1990. aastate lõpus hakkas Euroopa Liit suuremat tähelepanu pöörama energiapoliitikale ning seadis järgmised arengueesmärgid:

• vaba konkurents;
• läbipaistvus;
• juurdepääs energiataristule;
• varustuskindlus.

Euroopa ühise energiaturu harmoniseerimiseks ja liberaliseerimiseks võeti aastatel 1996 kuni 2009 vastu kolm järjestikust seadusandlikku paketti. Esimene kuni kolmas energiapakett adresseerisid ligipääsu turule, turgude läbipaistvust, tarbijate kaitset, ülekandevõimsusi ning tarneallikate piisavust. Tänu energiapakettide muudatustele saavad uued tarnijad siseneda Euroopa turule ning tarbijad saavad vabalt valida endale sobiva müüja.

Algselt oli Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturg killustunud ning monopoolne. Hinnad olid kõrged ja investeeringuid nappis. Liikmesriigid otsustasid avada elektri– ja gaasiturud, kaotada konkurentsibarjäärid ning panna alus ühtsele energiaturule. Võeti vastu esimene energia siseturu õigusaktide kogum, I energiapakett. Direktiiviga 98/30/EÜ kehtestati esimest korda Euroopa Liidu gaasi siseturu ühis-eeskirjad.

Oli selge, et elektri ja gaasi siseturu rajamine pidi toimuma järkjärgult, et tööstus võiks uute oludega kohaneda. Kuna esimene energiapakett ei täitnud ootusi, algas arutelu teise energiapaketi vastuvõtmiseks. Uued reeglid võeti vastu 2003. aastal. Direktiiviga 2003/55/EÜ kehtestati rangemad nõuded gaasi tarnimisele ja gaasivõrkude eristamisele, nähti ette siseriiklike energiaregulaatorite kohustuslik asutamine ning anti kolmandatele osapooltele võrdväärne juurdepääs ülekande- ja jaotusvõrkudele. Tarbijatele (tööstustarbijatele 2004 ja kodutarbijatele 2007) tuli luua võimalus vabalt valida gaasitarnijat.

Määrusega 1775/2005 kehtestati eeskirjad, mis puudutasid kolmandate osapoolte juurdepääsu gaasivõrkudele, võimsuse jaotamise põhimõtteid, ülekoormusega juhtimise põhimõtteid ning turu läbipaistvuse reegleid. Ka II energiapakett ei täitnud loodetud eesmärki: regulatsioonide puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik saavutada täielikult avatud elektri- ega gaasiturgu. Nii võeti 2009. aastal vastu III energiapakett, mis jõustus 2009. aasta septembris. Direktiivis 2009/73/EÜ kehtestati ühised reeglid gaasi ülekandmiseks, jaotamiseks, tarnimiseks, hoiustamiseks ja turule ligipääsemiseks.

III energiapaketti kuuluvad määrused 715/2009, 714/2009 ja 713/2009. Esimene käsitleb gaasivõrkudele juurdepääsu piiriüleses kaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise. Teine reguleerib samu teemasid elektriturul. Kolmas arendas edasi institutsionaalset raamistikku – määrusega 713/2009 moodustati energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet ACER.

2019. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon visiooni „The European Green Deal“ ühe osana vesiniku ja gaasituru dekarboniseerimisepaketi, mille sisuks on direktiivi 2009/73/EÜ ja määruse 715/2009 uuendamine. 2021. aasta detsembris esitatud muudatusettepanekud võimaldavad turul gaasitarbimist dekarboniseerida ning pakub välja poliitilisi meetmeid, mis on vajalikud optimaalse ja sihtotstarbelise infrastruktuuri ning tõhusate turgude loomise toetamiseks. See eemaldab tõkked dekarboniseerimise teelt ja loob tingimused kulutõhusamaks üleminekuks.

Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta juulis esitatud „Eesmärk 55“ (Fit for 55) paketiga tehti liikmesriikidele ettepanekuid, kuidas viia ellu Euroopa-üleseid taastuvenergia eesmärke elektritootmises, transpordisektoris, tööstuses ja energia lõpptarbimises, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk oleks teostatav. Paketis käidi välja, kuidas suurendada taastuvenergiapõhist tootmist ning asendada fossiilsed energiaallikad, tõsta energiaefektiivsust ning energiakasutuse paindlikkust ning integreerida elektri, gaasi, transpordi ja soojusenergia kasutamine ühtseks tervikuks.

Pärast Venemaa agressiooni Ukraina suhtes käidi Euroopa Komisjoni poolt 18. mail 2022. aastal välja pakett „RePower EU“¹ , kus toodi välja leevendusmeetmeid lühivaate energia varustuskindluse ja –julgeoleku probleemi lahendamiseks ning keskpikas vaates seati kõrgemad taastuvenergia ambitsioonid, sealhulgas vesiniku kasutuselevõtu kiirendamiseks. Välja antud uued regulatsioonid olid:

• Määruses 2022/1032, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega, seati kohustus gaasimahutite täitumusele 1. novembri seisuga;
• Määrus 2022/1369 käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid;
• Määrus 2022/1854 käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid.
• Määrus 2022/2576, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil.

  ---

  ¹ https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/repowereuaffordable-
  secure-and-sustainable-energy-europe_en

Energiaturu regulaatorite koostööorganisatsioon ACER defineeris aastal 2011 raamistiku, nn Gas Target Model (GTM), mis paneb paika nägemuse ja arengusuunad toimiva gaasituruni jõudmiseks. Mudelis defineeritakse visioon Euroopa tuleviku gaasiturust, mida iseloomustavad konkurentsivõime, likviidsus, turgude integratsioon, optimaalne infrastruktuuri kasutus ja gaasi vaba liikumine eri piirkondade vahel. Selle saavutamise vahenditena nähakse ühelt poolt Euroopa võrgueeskirjade rakendamist kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ning teiselt poolt GTM-is määratletud konkreetseid samme likviidse ja dünaamilise gaasituruni jõudmiseks. GTM²-i ajakohastamisega 2015. aastal sõnastas ACER ka konkreetsed märksõnad, mis gaasituru arengus olulist
rolli mängivad:

