Elering on Eesti elektrisüsteemi selgroog
Elektrisüsteemihaldur Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi. Elering vastutab selle toimimise eest ning tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri. Ettevõte loob tingimused elektrituru toimimiseks ning ehitab ülepiirilisi ühendusi, et elekter saaks naabersüsteemide ja –turgude vahel takistusteta liikuda.
Uudisvoog:
Riik kutsub elektrimüüjaid sõlmima hea tahte koostöölepet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013 ning tagada elektritarbijate aus teavitamine.
Riik sõlmib elektrimüüjatega turu avanemise hea tahte leppe
Riik kutsub elektrimüüjaid sõlmima hea tahte koostöölepet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013 ning tagada elektritarbijate aus teavitamine.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elektrisüsteemihaldur Elering saadavad kõigile Eestis tegutsevatele jaotusvõrgu ettevõtetele ja elektrimüüjatele üleskutse ühineda elektrituru avanemise hea tahte koostööleppega.
Leppe allkirjastamisüritus leiab aset teisipäeval, 6. märtsil, kuid dokument jääb avatuks edaspidiseks, et kõik turuosalised saaksid sellega liituda ka hiljem.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppimani sõnul on hea tahte leppega liitumine kõigile turuosalistele vabatahtlik. “Lepet allkirjastades võtavad turuosalised endale kohustuse anda elektritarbijatele igakülgset ja ausat teavet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013,” lausus Leppiman. “Oleme elektrimüüjate ja jaotusvõrgu ettevõtetega hea tahte lepingu teksti arutanud ning paljud neist on avaldanud valmisolekut sellega ühineda.”
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on nii hea tahte leppe allkirjastamine kui teised elektrituru tõrgeteta avamiseks suunatud tegevused olulise tähtsusega. "Elektrituru avanemine järgmise aasta algusest sunnib elektrimüüjaid senisest enam pingutama ning tekitab turul terve ja avatud konkurentsi. Elektri tootmine ja müük hakkab uuest aastast toimuma turureeglite järgi, mis on oluline samm meie energiamajanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamisel," ütles Veskimägi. "Kindlasti kujuneb hea tahte lepe ka elektritarbijate jaoks lisatagatiseks elektrimüüja valikul, kuna sellega ühinenud ettevõtted on võtnud eesmärgiks järgida ausa konkurentsi põhimõtteid ning teavitada tarbijaid igakülgselt turu avanemisega seotud muudatustest."
Hea tahte leppega liitunud turuosalised võivad kasutada elektrituru avanemise märki Avatud 2013. Samuti lisatakse leppe allkirjastanud turuosalised juba sel kuul valmivale elektrituru avanemise riiklikule veebilehele.
Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täies mahus kõikidele tarbijatele. Igaüks saab valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni. Samas ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab: see jääb igal tarbijal samaks.
Elektrituru täielik avanemine sunnib Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju enam pingutama konkurentsiolukorras uute klientide võitmiseks või olemasoleva kliendibaasi säilitamiseks. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada. Elektrituru avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemidega, mis tagab energiajulgeoleku ja sõltumatuse Venemaa elektrist. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis. Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007. aastal, Eestile anti liitumislepinguga üleminekuperiood kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
21.02.2012
MKM hakkab uuendama energiamajanduse arengukava
Teisipäeval kirjutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Arengufondi, Eleringi ja EAS-i juhid alla ühiste kavatsuste protokollile, mille eesmärk on Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete läbiviimine.
Hetkel, kuni 2020. aastani kehtiva arengukava eesmärgid ja tegevused on suuresti juba töös või lõpetamisel ning seega on vaja seada uus siht. „Energeetika nõuab pikaajalist planeerimist ja me peame vaatama vähemalt aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Arengukava täiendamist nõuab ka ümbritseva keskkonna ümber korraldumine viimastel aastatel. Finantskriis ja maailmamajanduse üldine seis on ühelt poolt nii globaalselt kui Euroopa Liidus muutnud lähenemist kliima- ja energiapoliitikale pragmaatilisemaks.
