Andmete edastus Dashboardile on taastatud

Eleringi tulude kasv vastab prognoosile

Ettevõtte esimese kvartali tulud kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaheksa miljoni võrra 42,5 miljoni euroni. Eleringi finantsjuhi Peep Soone sõnul avaldavad talvekuudel majandustulemustele olulist mõju nii suurem elektritarbimine kui ka talvine tariifistruktuur.

Eleringi majandustulemused on olulisel määral mõjutatud sesoonsusest ning just aasta esimeses kvartalis teenib ettevõte olulise osa kogu aasta kasumist. Näiteks möödunud aastal moodustas esimese kvartali kasum ligi 46 protsenti kogu aasta puhaskasumist. Teises ja kolmandas kvartalis alaneb tulude maht ja kasumlikkus koos elektrienergia ülekandemahtude vähenemisega oluliselt.

Ärikulud suurenesid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 3,8 miljoni euro võrra 20,6 miljoni euroni. Ärikulude kasvu peamiseks põhjuseks oli bilansienergia ning kadude elektri ostukulude suurenemine seoses elektrituru avanemisega. Neto finantskulud vähenesid 0,3 miljonit eurot.

Esimeses kvartali kokkuvõttes ulatus ettevõtte ärikasum 21,9 miljoni ja puhaskasum 20,6 miljoni euroni. Kogu kasum lähem enam kui 200 miljoni eurose investeerimisprogrammi finantseerimiseks. Antud summa ületab teenitavat tulu käesoleval aastal ligi neli korda ja ülejäänud raha tuleb laenata lisaks. Suurimad investeerimisobjektid on tänavu Eesti-Soome vaheline elektriühendus EstLink 2 ja Kiisa avariireservelektrijaama esimene etapp. Esimeses kvartalis investeeriti põhivarasse 15,8 miljonit eurot, mis on ligikaudu sama palju kui aasta tagasi.

Eleringi esimese kvartali tulemustega saab tutvuda siin.

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Esimeses kvartalis toodetud taastuvenergia kogus vähenes kolmandiku

Kõige enam kahanesid biomassist ja -gaasist ning hüdroenergiast toodetud elektrienergia kogused – vastavalt 50 protsenti 133 gigavatt-tunnini ja 42 protsenti kuue gigavatt-tunnini. Seevastu tuuleenergiast toodetud elektrienergia kogus kerkis 10 protsenti 122 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis elektrienergia kogutarbimisest 9,6 protsenti.

Toetust sai esimeses kvartalis 77 protsenti toodetud taastuvenergiast. Rahalises arvestuses kulus toetusteks kolme kuu jooksul 10,8 miljonit eurot, mis on 42 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kõige enam ehk 52 protsenti vähenes toetuse maksmine biomassist toodetud elektrienergiale. Languse peamine põhjus oli asjaolu, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saanud enam toetust biokütuse kasutamise eest. Alanesid ka toetuse väljamaksed tuuleenergiast ja hüdroenergiast toodetud elektri eest. Seevastu toetused biogaasist toodetud elektrienergiale kasvasid.

Kuigi eelmise aasta algusega võrreldes on lisandunud mitu tuuleparki ja toodetud tuuleenergia kogus on kasvanud, kahanes toetus tuuleenergiale eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kümnendiku. Toetuse kahanemise taga võib olla asjaolu, et mõõtmistulemuste järgi jäi keskmine tuulekiirus Pakri poolsaarel ja Virtsus, kus asuvad mitmed toetust saavad tuulepargid, aastatagusega võrreldes 16 protsendi võrra väiksemaks.

Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitasid tootjad tänavu esimeses kvartalis kümnendiku vähem kui aasta tagasi ehk kokku 1,3 miljoni euro ulatuses. Toetust saanud tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kahanes eelmise aasta 45 gigavatt-tunnilt 41 gigavatt-tunnile selle aasta esimeses kvartalis.

Mikrotootjad tootsid esimeses kvartalis 28 megavatt-tundi taastuvenergiat

Enamus mikrotootjatest on toetuse saajate hulka lisandunud alates möödunud aasta teisest poolaastast.

Taastuvenergia toetust said mikrotootjad selle aasta esimese kvartali jooksul kokku 1520 eurot. Suurima kuise toetuse – 355 eurot – sai märtsikuus 100-kilovatise tuuliku omanik. Väikseimaks toetussummaks oli 0,91 eurot, mille sai veebruaris ühe päikeseelektrijaama omanik.

