Aasta sagedusreservide turul: kulud jäid kardetust madalamaks 

Arvamusartikkel Postimehes 07.02.2026

• Konkurents tõi hinnad alla: aasta teises pooles hinnad langesid selgelt. Turul tegutseb juba 26 osalist 80 varaga. 

• Bilansienergia hinnad stabiliseerusid: hind lähenes börsihinnale kõigis Balti riikides, luues eeldused müügimarginaalide languseks. 

• 2026. aasta prognoos on madalam: 60 miljonit eurot ehk keskmisele eratarbijale ~1,2 eurot kuus lisaks. 

Mis on sagedusreservid ja miks need mõjutavad hinda? 

Elektrisüsteem peab töötama pidevalt tasakaalus – tootmine ja tarbimine peavad igal hetkel olema sama suured. Süsteemi tasakaalu tagamiseks kasutatakse sagedusreserve, mis aitavad ootamatutele muutustele elektrivõrgus kiiresti reageerida. 

Pärast Balti riikide sünkroniseerimist hakati seniste lahenduste kõrval kasutama ka kiireid sagedusreserve, mis rakenduvad sekundite või minutite jooksul. Neid pakuvad elektrijaamad, akusalvestid ja teenusepakkujad, kes suudavad elektritarbimist kiiresti suurendada või vähendada. Elering ja teised süsteemihaldurid ostavad neid reserve selleks loodud reserviturgudelt. 

Esimene aasta tõi kiire arengu 

Sagedusreservide võimsusturg, mille kaudu hangitakse reservide valmisolekut, käivitati 2025. aasta veebruaris. Aasta jooksul kasvas turul osalejate arv kiiresti ja tuli juurde nii suuri tootjaid kui ka väiksemaid teenusepakkujaid. 

Vastupidiselt turu käivitamise alguse kriitikale, et kulud võivad aasta lõpuks ulatuda sadadesse miljonitesse, oli 74 miljoni euro suurune tulemus lähedal Balti süsteemihaldurite esialgsele prognoosile. 

Turul olid alguses hinnad kõrged, sest pakkujaid oli vähe ja konkurents madal. Aasta jooksul mõjutasid hindu ka elektrijaamade hooldustööd, Lätis hüdroenergia väiksem osalemine ja elektrivõrgu hooldustest tulenevad piirangud. Sügisel, kui turule tuli rohkem pakkujaid ja kütteperioodil suurenes tootmine soojuselektrijaamadest, hakkasid hinnad selgelt langema. 

Bilansienergia hindade stabiliseerumine loob eeldused elektriarve vähenemiseks 

Lisaks reservide valmisolekule tuleb süsteemihalduril osta ka reservide energiat ehk tasakaalustamiseks vajalikku elektrit. Selle kulu katavad elektrimüüjad bilansienergia hinna kaudu. Lihtsustatult tähendab see, et mida suurem on vahe börsihinna ja tegeliku tasakaalustamise hinna vahel, seda suuremad on prognoosivigadega seotud kulud. 

2025. aasta alguses olid hinnavahed suured ja bilansienergia hinnad väga kõikuvad, kuna konkurents turul oli veel madal. Aasta lõpus, koos uute osalejate lisandumisega, hinnad stabiliseerusid ning bilansienergia hind lähenes börsihinnale kõigis Balti riikides. See tähendab, et elektrimüüjate kulud on langustrendis, mis loob eeldused ka lõpptarbija elektriarvet mõjutavate müügimarginaalide vähenemiseks. 

Konkurentsi kasv loob aluse kulude languseks 

Esimene aasta pärast sünkroniseerimist annab põhjust loota, et positiivne hinnatrend jätkub ja kulud sagedusreservidele langevad veelgi. Pikemas perspektiivis on eesmärk saavutada Balti riikide tasakaalustamise hindade võrreldav tase Põhjamaade hinnatasemega. 

2026. aasta võimsusturu kulude prognoos on 60 miljonit eurot, mille katavad tasakaalustusvõimsuse kulu kaudu tootjad ja tarbijad. Keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise kuutarbimisega eratarbija jaoks tähendab see umbes 1,2 euro lisandumist arvele koos käibemaksuga. 

2026. aasta näitas, et tihedam konkurents tagab kulude languse. Seetõttu on Balti süsteemihaldurite prioriteet tõsta turu efektiivsust ja piiriülest konkurentsi ning alandada turule sisenemise barjääre. Oluline on ka turu läbipaistvuse suurendamine andmete avaldamise kaudu. Süsteemihaldurid ja regulaatorid jälgivad pidevalt, et reserviturgudel järgitaks reegleid ja tagatud oleks aus konkurents.