Mullu ületas elektritootmine ligi poole võrra tarbimist

Elektritarbimise langus aasta kokkuvõttes oli soojale talvele omaselt iseloomulik kogu regioonile, tarbimine vähenes ka kõigis teistes Balti- ja Põhjamaades. Eestis langes vahepealsetel aastatel suurenenud elektritarbimine tagasi 2006. aasta tasemele.

Möödunud aastal toodeti Eestis elektrit kokku 11,4 TWh, mis on 1% rohkem kui eelneval aastal. 2% võrra ehk 0,2 TWh võrra vähenesid põlevkivist toodetud kogused, taastuvatest allikatest elektri tootmine kasvas ligi kolmandiku võrra ehk 0,3 TWh, sh enim kasvas biomassi ja tuulenergia osakaal.

2011. aastal olid Baltikumis ja Põhjamaades omatarbimisest enam elektrit tootvad riigid (eksportivad elektrisüsteemid) vaid Eesti, Rootsi ja Norra. Baltikumis tervikuna vähenes eelmisel aastal elektri tootmine kokku 7% võrra – Lätis kujunes elektritootmise languseks 11%, Leedus 19%.

Samal ajal 2011. aastal Baltikumis installeeritud tootmisvõimsuste defitsiiti ei olnud. Elektrijaamade netovõimsuseks on 8,7 GW, mis võimaldaks katta kogu Baltikumi elektritarbimise. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et see kinnitab turuosaliste ratsionaalsust otsuste tegemisel, mis paneb paika sisemaise tootmise ja impordi vahekorra. „See ongi regionaalse turu kasu nii tarbijatele kui tootjatele. Ka kõik uued investeerimisotsused elektrijaamade ehitamiseks regioonis peavad põhinema majanduslikul loogikal ning lähtuma turunõudlusest. Varustuskindluse argumendiga majanduslikult mitte tasuvaid elektrijaamu pole vaja ehitada, tootmis- ja ühendusvõimsusi on Põhja-Balti elektriturul piisavalt. Otseste või kaudsete subsiidiumide põhine elektrijaamade ehitamine läheb ühiskonnale väga kalliks maksma,“ lisas Veskimägi.

Lätis põhjustas languse hüdroelektrijaamade vähenenud toodang – näiteks, Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad tootis võrreldes aastatagusega elektrienergiat 18% vähem. Aasta kokkuvõttena võimaldas Lätis sisemaine tootmine katta 82% Läti omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 1,2 TWh.

Leedus toodetud elektriga kaeti sealsest tarbimisvajadusest vaid 36% ning 2010. aastaga võrreldes on defitsiit kasvanud 13% võrra. Seda peamiselt põhjustatuna soodsatest impordivõimalustest kolmandatest riikidest – Leedu suurima elektrijaama tootmine asendus elektri importimisega Kaliningradist, kus 2010. aasta lõpust alustas tööd sealse soojuselektrijaama valminud teine energiaplokk.

Elektrikaubandust mõjutas odavama hüdroenergia suurenenud tootmine Põhjamaades – enim kahanes Eesti eksport Soome, samas kui Lätti ja Leetu eksporditud elektri osakaal kasvas kokku 30%. Eksport Lätti moodustas 2011. aastal 39%, Soome 33% ning Leetu 28%.

Koguimpordist moodustas mullu import Lätist 46%, Soomest 31% ning Leedust 23%. Aastaga kasvasid Soomest ostetud kogused ning langes Läti impordi osakaal.

Pikema kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.

Elektribörsi kauplemisaktiivsus mullu kasvas

Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektri kogused ületasid aasta kokkuvõttes ostetud koguseid. Kokku müüdi eelmisel aastal NPS Eesti hinnapiirkonnas 5,8 TWh ning osteti 4,6 TWh elektrit. Need 1,2 TWh, mis piirkonnas müüdud kogustest üle jäi, eksporditi EstLink1 merekaabli kaudu Soome.

Müüjateks olid valdavalt, 90% ulatuses, Eesti turuosalised, Läti ja Leedu turuosalised müüsid kumbki 5%. Samal ajal olid ostjateks olulises osas nii Eesti kui ka Läti turuosalised (vastavalt 55% ja 40%), samas kui Leedu turuosalised moodustasid 6%.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et elektrituru osalisel avanemisel suurtarbijatele 1. aprillist 2010 tööd alustanud elektribörs on saanud meie elektrituru hästi toimivaks osaks. „Senine positiivne kogemus elektrituru organiseerimisel annab kindlasti juurde usku turu täieliku avamise õnnestumisesse. Selle vältimatuks eelduseks on reeglite olemasolu, mis loovad võimaluse turu kontsentreerituse vähenemiseks ja tasakaalustatuma konkurentsituru tekkimiseks,“ ütles Veskimägi.