„Eesti jaoks on energeetikas võtmeküsimus tasakaalupunkti leidmine,“ rääkis Parts. „Me peame leidma kesktee energia hinna, keskkonnasäästliku tootmise ja varustuskindluse vahel,“ lisas ta.
Uue arengukava koostamist hakkab vedama MKM, moodustades koos EASi, Arengufondi ja Eleringiga Eesti energiamajanduse pikaajaliste arengustsenaariumide koostamiseks ja strateegiliste valikute tegemiseks vajaliku teadmisbaasi loomisele suunatud koostöövõrgustiku juhtgrupi. Arengukava ettevalmistamiseks loodavasse koostöövõrgustikku kaasatakse parimad eksperdid nii avalikust-, era-, haridus- kui ka vabasektorist.
Arengustsenaariumide koostamisel lähtutakse Eesti energiaga varustuskindluse tagamise ja varustatuse mitmekesisuse võimalustest ning pööratakse tähelepanu kodumaiste energiaressursside täiendavale väärtustamisele. Sealjuures on oluline energeetikasektori efektiivsuse tõstmine ja keskkonnamõju vähendamine ning energeetika- ja teadus-haridussektori rakendamine Eestis arendatavate ja toodetavate energiatehnoloogiate toetamiseks.
"Tark ja ettevaatav energiapoliitika on üks konkurentsivõime alustalasid, seetõttu aitame oma energia- ja rohemajanduse meeskonnaga läbi töötada Eesti energiapoliitika tulevikku mõjutavaid võtmeküsimusi ja avada maailma trende,“ ütles Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. „Lisaks pakume koostöövõrgustikule seda, mis on traditsiooniliselt olnud Arengufondi tugevus – erinevate partnerite laiapõhjaline kaasamine ja rahvusvahelisel ekspertiisil tuginevate väga kvaliteetsete arutelude korraldamist."
MKMi pool kirjutas protokollile alla minister Juhan Parts, Arengufondi poolt juhatuse esimees Ott Pärna, Eleringi poolt juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja EAS-i poolt juhatuse esimees Ülari Alamets. Kavatsuste protokoll jõustub tänasest. Energiamajanduse arengukava uuendamist plaanib MKM tuleval aastal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
21.02.2012
EstLink 1 kaabel on tagasi töös
Täna, 17. veebruaril kell 14:10 lülitus Espoo alajaamast välja Eesti ja Soome vaheline merekaabel EstLink 1. Kaabel viidi tagasi töösse kell 22:46.
Vastavat kiiret turu teadet (UMM) on võimalik vaadata siit.
EstLink 1 kaabli omanik on Nordic Energy Link (kuulub Eesti Energiale, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia), kaabli hooldusleping on sõlmitud ettevõttega ABB.
Kogu kaabli võimsus on antud elektriturule jaotamiseks ning kaablit opereerivad Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted.
EstLink 1 kaabli väljalülitumine
Täna, 17. veebruaril kell 14:10 lülitus Espoo alajaamast välja Eesti ja Soome vaheline merekaabel EstLink 1. Väljalülitumise põhjust selgitatakse.
EstLink 1 kaabli omanik on Nordic Energy Link (kuulub Eesti Energiale, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia), kaabli hooldusleping on sõlmitud ettevõttega ABB.
Kogu kaabli võimsus on antud elektriturule jaotamiseks ning kaablit opereerivad Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted.
Elektrivarustus Otepääl on taastatud
Otepää piirkonna elektrivarustus taastati kell 18.45.
Täna, 15.02. alates kella olid 17:07 olid elektritoiteta Otepää piirkonna elektritarbijad. Katkestuse põhjustas välja lülitunud trafo. Toitekatkestus tarbijatele oli tingitud ka asjaolust, et samal ajahetkel oli remondis Eesti Energia Jaotusvõrgule kuuluv Otepääd elektriga varustav 35 kV liin.
Elering vabandab elektrikatkestusest tingitud ebameeldivuste eest.
Tarbimine ja tootmine Eestis
(Andmed uuenevad iga 10. minuti järel)
sh tuuleenergia85.0 MW Tarbimine
1083.7 MW Tootmine
1003.0 MW

21.02.2012 / MKM hakkab uuendama energiamajanduse arengukava
