Balti riikide elektrisüsteemioperaatorid lõpetavad järk-järgult nõudluse vähendamise ressursside pakkumise
Balti riikide elektrisüsteemioperaatorid Elering, AST Lätis ja Litgrid Leedus on teatanud plaanist lõpetada nõudluse vähendamise ressursside pakkumine.
Olukorras, kus tasakaalustamisturul võib tekkida elektri puudujääk, on süsteemihalduritel praegu reservnõudluse arvutamisel elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks õigus arvestada omaenda või seotud teenusepakkujate võimsusressursse, et nõudlust vähendada. Reservid hangitakse turult ulatuses, mis on vajalik reservnõudluse katmiseks. Nõudluse vähendamise ressursid vähendavad ostetava tasakaalustusvõimsuse kogumahtu ja tasakaalustusvõimsuse kogukulu.
Eestis ja Lätis pakuvad nõudluse vähendamise ressursse elektrisüsteemioperaatorid ja Leedus energiasalvestussüsteemi operaator Energy Cells, kes ei saa selle eest tasu.
Balti riikide süsteemioperaatorid Elering, AST ja Litgrid on nüüd avaldanud põhimõtted, mille alusel hakatakse nõudluse vähendamise ressursside kasutamist järk-järgult lõpetama. Ressursside mahtu ja põhimõtteid võivad muuta iga riigi regulaatorid.
Eestis kasutatakse nõudluse vähendamise ressursina Eleringi hallatavat Kiisa elektrijaama. Plaani kohaselt kasutatakse seda Euroopa Liidu erandi alusel kolm aastat pärast sünkroniseerimist ehk kuni 2028. aasta novembrini. Selle perioodi lõpuks on Eesti valitsus volitanud Eleringi ette valmistama Kiisa elektrijaama müügiprotsessi. Seni osutab elektrijaam käsitsi sageduse taastamise teenust (mFRR üles) 250 MW ja (mFRR alla) 40 MW ulatuses. Eesti energiaturu regulaator võib otsustada nõudluse vähendamise reservi osutamist vähendada või peatada.
Lätis kasutatakse nõudluse vähendamise ressurssidena AST hallatavaid patareisalvestussüsteeme (BESS). Kava kohaselt kasutatakse neid tasakaalustusturul kolm aastat, kuid mitte kauem kui kuni 2028. aasta novembrini. Patareisalvestussüsteem osutab sageduse hoidmise reservi (FCR) teenust 8 MW ulatuses ning automaatse sageduse taastamise teenust (aFRR) 32 MW ulatuses mõlemas suunas (üles ja alla). AST BESS-i kasutamine nõudluse vähendamiseks vähendab Lätis tootjatele ja tarbijatele edasiantavaid tasakaalustusvõimsuse kulusid hinnanguliselt poole võrra. Läti regulaator võib otsustada BESS-i kasutamist nõudluse vähendamise reservina vähendada või peatada.
Leedus kasutatakse nõudluse vähendamise ressurssidena Energy Cellsi hallatavaid patareisalvestussüsteeme. Nende kasutamist automaatsete sageduse taastamise teenuste (aFRR) osutamiseks kuni 40 MW ulatuses mõlemas suunas (üles ja alla) on plaanis pikendada kuni 2026. aastani. Samal ajal jälgitakse pidevalt turuolukorda ning teenuste mahtu vähendatakse järk-järgult, kui turupõhiste salvestusseadmete aFRR-võimsus muutub süsteemi vajaduste katmiseks piisavaks.
Ajavahemikul veebruarist septembrini 2025 mängis Balti süsteemioperaatorite nõudluse vähendamise reserv kriitilist rolli Balti piirkonna tasakaalustusvõimsuse vajaduste katmisel ning vähendas tasakaalustusvõimsuse kogukulusid kaheksa korda.
Lisaks plaanivad Eesti, Läti ja Leedu operaatorid 2026. aasta kolmandas kvartalis läbi viia ja Balti regulaatoritele esitada iga-aastase tasakaalustamisteenuste osutamise analüüsi, mis hõlmab ka nõudluse vähendamise ressursside kasutamise hindamist ning on oluline ressursside vähendamise või lõpetamise kohta otsuste tegemisel.
2026. aastal ulatub Balti riikide kogunõudlus tasakaalustusvõimsuse järele ligikaudu 1600 MW-ni, millest sageduse hoidmise reservi (FCR) nõudlus on 28 MW, automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) nõudlus üles suunal 96–120 MW ja alla suunal 104–120 MW ning manuaalse sageduse taastamise reservi (mFRR) nõudlus üles suunal 580–604 MW ja alla suunal 675–691 MW.