Veskimägi lisas, et konkurentsiks on vaja piisavalt ühendusi teiste riikidega. „Möödunud aasta näitas ilmekalt, kuidas tugevad riikidevahelised elektriühendused töötavad tootjate-tarbijate huvides. Novembri keskpaigast tööd alustanud Soome ja Rootsi vaheline teine merekaabel FennoSkan 2 lõi meie tarbijatele ligipääsu Põhjamaade hüdroelektrile, mille tõttu avatud turu elektrihind oli detsembris sisuliselt sama kodutarbijatele kehtiva reguleeritud turu hinnaga. Teise Eesti-Soome merekaabli EstLink 2 valmimine parandab olukorda veelgi, võimaldades piiranguteta juurdepääsu Põhjamaade elektrile ja elektrikauplejatel siseneda siinsele turule. Kui lõpuks ka Läti ja Leedu suudaksid ühineda Põhjamaade elektribörsiga, võiksime rääkida regionaalsest turust, kus elektritootmise võimsusi peaks järgmise 10. aasta jooksul olema piisavalt katmaks regiooni tarbimisvajadust ilma tootmise täiendava subsideerimiseta,“ sõnas Veskimägi.

Üleüldine hinna langustrend 2011. aastal elektribörsi kõikides hinnapiirkondades mõjutas ka NPS-i Eesti hinnapiirkonna hinda. Eesti aasta keskmiseks hinnaks kujunes 43,37 EUR/MWh, mis on ligi 3 EUR/MWh võrra madalam 2010. aasta 9 kuu keskmisest. 2010. aasta detsembris olid hinnad ekstreemselt kõrged tulenevalt väga külmadest ilmadest põhjustatud suurenenud tarbimisest ning Põhjamaade hüdroreservuaaride madalast täituvusest. 2011. aasta hinnalanguse peamiste põhjustena võib välja tuua aastalõpu soojad ilmad ning Põhjamaade hea hüdroressursi.

Hinnatase börsil on sesoonselt kõikuv, eelkõige peamiselt talve- ja suvekuudel. Talvekuude volatiilsust põhjustab suurem tarbimine ning tootmisvõimsuste puudujääk tiputundidel vastupidiselt öötundidele, mil hinnad on oluliselt madalamad. Suvekuudel on peamiseks hinnavolatiilsuse mõjutajaks Eesti-Läti ülekandevõimsuse puudujääk, mida põhjustab elektritootmise defitsiit Lätis ja Leedus, kus koostootmisjaamad ei ole töös ning hüdroenergiat ei ole samas ulatuses, kui seda on kevadel suurvee ajal. Kuna Eesti hinnapiirkonnas kauplevad ka Läti ja Leedu turuosalised, siis mõjutab meie hinda oluliselt ka regionaalne turuolukord ning tarbimise ja tootmise tasakaal kogu Baltikumis.

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist avaneb Eesti elektriturg täielikult ning iga tarbija saab endale valida elektrimüüja. See tähendab, et valida saab suurema arvu pakettide ja tingimuste hulgast enda vajadustega kõige sobivama lahenduse ning leppida müüjaga kokku tootes ja hinnas. Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektri müüjat valida, elektrita ei jää, vaid saavad elektri üldteenuse raames. Sellisel juhul on vastavalt seadusele hinna aluseks eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum.

Pikema kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.
 

Detsembris oli elektribörsi hind aasta madalaim

NPS Eesti 32,6 EUR/MWh hind detsembris oli ühtlasi kogu Baltikumi ja Põhjamaade madalaim. Võrreldes novembriga langesid 21% võrra nii Eesti kui Soome hinnad. Süsteemi keskmine hind langes 18% ning jäi 33,74 EUR/MWh tasemele. Detsembrikuu hinnalanguse tingis oodatust oluliselt soojem ilm, millest tulenevalt oli tarbimine prognoositust madalam, ja ka tootmisvõimsusi on jätkuvalt regioonis piisavalt.

NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdi detsembris kokku 539 GWh elektrienergiat, millest Eesti turuosalised müüsid 465 GWh ehk 86%. Võrreldes eelnevate kuudega suurenesid oluliselt Leedu turuosaliste poolt müüdud kogused, kuna Baltpooli hind oli ligi veerandi ajast madalam Eesti hinnapiirkonnast. Leedu turuosalised müüsid detsembris 74 GWh ning Läti turuosalised 4 GWh elektrienergiat.

NPS Eesti hinnapiirkonnast ostetud kogused olid detsembris kokku 427 GWh, mis on võrreldes novembri 487 GWh-ga veidi langenud. Eesti turuosalised ostsid sellest 57%, Läti turuosalised 38% ning Leedu 5%. Meie siseriiklikust tarbimisest moodustasid Eesti turuosaliste poolt ostetud kogused 33%.

