Liigu edasi põhisisu juurde

Konkurentsiamet kinnitas reedel, 21. septembril Eleringi iga-aastase võrgutasude korrektsiooni. Muudatuse kohaselt tõuseb Eleringi keskmine võrgutasu alates järgmise aasta 1. jaanuarist 0,15 senti kilovatt-tunni kohta.

Suurima panuse võrgutasude korrektsiooni annab reguleeritud varade kasv seoses suurte investeeringutega. Võrguteenuse kulusid suurendavad ka kaoenergia regulatsiooni muudatused ja samas vähendavad mitmete muude Eleringi tulude ja kulude muutused. Kaoenergia ja muude tulude-kulude muutused tasakaalustavad üksteist ja seega on võrgutasude põhimõjuriks investeerimistegevus.

Eleringi hinnangul toob nimetatud korrektsioon kaasa elektriga seotud kulude suurenemise leibkonnale keskmiselt 40 senti kuus (lähtudes aastas tarbitavast elektri kogust 2500 kilovatt-tundi ning keskmisest võrgukaost jaotusvõrgus seitse protsenti).

Eleringi suuremad investeerimisprojektid on EstLink 2, avariireservelektrijaam ja Tartu-Viljandi-Sindi 330 kV elektriliin. Ettevõtte selle ja järgmise aasta investeeringute maht on ligikaudu 270 miljonit eurot.

Vastavalt konkurentsiameti poolt kehtestatud võrgutasude arvutamise metoodikale peab võrguettevõtja esitama igal konkreetsel kolmeaastase tariifiperioodi aastal võrgutasude korrigeerimise taotluse. Korrektsiooni käigus arvestatakse teostatavaid investeeringuid, muutusi elektri ülekandemahtudes, võrgukadusid ja muid elektrisüsteemi juhtimisega seotud tulusid-kulusid.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Taustainfo Eleringi võrgutasude korrektsiooni kohta leiab siit.