• Suurenenud määramatus nii gaasi tootmises kui tarbimises — seoses odavama kildagaasi suurenenud kasutuselevõtuga USA-s on Euroopa gaasi kasutavad ettevõtted hinnasurve all, samuti on odavnenud kivisüsi välja tõrjumas gaasi kasutamist elektritoodangu kütusena (sellele aitavad kaasa ka madalad CO2 emissioonikvootide hinnad). Ka gaasi tootmine Euroopas oli vähenemas ning selle trendi pöördumist polnud lähiaastatel alternatiivsete allikate lisandumisele vaatamata oodata.
• Varustuskindluse tagamine konkurentsi kaudu — kuna paljud Euroopa riigid on liigselt sõltuvad vaid mõnest gaasitarnijast, siis GTM kohaselt tagavad varustuskindluse kõige efektiivsemalt just turupõhised meetmed (eelkõige ebabilansi turupõhise hinnastamise meetmed), mis ajendavad turuosalisi varustuskindlusesse panustama. Ette nähakse ka gaasi hoiustamise eraldamist põhivõrkudest.
• Hulgituru toimimine, turgude ühendamine — ACER on defineerinud turgude võtmetunnused, milleks on turuosaliste ootustele vastavus (võimaldades piisavalt riske maandada) ning efektiivne toimimine (pakkudes piisavat konkurentsi, paindlikkust ja varustuskindlust). Mõlemale võtmetunnusele on lisatud mitmed mõõdikud, millele hästi toimiv hulgiturg vastama peaks.
• Taastuvenergia eesmärgid ja uued gaasi kasutusalad — GTM-is tehakse ettepanek elektri- ja gaasisüsteemihaldurite koostööks tulenevalt gaasi kasutusest elektri tootmiseks (taastuvatest allikatest toodetava elektri puhul vajaliku reguleerimisvõimekuse saavutamiseks). Gaasi laialdasemat kasutamist näeb ACER transpordisektoris ning tänu lokaalsete lahenduste rajamisele LNG ja CNG kasutamiseks ja power to gas tehnoloogiate arendamisel.

Seni vastavad GTM-is kirjeldatule vaid väga vähesed Euroopa riigid ning paljudes riikides on vaja eesmärkide saavutamiseks muudatusi teha.

GTM-i aluseks on piisavalt konkurentsi pakkuvad, likviidsed ja piisavate välisühendustega sisend-väljund tsoonid (entry-exit zones). Sisend-väljund tsoonid võivad koosneda mitmest riigist ning väiksemate riikide puhul on mitmest riigist koosnev tsoon vajalik piisava konkurentsi ja likviidsuse saavutamiseks. Sisend-väljund tsoonide põhimõtteks on võimalus tsoonisiseselt gaasiga vabalt kaubelda, olenemata sellest, millisest sisendpunktist gaas pärineb. Kogu tsooni sisenenud gaasiga saab kaubelda võrdsetel alustel, puuduvad marsruudi ja päritoluga seotud tariifid või kvaliteeditingimused. Ülekandevõrgu tariife tasutakse tsooni sisenedes (sisend-väljund punktides) ning sellest väljudes (sisend-väljund punktides või väljundpunktides sisemaisesse tarbimisse) ning tariifid ei sõltu gaasi päritolust või selle varasemast trajektoorist tsoonis sees või sellest väljaspool. Sisendväljund tsoonide sees on tavaliselt virtuaalne kauplemispunkt, kus toimub gaasiga kauplemine. Kauplemine võib toimuda kahepoolsete lepingute alusel või läbi gaasibörsi (vt Joonis 1).

Joonis 1 Sisend-väljund tsooni skeem

² https://documents.acer.europa.eu/Events/Presentation-of-ACER-Gas-Target-Model-/Documents/
European%20Gas%20Target%20Model%20Review%20and%20Update.pdf

Energialiidu üheks eesmärgiks on luua toimiv energia siseturg Euroopas. Konkurentsile avatud gaasi siseturg annab Euroopa tarbijatele võimaluse valida erinevate tarnijate vahel, kes pakuvad gaasi turupõhise hinnaga. Teiselt poolt saab nüüd energiaturule siseneda rohkem ettevõtteid, sh on sisenemine lihtsam ka väiksematel ettevõtetel ja võimalus ka nendel, kes investeerivad taastuvenergiasse.

Selleks, et tagada Energialiidu eesmärkide täitmine ning soodustada hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline maagaasi tarnekindlus, on kehtestatud määrus 715/2009. Määruse eesmärk on kehtestada piiriülest maagaasiga kauplemist käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad ning suurendada sel viisil konkurentsi energia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära. See hõlmab ühtlustatud põhimõtete kehtestamist seoses piiriüleste ülekandetasudega ning olemasolevate ühendusvõimsuste jaotamist turupõhiselt. Nimetatud eesmärkide täitmine viiakse ellu määruses toodud ühtsete võrgueeskirjade (Network Codes) väljatöötamise ja rakendamisega kõigis liikmesriikides.

Võrgueeskirjade väljatöötamine algab Euroopa Komisjoni „aastase prioriteetide nimekirja“ koostamisest, kus käsitletakse teemasid, mis peaksid võrgueeskirjades sisalduma. Seejärel koostab ACER nn. raamsuunised (framework guidelines), mis seavad põhimõtted konkreetsete võrgueeskirjade koostamiseks. Euroopa ülekandevõrkude operaatorite organisatsiooni ENTSO-G (European Network of Transmission System Operators for Gas) eestvedamisel toimub võrgueeskirjade arendamine. Võrgueeskirjade arendamisel on jõutud etappi, kus kõik on saanud heakskiidu Euroopa Parlamendis ning käimas on nende rakendamine. Võib öelda, et Euroopa-ülesed võrgueeskirjad määratlevad otsekohalduva raamistiku, aga konkreetsemad ja täpsemad piirid määrab iga liikmesriik ise. Tulevikus võib võrgueeskirju ka juurde lisanduda. Seda eriti vaates, et Euroopa Komisjon visiooni „The European Green Deal“ alusel planeeritakse direktiivi 2009/73/EÜ ja määruse 715/2009 uuendamist.