Detsembris moodustas eksport Lätti 165 GWh ning Leetu 22 GWh, mida on võrreldes novembrikuuga vastavalt 21% ja 55% vähem. Väiksema ekspordi mahu põhjustas suurenenud koostootmisjaamade toodang Lätis ja Leedus.

Detsembris oli ka CO2 emissiooni hind aasta madalaimal tasemel ehk 6,9 EUR/t. Languse põhjuseks oli ka siinkohal planeeritust oluliselt madalam tarbimine, mille tõttu suurenes elektritootmises kasutamata jäänud kasvuhoonegaaside kvootide hulk.
Detsembrikuus oli võimsusvoog 77% ajast Eestist Soome ning 23% ajast Soomest Eestisse.

Detailse kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.
 

Viitna piirkonnas oli täna kell 9:16-9:47 elektrikatkestus

Elering investeerib lähiaastatel Eesti elektrisüsteemi 450 miljonit eurot

Eleringi nõukogu poolt kinnitatud ettevõtte investeeringute eelarve aastateks 2012-2016 on kogumahus 450 miljonit eurot. Ettevõtte hinnangul tagab kavandatav põhivõrgu investeeringute tase igal ajahetkel varustuskindluse jaotusvõrguettevõtjatele, mis loob eeldused tarbijate kvaliteetseks elektrivarustuseks.

Uute Tartut Sindiga ning Sindit omakorda Harkuga ühendavate kõrgepingeliinide valmimine tekitab tugeva ringvõrgu Lääne- ning Põhja-Eesti elektriga varustamiseks. Tugevate ringvõrkude olemasolul on oluliselt väiksem oht suuremate piirkondade elektrivarustuse katkemiseks elektrivõrgu potentsiaalse rikke tagajärjel. Samuti võimaldab võrgu täiendav areng elektrivõrguga liituda täiendavatel elektritootjatel ning tarbijatel.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et võrgutariifist laekuvate vahendite suunamine Eesti põhivõrgu hooldamiseks ja arendamiseks on piisav tagamaks Eesti tarbijate varustamine nõuetekohase kvaliteediga elektrienergiaga igal ajahetkel. „Kindlasti ei tohi võrgu arengu investeeringutelt kokku hoida, sest sellega võrreldes on sotsiaal-majanduslik kulu, mida ühenduste puudumine, elektri halb kvaliteet ning pidevad ja pikad katkestused ühiskonnale tekitavad, nüüdisaegse ühiskonna joaks oluliselt suurem. Eleringi investeeringute rahaline maht põhivõrgu arendamisel tuleneb 95% ulatuses elektri olemusest ja tehnoloogiast ning kõik investeeringud tehakse vähempakkumiste põhiselt, kus kriteeriumiks on madalaim hind. Antud lähenemine tagab võrguarenduse eesmärkide saavutamise vähima kuluga tarbija jaoks,“ lisas Veskimägi.

Kinnitatud investeeringute eelarve kohaselt uuendatakse tulevastel aastatel kokku 27 alajaama ning ehitatakse ja renoveeritakse kokku 350 kilomeetrit uusi liine. Muhu-, Saare- ja Hiiumaa varustuskindluse tõstmiseks investeerib Elering kokku 12 miljonit eurot, asendades 2012. aastaks mandri ja Muhu vahelise amortiseerunud kaabelliini uue, oluliselt võimsamaga ning samuti ehitades kaabelliin üle Väikese väina. Eleringi investeeringute eelarve näeb ette ka osade Tallinna linnakeskkonnas asuvate vananenud ning tehniliselt halvas seisukorras õhuliinide asendamise kaabelliinidega. Projektiga alustati eelmise aasta keskpaigas. Kokku on kavas asendada ligi 40 km õhuliine ning tööde kogumaksumus on ca 17 miljonit eurot.

Tööd Eesti elektrisüsteemi tugevalt Põhjamaade omaga ühendava Eesti ja Soome vahelise teise merekaabli EstLink 2 ehitusega kulgevad plaanipäraselt ning uus 650 MW ühendus on kavas töösse anda 2014. aasta alguses.

2014. aasta lõpuks valmiv ning ligi 135 miljonit eurot maksev Eleringi rajatav avariireservelektrijaam kindlustab elektri olemasolu süsteemi tootmisvõimsuste või ülekandevõimsuste ootamatu väljalangemise olukordades. Kuni 2013. aasta lõpuni ostetakse avariireserve Läti elektritootjalt Latvenergo.

Eleringi poolt väljatöötatud investeeringute eelarve põhineb Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 toodud ülesannetel põhivõrguettevõtjale ning Konkurentsiameti seisukohtadel põhjendatud investeeringute taseme osas. Elering lähtub oma tegevuses üldisest avalikust huvist tagamaks elektrisüsteemi tehniline toimimine, varustuskindlus ja eeldused elektrituru toimimiseks.

Lisainfot Eleringi investeeringutest Eesti elektrisüsteemi loe siit.