Põhjamaade-Balti vesinikukoridor
Nordic-Baltic Hydrogen Corridor ehk Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on vesiniku ülekandetaristu projekt, mis võimaldaks vesiniku transportimist torustiku kaudu Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ning Saksamaal.
Projekti osapoolteks on kuus gaasi süsteemihaldurit: Gasgrid, (Soome), Elering (Eesti), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).
Põhjamaade-Balti vesinikukoridor võimaldab Läänemere regioonis ühendada vesiniku tootmis-, tarbimis- ning hoiustamise punkte, luues ühtse regionaalse vesinikusüsteemi ja -turu.
Miks vesinikukoridori vaja on
Eestis aitab vesinikutaristu loomine kaasa täiendavate taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamisele, pakkudes elektritootjatele alternatiivse turu, kuhu enda energiat müüa, kui vesi elektrienergia abil vesinikuks muundada.
Vesinikutaristu loob võimaluse taastuvenergiat pikaajaliselt salvestada perioodideks, kui taastuvelektri toodang on madal ning vesinikust on vaja tagasi elektrienergiat toota, aidates kaasa elektrisüsteemi varustuskindlusele. Täiendavad ühendused naaberriikidega suurendavad energiajulgeolekut ning võimaldavad Eestil ja Euroopal laiemalt vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest. Vesiniku või selle derivatiivide kasutamine tööstuses, laevanduses või lennunduses aitab vähendada nende sektorite kasvuhoonegaaside heitmeid, kus täielik elektrifitseerimine ei ole tehniliselt võimalik või on ülemäära kulukas.
Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani, vähendamaks sõltuvust imporditud Vene energiast, toetades muuhulgas Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist.
Projekti faasid
Projekti esimeses faasis on käimas projekti teostatavusanalüüs, mille raames hinnatakse projekti tehnilisi ning majanduslike parameetreid, mille baasilt saab teha otsuse projekti arendamisega jätkamise osas.
Projekti järgmised faasid oleksid projekteerimine, vajalike lubade taotlemine, ehitamine ning töösse andmine.
Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on Euroopa ühishuvi projektide nimekirjas
28. novembril 2023 teatas Euroopa Komisjon, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on arvestatud Euroopa ühishuvi projektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirja hulka.
Järgmise sammuna saadab Euroopa Komisjon PCI nimekirja Euroopa Parlamenti ja Euroopa Nõukogule kinnitamiseks, mis peaks toimuma esimeses kvartalis 2024.
Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekti PCI nimekirja arvamine on Euroopa Komisjoni poolne tunnustus, kinnitamaks, et see on oluline Euroopa Liidu piiriülene projekt, mis panustab olulisel määral Euroopa energiainfrastruktuuri arendamisele, ühisturu parendamisele ning kliimaeesmärkide saavutamisele.
Euroopa ühishuviprojektide nimekirja saamine aitab kiirendada projekti realiseerimist läbi Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide toetuse, kiirema loamenetluse ning võimaldab tulevikus projekti realiseerimiseks taotleda Euroopa Liidu fondidest kaasrahastust.