Määruse 256/2014 alusel koostab Euroopa Komisjon nn ühishuvi projektide nimekirja (PCI – Projects of Common Interest), milles olevatele objektidele võib Euroopa Liit iga-aastases taotlusvoorus jagada kindlaks määratud summas toetusi. Lisaks tegi Euroopa Komisjon 2011. aastal ettepaneku moodustada energiataristu moderniseerimise pakett, mis muuhulgas aitaks saavutada ka Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaseid eesmärke. Aastateks 2014–2020 moodustas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) toel energiasektorisse jagatav raha kokku 5,85 miljardit eurot ja 2021–2027 perioodil on planeeritud jaotada 5,84 miljardit eurot³.

Rahastu vahendid on eraldatud kliimamuutuste vastu võitlemiseks, konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamiseks, piirkondadevaheliste ühenduste tugevdamiseks ning üleeuroopalise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. See on esimene kord, kui Euroopa Liit kaasrahastas suurte energiataristute objektide ehitamist oma korralisest eelarvest.

Mitmed Eesti jaoks olulise tähtsusega suured energeetika projektid on saanud Euroopa Ühendamise Rahastu kaasfinantseerimise. Eesti ja Soome vahelist teist ühendust EstLink 2 toetas Euroopa Liit 100 miljoni euroga. Eesti-Läti kolmas ühendus sai 2014. aasta augustis otsustamiseni jõudnud Euroopa energeetikavaldkonna ühishuvi projektide rahastamisvoorus 65% ulatuses kaasabitoetust ehk 112 miljonit eurot. Aastal 2016 sai rekordilise 75% ulatuses toetuse Soome ja Eesti vaheline gaasitoru projekt Balticconnector. Balti riikide Kesk- Euroopaga sünkroniseerimise projekti jaoks on Euroopa kaasfinantseerimist saadud ca üks miljard eurot, millest ca 200 miljonit eurot on saanud Elering vajalike projektide investeeringuteks Eestis. Lisaks on kaasfinantseeritud Eestile olulist mõju avaldavaid regionaalseid projekte, nagu Leedu-Poola gaasiühendust GIPL ja Leedu-Rootsi elektriühendust Nordbalt.

³ https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy

Teadlik gaasi kommertskasutamine Euroopas sai alguse 1785. aastal, kui Suurbritannias hakati söest toodetud gaasi kasutama tänavate ja majade valgustamiseks. Kogu 19nda sajandi kasutati maagaasi asemel eelkõige kohapeal söest toodetud gaasi (city gas), sest puudus efektiivne tehnoloogia gaasi transportimiseks gaasi maardlatest linnadesse. 19.nda sajandi lõpul elektritehnoloogia arenguga asendusid gaasilambid elektripirnidega, mis tekitas vajaduse leida gaasile alternatiivne rakendus. 1920.-1930. aastatel gaasi transporditehnoloogia arenguga leiti uusi võimalusi gaasi kasutamiseks tööstuses ning kodumajapidamises. Tööstuses leidis gaas laialdast kasutust tootmisprotsessides ning gaasikateldes elektri tootmiseks. Kodumajapidamises hakati gaasi kasutama eelkõige hoonete ja tarbevee soojendamiseks, kuid ka toidu valmistamiseks.

Eesti gaasiajalugu algab 19. sajandist. Eestis valmis esimene gaasivabrik 1865. aastal Tallinnas, kus tehisgaasi toodeti Inglise kivisöest. Enamik gaasist tarbiti tänavavalgustuses, kuid gaasiga varustati torustiku kaudu ka Balti Manufaktuuri, vineerivabrikut ning Kadrioru lossi ja parki. 1880. aastal avati ka Tartus gaasivabrik.⁴ 1948. aastal valmis Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise tehas, mille kaudu hakati 1949. aastal Kohtla-Järve – Leningradi gaasiülekandetorustiku kaudu gaasiga varustama Leningradi. 1953. aastal anti käiku esimene kõrgsurve gaasiülekandetorustik Kohtla-Järve – Tallinn. Mõne aastaga suurenes gaasitarbimine Tallinnas paarikümnekordseks, ulatudes 1955. aastal 65 miljoni kuupmeetrini. Esimeste seas said gaasi Liviko tsehh Mere puiesteel ja Raua tänava saun.

1969. aastal hakati Leningradi – Kohtla-Järve ülekandetorustiku kaudu transportima Eestisse maagaasi, mis Jõhvis segati põlevkivigaasiga. 1976. aastal valmis Tartu Irboska ja 1978. aastal Tartu – Rakvere gaasitorustik. 1979. aastal kasutas Eesti 708 miljonit kuupmeetrit maagaasi ja 273 miljonit kuupmeetrit põlevkivigaasi, kuid nõudlus gaasi järele üha kasvas. 1988 aastal alustati Vireši – Tallinna gaasitorustiku ehitust koos kompressorjaamaga Lätis Virešis, mis võimaldas gaasi saada ka Läti maa-alusest gaasihoidlast Inčukalnsis. Riburada järgnesid uued gaasitrassid kohalike asulate varustamiseks gaasiga: Loo, Viljandi, Kohila, Kehra, Kunda, Narva-Jõesuu, Saue, Muuga, Narva, Vändra ja Raudalu.

Eesti maagaasi ülekandevõrk koosneb käesolevaga 977,4 km torustikust, sellest 39,7 km on Balticconector meretorustik, 4 gaasimõõtejaamast, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi koguste mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine, 36 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, koguste mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine, ning 1 gaasireguleerjaamast (Kiili GRJ), mis võimaldab ülekandevõrgu osasid juhtida erinevatel töörõhkudel (joonis 2). Samuti toimub Kiili GRJ-s Balticconnector süsteemi torustikust väljuva gaasikoguse mõõtmine, kuid Kiili GRJ ei liigitu otseselt gaasimõõtejaama alla. Paldiski gaasimõõtejaam võimaldab Eesti poolel Balticconnectorit läbiva gaasi kogust kahesuunaliselt mõõta. TSO-de vahelise koostöö kokkuleppe alusel mõõdetakse gaasi koguseid nii Soome poolel Inkoo gaasimõõtejaamas ja Eesti poolel Paldiski gaasimõõtejaamas vaheldumisi. 2022. aasta lõpus valmis ka võrguühendus võimaliku LNG ujuvterminali ühendamiseks ülekandevõrguga.

