28. aprillil 2025 juhtus Euroopa energeetikas midagi enneolematut. Elekter kadus korraga kogu Hispaaniast ja Portugalist. 60 miljonit inimest jäi pimedasse. 

Kujutage ette: olete just astumas kõrghoone lifti, kui äkki kustuvad tuled. Lift jääb seisma. Konditsioneer vaibub. Telefon näitab, et võrku pole. Sama juhtub üle kogu Ibeeria poolsaare – igal pool. 

Artikkel Postimehes 27.06.2025

Mis tegelikult juhtus? 
Esimesed spekulatsioonid rääkisid küberrünnakust või taastuvenergia "ebastabiilsusest". Uuemad raportid kinnitavad muud – tegemist oli süsteemsete tehniliste ja juhtimisalaste põhjuste kokkulangemisega, mis tõid kaasa elektrisüsteemi blackout’i. Domino-efekti põhjustas liiga kõrge pinge elektrivõrgus, ebapiisav pinge juhtimine ning elektrijaamade vale käitumine. 

Probleemid said alguse elektrijaamast, mis tekitasid elektrisüsteemi võnkumise. Kui süsteemioperaatorid proovisid olukorda lahendada, tekkis pingetõus hoopis kogu süsteemis. Kui elektrijaamad hakkasid ennast kõrge pinge vastu kaitsma ja välja lülitama, varises kogu süsteem kokku. Sekunditega. 

Kas Eestis võiks juhtuda sama? 
See on küsimus, mida paljud minult küsivad. Lühike vastus: väga ebatõenäoline. Miks? 

Esiteks, Eesti süsteem on ehitatud teistmoodi. Eleringi alajaamades on spetsiaalsed seadmed, mis hoiavad pinget kontrolli all igas Eesti piirkonnas. Need toimivad nagu stabilisaatorid, mis ei lase pingel liiga kõrgeks ega madalaks minna. 

Teiseks, meil on ranged reeglid. Kõik tuule- ja päikesepargid peavad suutma aidata pinget reguleerida. Need pargid on ühendatud meie juhtimiskeskusega ja vajadusel saame neid kaugjuhtida. 

Kriisiolukorras saame kasutada ka EstLinki merekaableid, sünkroonkompensaatoreid ja elektrijaamu pinge juhtimiseks. See on nagu mitme turvavõrgu olemasolu – kui üks ei toimi, on teised valmis appi tulema. 

See hajutatud süsteem tähendab, et me ei sõltu ühest-kahest suurest elektrijaamast. Pinge juhtimine on jagatud paljude väiksemate "abiliste" vahel üle kogu Eesti, sealhulgas taastuvenergia parkide vahel. 

Elektrisüsteem on muutuses  
Nagu kogu Euroopas, on ka Eestis elektrisüsteem muutumas. Tootmine muutub hajutatumaks ja tarbimine kõikuvamaks – see tähendab, et elektrivõrk peab toime tulema kiiremate ja ootamatute muutustega.  

Siin muutubki oluliseks, et võrgus oleks piisavalt kompenseerivaid seadmeid, mis suudavad pinget juhtida. Uued elektritootjad ei saa olla lihtsalt müüjad, vaid peavad olema nagu orkestri liikmed – suutma mängida koos teistega ja toetada kogu süsteemi ja elektrivõrgu pinget. Kõik võrgu seadmed peavad läbima tehnilised testid, et vastata tehnilistele nõuetele ja tagada võimekuse töötada kooskõlas süsteemiga ka keerulistes olukordades. 

Tootjad on vahel nurisenud – miks need testid nii karmid on? Hispaania juhtum näitab selgelt, miks. Üks valesti käituv seade võib kaasa tuua katastroofi. 

Mida me Eleringis teeme? 
Hispaania blackout oli äratuskell kogu Euroopale. See näitas, kui haprad võivad olla süsteemid, millest sõltub meie igapäevaelu. 

Elektrisüsteemi töökindlus ei sünni iseenesest. See on meie igapäevane töö, kus tehnilised lahendused, reeglid ja valmisolek peavad käima käsikäes. Hispaania näitas, et mida rohkem kasvab taastuvenergia osakaal, seda nutikamalt peab süsteemi juhtima. Eestis on need lahendused juba töös – meie juhtimissüsteemid suhtlevad kõigi tootjatega ja pinget reguleerivad seadmed töötavad üle kogu riigi. 

Süsteemihalduri eesmärk on lihtne: tagada, et elekter oleks olemas ka siis, kui välised olud muutuvad kiiresti. See ei tähenda, et see oleks lihtne ja seda, et oleme 100% kaitstud – sellist garantiid ei saa keegi anda. Kuid Elering teeb selleks kõik endast võimaliku.