Liigu edasi põhisisu juurde

Teisipäeval kirjutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Arengufondi, Eleringi ja EAS-i juhid alla ühiste kavatsuste protokollile, mille eesmärk on Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete läbiviimine.

Hetkel, kuni 2020. aastani kehtiva arengukava eesmärgid ja tegevused on suuresti juba töös või lõpetamisel ning seega on vaja seada uus siht. „Energeetika nõuab pikaajalist planeerimist ja me peame vaatama vähemalt aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Arengukava täiendamist nõuab ka ümbritseva keskkonna ümber korraldumine viimastel aastatel. Finantskriis ja maailmamajanduse üldine seis on ühelt poolt nii globaalselt kui Euroopa Liidus muutnud lähenemist kliima- ja energiapoliitikale pragmaatilisemaks.

„Eesti jaoks on energeetikas võtmeküsimus tasakaalupunkti leidmine,“ rääkis Parts. „Me peame leidma kesktee energia hinna, keskkonnasäästliku tootmise ja varustuskindluse vahel,“ lisas ta.

Uue arengukava koostamist hakkab vedama MKM, moodustades koos EASi, Arengufondi ja Eleringiga Eesti energiamajanduse pikaajaliste arengustsenaariumide koostamiseks ja strateegiliste valikute tegemiseks vajaliku teadmisbaasi loomisele suunatud koostöövõrgustiku juhtgrupi. Arengukava ettevalmistamiseks loodavasse koostöövõrgustikku kaasatakse parimad eksperdid nii avalikust-, era-, haridus- kui ka vabasektorist.

Arengustsenaariumide koostamisel lähtutakse Eesti energiaga varustuskindluse tagamise ja varustatuse mitmekesisuse võimalustest ning pööratakse tähelepanu kodumaiste energiaressursside täiendavale väärtustamisele. Sealjuures on oluline energeetikasektori efektiivsuse tõstmine ja keskkonnamõju vähendamine ning energeetika- ja teadus-haridussektori rakendamine Eestis arendatavate ja toodetavate energiatehnoloogiate toetamiseks.

"Tark ja ettevaatav energiapoliitika on üks konkurentsivõime alustalasid, seetõttu aitame oma energia- ja rohemajanduse meeskonnaga läbi töötada Eesti energiapoliitika tulevikku mõjutavaid võtmeküsimusi ja avada maailma trende,“ ütles Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. „Lisaks pakume koostöövõrgustikule seda, mis on traditsiooniliselt olnud Arengufondi tugevus – erinevate partnerite laiapõhjaline kaasamine ja rahvusvahelisel ekspertiisil tuginevate väga kvaliteetsete arutelude korraldamist."

MKMi pool kirjutas protokollile alla minister Juhan Parts, Arengufondi poolt juhatuse esimees Ott Pärna, Eleringi poolt juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja EAS-i poolt juhatuse esimees Ülari Alamets. Kavatsuste protokoll jõustub tänasest. Energiamajanduse arengukava uuendamist plaanib MKM tuleval aastal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade

21.02.2012