Joonis 2 Eesti maagaasi ülekandevõrk

Eesti gaasisüsteem on osa regionaalsest gaasisüsteemist ja gaasiturust. Seetõttu tuleb maagaasi ülekandevõrgu arendamisel arvestada naaberriikide ja lähiregiooni ülekandevõrkudega. Kogu ülekandevõrgu kaudu transporditav gaas tuleb tänasel päeval kas Paldiskist võimaliku LNG ujuvterminali kaudu, Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast, Leedust Klaipeda LNG terminalist või Soome LNG ujuvterminalist läbi Balticconnectori ühenduse. Varasemalt pärines enamus gaasist Venemaalt, kuid tänaseks on tarned Vene punktidest peatatud. Lisaks on Eesti ülekandevõrk transiitkoridoriks gaasi liikumisel Venemaa ja Läti vahel. Seoses ülekandevõrkude tugeva integreeritusega on avarii korral oht mõjutada terve regiooni gaasisüsteemi. Allolev joonis 3 annab ülevaate regionaalsest maagaasi ülekandevõrgust ja selle arengutest. Projektide tehniline informatsioon ja ajakava on mtäpsemalt välja toodud ENTSO-G kümne aasta arengukavas TYNDP 2022 kodulehel esitatud aruandes⁶. Aruannet uuendatakse iga kahe aasta tagant.

Joonis 3 Regionaalne maagaasi ülekandevõrk

⁶ https://www.entsog.eu/tyndp#entsog-ten-year-network-development-plan-2022

Eesti gaasisüsteemi maagaasi tarbimine vähenes 2022.aastal 26% ning aastaseks tarbimismahuks kujunes 3,8 TWh, mis on viimase aastakümne madalaim tarbimismaht (joonis 4).

Joonis 4 Eesti maagaasi aasta tarbimine (TWh/aastas) ja tipukoormus (GWh/päevas) aastatel 2008-2022 (Allikas: Elering AS)

2022.aastal on maagaasi tarbimise vähenemine toimunud kogu regioonis (joonis 5), sh suurim tarbimise langus oli Soome gaasisüsteemis (53%) ning ka Leedus (35%).

Joonis 5 Maagaasi tarbimine regioonis aastatel 2017-2022 (Allikas: Elering AS, JSC Conexus Baltic Grid, AB Amber Grid, Gasum Oy)

2022. aastal Balti ja Soome regioonis oli gaasitarbimise vähenemise peamine põhjus üle Euroopa oluliselt kallinenud gaasi hind ja Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõda, mille tulemusena lõpetati Soome ja Baltikumi regioonis Venemaalt tarnitud gaasi tarneahelad ning teostati gaasi tarnimise asendamine LNG vastu. Erakorralisest olukorrast gaasivarustuses tingituna vähendasid ja/või asendasid suuremad gaasitarbijad olulises mahus oma gaasi tarbimise mõne muu energiaallikaga.

Eesti gaasisüsteemis 2021.aasta andmete põhjal tarbitakse enim gaasi energiasektoris (joonis 6 ja joonis 7). Energiasektori järel on enim gaasitarbimist tööstussektoris, mis moodustab ligi veerandi kogu gaasi tarbimisest. Energia- ja tööstussektorile järgnevad tarbimise osakaalult äri- ja avaliku teeninduse sektor ning kodumajapidamise sektor.

Joonis 6 Gaasi tarbimise jaotus sektorite kaupa 2021 (Allikas: Statistikaamet)               Joonis 7 Gaasi tarbimise jaotus sektorite kaupa (2012 - 2021). (Allikas: Statistikaamet)

Oluline osa gaasivõrgu arengu planeerimisel on gaasitarbimise prognoosil. Elering kasutab gaasitarbimise prognoosina Civitta poolt 2021. aastal teostatud gaasitarbimise prognoosi tulemusi ning ettevõtte sisemisi analüüse⁷. Gaasitarbimise baasprognoosi koostamise metoodikaks on gaasitarbimise jaotamine erinevate kasutusliikide järgi ning nende kasutusliikide trendide prognoosimine statistiliste meetodite ja parimate teadmiste alusel.

Alloleval joonisel 8 on näha pikaajaline maagaasi tarbimise prognoosi. 2022. aasta lõpuks langes Eesti gaasitarbimine võreldes aastaga 2021 suurusjärgus ~40%. Peamiseks tarbimise languse põhjuseks oli Vene tarnete kallinemine, mistõttu paljud tarbijad liikusid üle alternatiivsetele kütustele. Osaliselt on turu stabiliseerudes oodata tarbimise taastumist, kuid pikaajaliselt langustrend jätkub.

Joonis 8 Pikaajaline võrgugaasi tarbimise prognoos⁸

⁷ https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Eesti%20gaasitarbimise%20uuring_0.pdf

⁸ https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Eesti%20pikaajaline%20gaasitarbimise%20prognoos%2C%202020.pdf

Eestis ega ka Lätis, Leedus ja Soomes maagaasi tootmist ei toimu. Regioonis kasutatav gaas imporditakse LNG maailmaturult ja GIPL Poola-Leedu ühenduse kaudu ning kuni 2022. aastani ka Venemaalt. Venemaal toodetud maagaas imporditi Soome, Eestisse, Lätisse ja Leedusse kasutades kõrgsurve torustikke. LNG maailmaturult soetatud gaas tuuakse veeldatud kujul (LNG) laevadega Leedus asuvasse Klaipeda LNG terminali või 2023. aastal tööd alustanud Inkoo LNG terminali. LNG terminalid on ühendatud regiooni maagaasivõrgustikuga. Joonisel 9 on näidatud viimase kahe aasta gaasi import sisendpunktide lõikes.

