Eesti elektrisüsteem

Eesti elektrisüsteem ühendab omavahel Eestis paiknevad elektrijaamad, võrguettevõtjad ning elektritarbijad. Eesti elektrisüsteem omakorda kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning omakorda nende naabrid Leedu ja Valgevene.

Alates 2006.a lõpust on Eesti ja Soome vahel ka alalisvooluühendus tänu merekaablile Estlink, mis omab sümboolset tähendust Balti riikide ning Põhjamaade elektrisüsteemide ühendajana. 2011. aasta alguses alustati Eesti ja Soome vahelise merekaabel Estlink 2 ehitustöödega. EstLink2 on teine Eesti ja Soome vahele rajatav veealune elektrikaabel, mis on 170 kilomeetri pikkune (millest merekaablit on ligi 140 kilomeetrit). Uus ühendus alustab tööd 2014.aastast.

Eesti elektrisüsteemi põhivõrgu osa Eestis koosneb:

• 1540 kilomeetrist 330 kV liinidest
• 184 kilomeetrist 220 kV liinidest
• 3476 kilomeetrist 110 kV liinidest
• 61 kilomeetrist 35 kV liinidest
• 151 alajaamast

Kolme 330 kV liiniga on Eesti ühendatud Venemaaga (kaks liini läheb Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks liin Tartust Pihkvasse), Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini (üks on Tartu ja Valmiera, teine Tsirguliina ning Valmiera vahel). Soomega ühendab Eestit Harku-Espoo 150 kV alalisvoolukaabel.

Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, kelle ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus, mille eesmärgiks on süsteemi bilansi tagamine igal ajahetkel.