16 mikrotootja tootmisseadmete koguvõimsus on 405 kilovatti. Päikeseelektrijaamu on nende hulgas 11 koguvõimsusega 69 kilovatti. Suurima päikeseelektrijaama võimsus on 10 kilovatti ja kõige väiksema võimsus 2,5 kilovatti. Päikeseelektrijaamade omanikud taotlesid aasta kolme esimese kuu jooksul toetust 5,7 megavatt-tunnile toodetud elektrile.

Tuulest elektrit tootvaid mikrotootjaid on märtsikuu seisuga viis ja nende tootmisseadmete koguvõimsus on 336 kilovatti. Väikseima mikrotootja tuulik on 10-kilovatine ja suurimal 150-kilovatine.

Mikrotootjana käsitletakse kuni 200-kilovatise võimsusega elektrijaamu.

Märtsikuus kasvas elektri eksport ligi kaks korda

Eksport Soome kasvas üle nelja korra 66 gigavatt-tunnini ja Leetu pea kaks korda 250 gigavatt-tunnini. Eksport Lätti kasvas 61 protsenti ja moodustas 263 gigavatt-tundi.
Elektrit imporditi märtsikuus 286 gigavatt-tundi, mis on kümnendiku enam kui aasta tagasi samal ajal. Koguimpordist moodustas import Soomest 40 protsenti, import Lätist 39 protsenti ja import Leedust 21 protsenti.

Ekspordi toel kasvas Eesti märtsikuu elektritoodang aastases võrdluses 35 protsenti ning moodustas kokku 1095 gigavatt-tundi. Sisemaine tarbimine suurenes samas kaheksa protsenti 810 gigavatt-tunnini. Märtsikuu keskmine õhutemperatuur oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus kraadi jahedam, mis põhjustas tarbimise kasvu. Märtsikuus kujunes Eesti elektribilansi ülejäägiks 286 gigavatt-tundi.

Lätis toodeti tänavu märtsikuus kaks protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi ja toodang ulatus 513 gigavatt-tunnini. Seejuures tootis Lätis asuv hüdroelektrijaamade kaskaad märtsis 44 protsenti vähem elektrienergiat kui aasta tagasi ning seda põhjusel, et kevadele iseloomulik vee juurdevool Daugavasse polnud veel hoogustunud. Sisemaine elektritoodang võimaldas märtsikuus katta 73 protsenti Läti oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes märtsikuu elektribilansi puudujäägiks 194 gigavatt-tundi. Läti importis suurema osa puudujäävast elektrist Eestist ja väiksema osa Leedust.

Leedus toodeti märtsikuus 11 protsenti rohkem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 334 gigavatt-tundi. Toodang võimaldas märtsis katta vaid 37 protsenti Leedu elektritarbimisest ning importida tuli elektrit 566 gigavatt-tundi. Leedu elektrikaubanduse saldeeritud andmete alusel moodustas märtsikuus import Eestist 190 gigavatt-tundi ja import kolmandatest riikidest 412 gigavatt-tundi, mis oli 68 protsenti koguimpordist. Samas eksportis Leedu märtsis elektrikaubanduse saldeeritud andmete alusel Lätti 36 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli märtsis kokku 474 gigavatt-tundi, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti. Märtsikuu defitsiit moodustas kogu Balti riikide tarbimisest 20 protsenti. Kolme Balti riigi arvestuses kasvas märtsis tarbimine eelmise aasta märtsiga võrreldes seitse protsenti.

Põhjamaades oli tootmise aastakasv märtsis viis ja tarbimise kasv 11 protsenti. Taanis kasvas tootmine 36 protsenti, Soomes 16 ja Rootsis kaks protsenti. Kasv toimus hoolimata sellest, et veetase hüdroelektrijaamade veehoidlates oli 28 protsenti madalam eelmise aasta märtsiga võrreldes. Olulise osa elektrist hüdrojaamades tootva Norra elektritoodang vähenes märtsis kolm protsenti. Samal ajal kasvas tarbimine Norras aastases arvestuses 14 protsenti.

Kokku importisid Põhjamaad tänavu märtsikuus 428 gigavatt-tundi elektrienergiat. Aasta tagasi samal kuul olid Põhjamaad elektrit eksportinud 1,6 teravatt-tunni ulatuses.