Joonis 9 Gaasi import sisendpunktide lõikes

Maagaasi võib asendada kohalik biometaan. Tänasel päeval biometaani Eesti ülekandevõrku ei sisestata, kuid biometaani potentsiaali on hinnatud kõrgeks.

Balticconnectori rajamine ja Karksi GMJ rekonstrueerimisprojekt viis N-1 kriteeriumi üle 100% ning tagab Eesti gaasitarbijate varustuskindluse. Tulemustest võib järeldada, et Balticconnectori projekt on Eesti varustuskindluse tagamiseks üliolulise tähtsusega. Ilma Balticconnectorita võib suurima süsteemiavarii korral osutuda vajalikuks piirata mittekaitstud tarbijaid. Balticconnectori rajamisega langes see oht ära. Lisaks varustuskindluse suurendamisele tekkis võimalus Baltimaade ja Soome gaasiturgude ühendamiseks, millest tulenevat sotsiaalmajanduslikku kasu saavad kõik nimetatud riigid. Vene tarnete lõpetamine ja LNG ujuvterminali ühendamise võimalus tasakaalustavad üksteist sisendvõimsuste osas.

Et tagada varustuskindlus ja kindlustada gaasisüsteemi jätkusuutlik toimimine, on hädavajalik gaasisüsteemi terviklik pikaajaline planeerimine. Gaasisüsteemi planeerimisel lähtutakse riiklikest ja Euroopa Liidu eesmärkidest, millest tähtsaim täna on Balti ja Soome regionaalse gaasitaristu kiire väljaarendamine ja selle liitmine Euroopa gaasivõrkudega ning ühise Euroopa Liidu gaasituruga.

Pikaajalisel planeerimisel on oluline hinnata erinevate investeeringute otstarbekust, arvestades nii otsest majanduslikku kui ka rahaliselt mittemõõdetavat kasu, näiteks varustuskindlus, keskkonnakaitse ja energiajulgeolek. Elering kaalub gaasisüsteemi planeerimisel mitmeid aspekte ning püüab nende vahel tasakaalu leida: varustuskindlus, turg, keskkond, jätkusuutlikkus ja efektiivsus. Analüüsi tulemused võetakse arvesse gaasi ülekandevõrgu arengukava koostamisel.

Regionaalsel tasandil koostavad süsteemihaldurid iga kahe aasta järel gaasi regionaalse investeeringute plaani (GRIP – Gas Regional Investment Plan). Eesti kuulub BEMIP-i regiooni, kuhu kuuluvad veel Soome, Läti, Leedu, Poola, Taani ja Rootsi süsteemihaldurid. GRIP-is kirjeldatakse ühiseid plaane ja projekte, mis aitavad ühendada omavahelisi gaasitaristuid, suurendada varustuskindlust, luua ühist gaasiturgu ja ühtlasi proovivad adresseerida erinevusi riikide õiguslikus, reguleerivas ja tehnilises raamistikus.

Lisaks regiooni tasandile, koostatakse Euroopa süsteemihaldurite koostöös ning ENTSOG (European Network of Transmission System Operators for Gas) eestvedamisel iga kahe aasta järel gaasivõrgu kümne aasta arengukava (TYNDP - Ten Year Network Development Plan). Arengukava raames vaadeldakse uusi ülepiirilist mõju omavaid projekte ning hinnatakse neid tehniliste ja sotsiaal-majanduslike indikaatorite alusel. Kõige kasulikumad projektid kantakse arengukavasse ning viiakse süsteemihaldurite koostöös ellu. Gaasituru tehniliste ja sotsiaalmajanduslike analüüside tegemiseks kasutatakse vastavalt gaasivõrgu ning gaasituru mudeleid.

Regioonis on valminud mitmed suurprojektid, mis on aidanud ühendada gaasisüsteeme ja suurendada vastustuskindlust.

Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava torustiku projekt Balticconnector koos Eesti-Läti gaasi ülekandevõimsuste tugevdamise projektiga on olnud vaieldamatu prioriteet Eesti gaasi ülekandevõrgu investeeringute hulgas. Projektide käigus on valminud 80 km merealust torustikku, kompressorjaamad, GMJ-d ja olemasoleva Karksi GMJ rekonstrueerimine.

2022. aastal valmisid Vene tarnete katkemisest ajendatult ujuva LNG terminali vastuvõtuks ühenduspunktid Paldiskis Eesti poolel ja Inkoos Soome poolel. Uued tarnekanalid ja gaasi liikumise suunad on regioonis tekitanud uued pudelikaelad.

Üheks pudelikaelaks on Soome ülekandetorustik Inkoo ümbruses, mille võimekus tõstetakse 105 GWh/D pealt 135 GWh/D-ni juba aastal 2023.

Läti ehitab oma ülekandetorustikke tugevama rõhuklassi peale, mis võimaldab suurendada gaasitarneid nii Eesti kui Leedu suunas 2023. aasta lõpuks. Nimetatud ELLI projekti kohta saab rohkem lugeda Läti süsteemihalduri Conexus Baltic Grid lehelt.¹⁰

Nagu eelpool kirjeldatud, on Poola ülekandevõrk ühendatud Euroopa gaasivõrguga ja otsene ühendus Balti riikide ülekandevõrkudega loodi 2021. aasta lõpus GIPL projektiga. GIPL ülekandetorustik anti turule kasutamiseks 2022. aasta keskel. GIPL võimsus Poolast Leetu on 27 TWh/aastas ning Leedust Poola 21 TWh/ aastas Leedust Poolasse.

¹⁰ https://www.conexus.lv/elli-eng

1960.-1970. aastatel kasvas gaasi tarbimine nii oluliselt, et kodumaine tootmine Euroopa suuremates riikides (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia) ei suutnud enam kogu nõudlust katta. Holland, pärast Groningeni maardla avastamist, nägi selles võimalust ning alustas laiaulatuslikku eksporti naaberriikidesse, millega algas rahvusvaheliste gaasi ülekandevõrkude väljaehitamine. Vaid Suurbritannia suutis toota kogu tarbitava gaasi oma maardlates ning säilitas „saare“ staatuse kuni 1990ndate lõpuni, mil alustas gaasi eksporti Kesk-Euroopasse.

