Taastuvenergia

Kehtiva Elektrituruseaduse mõttes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest toodetud elektrienergia on taastuvenergia.

Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustab taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine, seda osana kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikatest. Olulised on ka muud kaalutlused, mida taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada (nagu näiteks energiasääst ning tootmise ja tarbimise suurem efektiivsus, energiajulgeolek, energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia arengu soodustamine).

Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Samuti arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat.

Taastuvenergia pole asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Eesti elektrimajanduse arengukava järgi raamistavad elektritootmist jätkuvalt järgmised asjaolud:

• Vajadus vähendada elektritootmise keskkonnaheitmeid;
• EL liitumislepinguga võetud kohustused alandada Narva Elektrijaamade CO2 heitmeid 2012. ja 2016. aastal;
• Vajadus säästlikumalt kasutada põlevkivivarusid;
• Muuta Eesti elektri hind konkurentsivõimelisemaks tulenevalt heitmekaubanduse mõjudest.

Eesti elektrimajanduse arengukavas eesmärgid ja tegelikud näitajad on järgmised: