elering esitas Konkurentsiametile gaasiülekandevõrgu arengukava aastateks 2026–2035, mis toob esile juhitavate gaasielektrijaamade rolli elektrivarustuskindluse tagamisel ja elektri tipuhindade ohjeldamisel. Eleringi hinnangul on Eesti gaasisüsteem valmis katma tuleviku tiputarbimise ka külmadel talvedel, rikete ja muude erakorraliste asjaolude korral. Arengukava kohaselt on 2025/2026. aasta talveks tagatud piisavad gaasivarud ja tarnekanalid kogu kütteperioodi katmiseks.
Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on pikaajalises vaates maagaasi tarbimine vähenemas, kuid samas suureneb gaasivõrgu roll energiajulgeoleku ning juhitavate elektritootmisvõimsuste toetamisel. “Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks ja elektri tipuhindade tasandamiseks on elektrisüsteemi vaja juurde kindlaid elektritootmisvõimsusi, millest oluline osa katavad tõenäoliselt gaasielektrijaamad. Elektri tipuhindade allapoole toomisel on oluline mõju ka keskmisele elektrihinnale,” rääkis Kebja.
Eesti praegune gaasi tiputarbimine ulatub ligikaudu 1800 megavatt-tunnini tunnis ning tulevikus võib see koos gaasielektrijaamade lisandumisega kasvada kuni 4400 megavatt-tunnini tunnis. „Normaalolukorras on Eesti gaasisüsteemil selle vajaduse katmiseks vajalik võimekus olemas,“ ütles Kebja.
Gaasivõrgu eluea pikendamiseks kuni 2050. aastani suureneb ülekandevõrku tehtavate investeeringute maht aastatel 2026–2030 ligikaudu 6 miljoni euro võrra aastas. Suuremahulise uute tarbijate lisandumisel tuleb aga analüüsida täiendavate meetmete kasutuselevõttu kriisistsenaariumite korral, millel on mõjud investeeringute tegemiseks tulevikus. Samal ajal aitavad lisanduvad uued gaasivõrgutarbijad võimsuspõhise tariifi korral tagada ka olemasolevatele tarbijatele ülekandeteenuse hinnastabiilsuse ja õiglase ülekandevõrgu kulude jaotuse tarbijagruppide vahel.
Arengukava rõhutab ka vesiniku ja biometaani rolli Eesti tulevases energiasüsteemis. Biometaani tootmine on Eestis kasvanud 2018. aasta 40 gigavatt-tunnilt 306 gigavatt-tunnini 2025. aastal. Lisaks planeerib Elering koostöös partneritega vesinikutransiiditaristut Soomest Saksamaale.
Arengukava läbis avaliku konsultatsiooni, millele eelnevalt ja järgnevalt toimusid arutelud turuosalistega nende ettepanekute osas. Täname kõiki osapooli panuse eest arengukava valmimisel!
Eleringi koostatud Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2026-2035 on kättesaadav Eleringi veebilehel Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava | Elering.