Rahvusvaheliste pikamaatarnete tegemiseks (eelkõige Hollandist Itaaliasse) oli vaja rajada kõrgsurve transiittorustikke. Torustike rajamine eeldas suuri investeeringuid, mille riskide maandamiseks kasutati netback printsiipi. Netback printsiip tähendas, et gaasi ostuhind lõpp-punktis jäi seotuks konkureeriva kütuse (nafta) hinnaga ning müüja tulu vähenes transpordikulu võrra ehk müüja maksis kinni kõik transpordikulud ning trassid kuulusid eraomandisse. Sellest tulenevalt tahtis gaasimüüja sõlmida pikaajalised lepingud kestusega 20-30 aastat. Pikaajaliste lepingute tingimustest saab täpsemalt lugeda punktis 7.4. Hollandlaste välja töötatud lepingud kujunesid nii populaarseks, et sama põhimõtte võtsid edaspidi kasutusele ka Venemaa ja Norra gaasimüüjad.

Konkureerivate gaasitrasside ehitusele andis hoogu juurde 1973. aasta esimene naftakriis, mille põhjustas OPECi¹¹ riikide naftaembargo vastuseks USA otsusele toetada Iisraeli sõjaväge Yom Kippuri sõjas. Nafta hinna tõus kasvatas gaasi konkurentsivõimet ning nõudlust. Kuigi 1973. aastal rajati esimene gaasitrass Norrasse, siis ka Siberi suured gaasimaardlad suutsid pakkuda Euroopale OPECist sõltumatut energiaallikat. Vaatamata külmale sõjale otsustasid Euroopa suurriigid kuni 30% gaasist tarnida Venemaalt. Teine naftakriis (1979) vaid tugevdas Vene gaasi konkurentsivõimet Euroopa kütusteturul.

Kõrgete gaasi hindadega kaasnes uute maardlate ja tehnoloogiate (LNG) arendamine toodangu suurendamiseks ja efektiivsete transpordiviiside leidmiseks. See viis 1980. aastate keskpaigas gaasi ülepakkumiseni ja hinnad Euroopas langusesse. 1989. aasta Nõukogude Liidu lagunemise ning kohaliku tarbimise langus suurendas Venemaa gaasi pakkumust Euroopas veelgi. Seega oli kujunenud Euroopas gaasiturule märkimisväärne konkurents erinevate pakkujate vahel: Holland, Norra, Venemaa, Alzeeria ning Suurbritannia. 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti leping käsitles muuhulgas ka gaasituru avamist konkurentsile, et tugevdada Euroopa üldist konkurentsivõimet.

Kuigi Euroopa esimese gaasibörsi NBP¹² avamiseni 1996. aastal viis Thatcheri valitsuse juhtimisel alguse saanud riigifirmade erastamine ja gaasituru liberaliseerimine, oli Kesk-Euroopa gaasiturgude avamise survestajaks 1998. aastal loodud esimene Gaasituru Direktiiv. Euroopa gaasiturgude avanemine ja ühendamine kestab tänaseni.

USAs algas turu liberaliseerimine juba 1970. aastatel ja kauplemispunkti (hub) põhine kauplemine sai alguse 1990.aastal (Henry HUB).

Eesti gaasituru korraldus sai alguse 1998. aastal koos energiaseaduse jõustumisega, mis sätestas vabatarbijaks kõik gaasitarbijad välja arvatud kodutarbijad. Vabatarbija staatus tähendas, et gaasi võis osta ükskõik milliselt müüjalt. 2003. aasta 1. juulil jõustunud maagaasiseadus sätestas küll vabatarbijateks tarbijad aastase tarbimisega üle 200 tuh m3, kuid sisuliselt ei muutnud see avatud turu osakaalu. Alates 1. juulist 2007 on kõik tarbijad vabatarbijad ehk ka kodutarbijatel on õigus valida endale sobiv gaasimüüja ning turg oli näiliselt 100% avatud. Tegelikkuses oli turul vaid üks gaasi importija ja monopoolses seisundis müüja – AS Eesti Gaas. AS Eesti Gaas importis gaasi oma aktsionärilt Gazpromilt Venemaalt pikaajalise take-or-pay lepingu alusel. AS-ile Eesti Gaas kuulusid ka gaasisüsteemihaldur (toonase ärinimega EG Võrguteenus) ning suurim jaotusvõrguettevõtja Eestis (ärinimega AS Gaasivõrgud).

Direktiivi 2009/73/EÜ artikkel 49 näeb Eestile ette erandi ega nõua, et Eesti teostaks ülekandesüsteemi omandilist eraldamist gaasi tootjast ja müüjast seni, kui mistahes Balti riik või Soome ei ole otseselt ühendatud muu liikmesriigi kui Eesti, Läti, Leedu ja Soome ühendatud maagaasi võrku. Turu tegelik avanemine saigi alguse 2012. aastal, kui jõustus maagaasiseaduse muudatus, millega Riigikogu tegi otsuse direktiivis 2009/73/EÜ nimetatud erandi mitterakendamise kohta ülekandesüsteemi omandilise eraldamise osas ning valis direktiivi täitmiseks täieliku omandilise eraldamise tee. Süsteemihalduril oli aega kolm aastat, et viia end kooskõlla seaduse nõuetega.

Eesti maagaasiturule tekkis tegelik konkurents 2015. aastal kahe olulise aspekti mõjul. Esiteks toimus süsteemihalduri täielik eraldamine turul monopoolses seisundis olevast gaasi müüjast ja importijast. See võimaldas kõigi turuosaliste (müüjate/ kauplejate) võrdse ligipääsu Eesti gaasisüsteemile. Teiseks lisandus 2014. aasta detsembrist turule Leedus Klaipeda LNG avamisega Baltikumi uus tarneallikas. Sellega tekkis Gazpromile konkurent, mis ei suuda küll tekitada täielikku hinnakonkurentsi, kuid on tekitanud turule n-ö hinnalae. 2015. aastal imporditi juba 20% Eestis tarbitud gaasist Leedust, kus tegutseb ka Baltikumi seni ainuke gaasibörs GET Baltic. Samas pärssis turu arengut ka Gazpromi lepingutes turuosalistele (gaasi ostjale) rakendatud keeld ostetud gaasi edasi müüa.

