Dashboard!

Elektribörsi kauplemisaktiivsus mullu kasvas

24.01.2012 11:36

Põhjamaade elektribörsi NPS Eesti hinnapiirkonna tegutsemise esimesel täisaastal kasvas kauplemisaktiivsus ning tehingute kogumaht ulatus 10,4 TWh-ni. Eestis tarbitud elektrist osteti börsilt 33,2%. Möödunud kauplemisaasta näitas turukoha usaldusväärsuse jätkuvat kasvu ning hinna kujunemine elektribörsil viitas selgelt, et hästi ühendatud regionaalne elektriturg loob erinevatel hetkedel võimalusi nii tarbijatele kui tootjatele.

Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektri kogused ületasid aasta kokkuvõttes ostetud koguseid. Kokku müüdi eelmisel aastal NPS Eesti hinnapiirkonnas 5,8 TWh ning osteti 4,6 TWh elektrit. Need 1,2 TWh, mis piirkonnas müüdud kogustest üle jäi, eksporditi EstLink1 merekaabli kaudu Soome.

Müüjateks olid valdavalt, 90% ulatuses, Eesti turuosalised, Läti ja Leedu turuosalised müüsid kumbki 5%. Samal ajal olid ostjateks olulises osas nii Eesti kui ka Läti turuosalised (vastavalt 55% ja 40%), samas kui Leedu turuosalised moodustasid 6%.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et elektrituru osalisel avanemisel suurtarbijatele 1. aprillist 2010 tööd alustanud elektribörs on saanud meie elektrituru hästi toimivaks osaks. „Senine positiivne kogemus elektrituru organiseerimisel annab kindlasti juurde usku turu täieliku avamise õnnestumisesse. Selle vältimatuks eelduseks on reeglite olemasolu, mis loovad võimaluse turu kontsentreerituse vähenemiseks ja tasakaalustatuma konkurentsituru tekkimiseks,“ ütles Veskimägi.

Veskimägi lisas, et konkurentsiks on vaja piisavalt ühendusi teiste riikidega. „Möödunud aasta näitas ilmekalt, kuidas tugevad riikidevahelised elektriühendused töötavad tootjate-tarbijate huvides. Novembri keskpaigast tööd alustanud Soome ja Rootsi vaheline teine merekaabel FennoSkan 2 lõi meie tarbijatele ligipääsu Põhjamaade hüdroelektrile, mille tõttu avatud turu elektrihind oli detsembris sisuliselt sama kodutarbijatele kehtiva reguleeritud turu hinnaga. Teise Eesti-Soome merekaabli EstLink 2 valmimine parandab olukorda veelgi, võimaldades piiranguteta juurdepääsu Põhjamaade elektrile ja elektrikauplejatel siseneda siinsele turule. Kui lõpuks ka Läti ja Leedu suudaksid ühineda Põhjamaade elektribörsiga, võiksime rääkida regionaalsest turust, kus elektritootmise võimsusi peaks järgmise 10. aasta jooksul olema piisavalt katmaks regiooni tarbimisvajadust ilma tootmise täiendava subsideerimiseta,“ sõnas Veskimägi.

Üleüldine hinna langustrend 2011. aastal elektribörsi kõikides hinnapiirkondades mõjutas ka NPS-i Eesti hinnapiirkonna hinda. Eesti aasta keskmiseks hinnaks kujunes 43,37 EUR/MWh, mis on ligi 3 EUR/MWh võrra madalam 2010. aasta 9 kuu keskmisest. 2010. aasta detsembris olid hinnad ekstreemselt kõrged tulenevalt väga külmadest ilmadest põhjustatud suurenenud tarbimisest ning Põhjamaade hüdroreservuaaride madalast täituvusest. 2011. aasta hinnalanguse peamiste põhjustena võib välja tuua aastalõpu soojad ilmad ning Põhjamaade hea hüdroressursi.

Hinnatase börsil on sesoonselt kõikuv, eelkõige peamiselt talve- ja suvekuudel. Talvekuude volatiilsust põhjustab suurem tarbimine ning tootmisvõimsuste puudujääk tiputundidel vastupidiselt öötundidele, mil hinnad on oluliselt madalamad. Suvekuudel on peamiseks hinnavolatiilsuse mõjutajaks Eesti-Läti ülekandevõimsuse puudujääk, mida põhjustab elektritootmise defitsiit Lätis ja Leedus, kus koostootmisjaamad ei ole töös ning hüdroenergiat ei ole samas ulatuses, kui seda on kevadel suurvee ajal. Kuna Eesti hinnapiirkonnas kauplevad ka Läti ja Leedu turuosalised, siis mõjutab meie hinda oluliselt ka regionaalne turuolukord ning tarbimise ja tootmise tasakaal kogu Baltikumis.

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist avaneb Eesti elektriturg täielikult ning iga tarbija saab endale valida elektrimüüja. See tähendab, et valida saab suurema arvu pakettide ja tingimuste hulgast enda vajadustega kõige sobivama lahenduse ning leppida müüjaga kokku tootes ja hinnas. Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektri müüjat valida, elektrita ei jää, vaid saavad elektri üldteenuse raames. Sellisel juhul on vastavalt seadusele hinna aluseks eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum.

Pikema kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.