2020. aasta alguses mindi üle Eesti-Läti ühisele bilansitsoonile ja alustas tööd Eesti-Soome kahesuunaline gaasiühendus Balticconnector.

Aastal 2022. lülitati töösse Leedu ja Poola vaheline gaasitoru GIPL, mis ühendas Balti ja Soome gaasiturud Euroopa gaasisüsteemiga. 2022. aasta lõpuks valmis Soomes Inkoos ja Eestis Paldiskis LNG taasgaasistamise ujuvterminali ehk FSRU (Floating Storage and Regasification Unit) gaasivõrguga ühendamise võimekus. Soome valitsus otsustas rentida 10 aastaks FSRU laeva, mis alustas tööd 2022. aasta lõpus Inkoos. Uute impordikanalite lisandumine suurendab gaasituru konkurentsi ning parandab varustuskindlust ja energiajulgeolekut.

Eesti gaasituru avamine ja regionaalse turu väljaarendamine teenib järgmisi eesmärke:

• konkurentsipõhine ja läbipaistev turupõhine hind tarbijatele ja müüjatele;
• energiajulgeoleku tagamine;
• varustuskindluse suurenemine ainsa tarnija riski kõrvaldamisega;
• gaasi infrastruktuuri efektiivsem ärakasutamine;
• kütuste konkurents energiatootmisel (elekter, soojus);
• võrdsed võimalused turuosalistele ligipääsuks gaasi infrastruktuurile;
• läbipaistvad ja ühetaolised reeglid üle riigipiiride kauplemiseks;
• tarbijatel võimalus valida müüjat;
• uued ärivõimalused energiaturu osalistele;
• maagaas kui puhtaim fossiilne kütus aitab kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

Nagu peatükis 5.1. kirjutasime, kasutati Euroopas kuni 1990. aastate keskpaigani gaasi ostuks-müügiks vaid pikaajalisi kahepoolseid lepinguid. Maaklerid pakkusid füüsilise gaasiga kauplemise otselepinguid (OTC). Alles 2000. aastate alguses arenesid välja kauplemispunktid ehk hub-id. Hub-ides sai kaubelda maakleri vahendusel kahepoolselt (OTC) kui ka börsidel. Samas säilis ka võimalus sõlmida kahepoolseid lepinguid ilma vahendajat kasutamata.

Kauplemist hub-des korraldasid süsteemihaldurid või nende volitatud turuoperaatorid, kelleks võib olla ka börs. Hub-ide loomisega lisandus turule läbipaistvust eelkõige kaubeldavate koguste osas, kuid paljud hub-id avaldasid ka tehingute keskmise hinna. Seejuures gaasibörsid mängivad gaasituru arengus olulist rolli pakkudes viite olulist funktsiooni: hindade arvutamist, hinna läbipaistvust, pakkumise ja hinna kujunemise paindlikkust, bilansiteenust, finantsriskide juhtimise võimalust finantslepingute kaudu. Joonisel 10 ja tabelil 4 on kujutatud erinevate kauplemisviiside võrdlus ja milliseid tooteid seal pakutakse. Järgnevalt vaatame igat kauplemisviisi eraldi.

Joonis 10 Gaasiga kauplemise viisid

Maagaasi siseturu väljakujundamiseks tuleb saavutada piisav gaasivõrkude piiriülese ühendusvõimsuse tase ja edendada turgude integreerimist. Tugevdamaks konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. GTM kohaselt tuleb selle saavutamiseks anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Seejuures ei tohi tariifid sõltuda marsruudist. Joonisel 11 on kujutatud Eesti gaasisüsteemi füüsilised sisse- ja väljavoolupunktid. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, otsustas Vabariigi Valitsus 29.09.2022 kehtestada sanktsiooni maagaasi ja veeldatud maagaasi impordile Venemaalt alates 31.12.2022 ning seetõttu ei kasutata Narva, Värska ja Luhamaa sisend-väljund punkte.

Joonis 11 Eesti gaasisüsteemi sisse- ja väljavoolupunktid

Maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimusi ja võimsuse jaotamise põhimõtteid käsitlevad nii määrus
715/2009 kui ka CAM.

Vastavalt määrusele 715/2009 ja maagaasiseadusele on Elering kohustatud avalikustama turuosalistele kõik andmed, mis on vajalikud tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks. Elering pakub veebilehe kaudu kõikidele turuosalistele vajaminevat informatsiooni üheaegselt, läbipaistvalt ja kasutajasõbralikult, olles võrgu kasutajate suhtes erapooletu ning järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kuna Eesti gaasisüsteem on väike, siis turuareng ja suurema konkurentsi loomine toimub üksnes koostöös naaberriikide ja teiste põhivõrguettevõtjatega.

Määrus 715/2009 sätestab kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele andmete avalikustamise tingimused, mida Elering oma veebilehel ka täidab. Avalikustatavateks andmeteks on:

• gaasimõõtejaamade tegelike gaasivoogude andmed iga päeva kohta järgmisel päeval;
• piiriüleste asjaomaste punktide tegelikud rõhuandmed iga päev järgmisel päeval;
• gaasisüsteemi planeerimata katkestuste aeg ja mõju ulatus asjaomastes punktides kohe, kui info on teada süsteemihaldurile;
• gaasisüsteemi planeeritud katkestuse (sh hooldustööde) aeg ja ulatus kohe, kui info on teada süsteemihaldurile, aga hiljemalt 42 päeva enne katkestust;
• asjaomaste punktide tehniline ülekandevõimsus kummaski suunas 24 kuud ette iga päeva kohta;
• asjaomaste punktide lepinguline kindel ja katkestatav võimsus kummaski suunas 24 kuud ette iga päeva kohta;
• asjaomaste punktide saadaolev kindel ja katkestatav võimsus kummaski suunas 24 kuud ette iga päeva kohta;
• juriidiliselt kehtivad, vähemalt ühekuise kestusega rahuldamata taotlused kindla võimsuse teenuse reserveerimiseks, sh taotluste arv ja maht;
• teave järelturu tehingute kohta;
• bilansigaasi hind ja kogused;
• süsteemi mahuvaru;
• tingimused süsteemiga liitumiseks;
• süsteemi arengut ja varustuskindlust puudutavad andmed;
• ja palju muud, mis on turul olulised nii pika- kui ka lühiajalise planeerimise jaoks.

Kuna Euroopas toimub turgude integreerimine ja tekib üha rohkem võimalusi ka teiste riikide turul kauplemiseks, siis on oluline, et kõikidel Euroopa turuosalistel oleks võrdne juurdepääs andmetele. Euroopa Komisjoni määruse nr 715/2009 alusel ENTSO-G loodud Transparency Platform²⁰ alustas tööd 2014. aastal. Platvorm koondab endas kõigi Euroopa gaasisüsteemide andmeid ja on vabalt ligipääsetav kõigile inimestele.

ENTSO-G andmete avalikustamise platvorm võimaldab süsteemihalduril esitada ACER´le süsteemi üldandmeid määruse nr 1227/2011 (REMIT) ja 1348/2014 nimetatud korras. Nimetatud määrused reguleerivad energia (sh gaasi) hulgituru terviklikkust ja läbipaistvust ning kehtestab eeskirjad, mis keelavad energia hulgimüügiturge mõjutavad kuritarvitused ja tagavad energia hulgimüügiturgude nõuetekohase toimimise. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab ACER tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega, milleks Eestis on Konkurentsiamet. REMIT rakendusaktis (määruses 1348/2014) loetletakse ACER-ile esitatavate energia hulgimüügitoodete andmed ning täpselt andmete esitamise eeskirjad. Ühtlasi kehtestatakse sellega asjakohased kanalid andmete esitamiseks, sh aruannete esitamise tähtaeg ja sagedus. Lisaks süsteemihaldurile peavad ka kõik turuosalised, kas ise või läbi volitatud isiku (näiteks süsteemihaldur või börs), ACER-ile esitama informatsiooni kõigi hulgiturul tehtud tehingute kohta. Nende andmete alusel analüüsib ACER koostöös Konkurentsiametiga gaasi hulgimüügiturul kauplemise reeglite rikkumist ning turumanipulatsiooni esinemist.

Vastavalt maagaasiseadusele, peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

• gaasi müük (avatud tarnija ja bilansihaldur);
• gaasi ülekande teenuse osutamine (ülekandevõrguettevõtja);
• gaasi jaotamise teenuse osutamine (jaotusvõrguettevõtja);
• gaasi import (s.t import kolmandatest riikidest);
• veeldatud gaasi terminali haldamine;
• gaasi hoiustamise teenuse osutamine.

Gaasi müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile majandustegevusteate.

Tegevusluba ei ole vaja isikul, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires. Tegevusloa taotluseks tuleb esitada vastava avaldus Konkurentsiametisse, kes tegeleb vastavate avalduste menetluse ja lubade väljastusega.

Kõik ettevõtjad, kes omavad ülaltoodud tegevuseks tegevusluba, on avaldatud riiklikus majandustegevuslubade registris, mis on leitav aadressilt https://mtr.mkm.ee/

Kauplemist Eesti gaasuturul reguleerivad järgmised lepingud:

Võrguga liitumise lepingu sõlmimine - Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava paigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu, mille alusel määratakse kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp, liitumistasu suurus ja lepingu täitmise (liitumise) tähtaeg.

Võrguteenuse osutamise leping (võrguleping) - Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping). Siseriikliku võrgulepingu tüüptingimused peavad võrguettevõtjal olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga ja avaldatud võrguettevõtja veebilehel²¹. Kui turuosalisel (tarbija/tootja) ei ole liitumispunkti kohta kehtivat võrgulepingut, loetakse võrguühendus katkestatuks ning klient gaasi tarbida ei saa.

Avatud tarne leping - Iga turuosaline saab sõlmida ühe müüjaga (avatud tarnijaga) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (avatud tarne leping). Avatud tarne tähendab müüja poolt turuosalisele kogu vajaliku gaasikoguse müümist või turuosalisele tema bilansi tagamiseks bilansiperioodil puudujääva gaasikoguse müümist või temalt bilansiperioodil ülejääva gaasikoguse ostmist. Gaasi tarbija ja tootja saavad sõlmida avatud tarne lepingu kehtiva võrgulepingu alusel (mõõtepunktide lõikes). Võrguettevõtja kui turuosaline ning avatud tarnija kui turuosaline peavad sõlmima ühe avatud tarnijaga lepingu kogu oma tegevuspiirkonna kohta.

Määratud tarne leping - Määratud tarne on enne bilansiperioodi algust kokkulepitud tarnitava gaasi kogus. Määratud tarne lepingut omavad reeglina suurtarbijad, kelle tarbimiskogus on ette planeeritav. Samuti on määratud tarne leping igasugune mitme portfelli vaheline gaasikaubanduse leping, sh ka piiriülene tarne ja gaasibörsilt kaubandus. Siinjuures:

• Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal.
• Iga avatud tarnija, sh bilansihaldur, määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.
• Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad piiriüleste asjaomaste punktide kaudu.

Bilansileping – Süsteemihalduri ja bilansihalduri vaheline avatud tarne leping, mille tüüptingimused kinnitab Konkurentsiamet ning need on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Alates 1. jaanuarist 2020 moodustatud Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on bilansilepingu tüüptingimused²² samad nii Eestis kui Lätis ning bilansihaldur saab valida, kumma ühise bilansitsooni süsteemihalduriga ta bilansilepingu sõlmib. Bilansilepingu sõlmimine annab õiguse tegutseda bilansihaldurina mõlemas riigis. Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi bilansigaasi ost ja müük). Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Ülepiirilise ülekandeteenuse leping - Süsteemihalduri ja bilansihalduri vaheline ülekandevõrgu sisend- ja väljundpunktide kasutamise leping, mille tüüptingimused kinnitab Konkurentsiamet ning need on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Alates 1. jaanuarist 2020 moodustatud Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on ülepiirilise ülekandeteenuse tüüptingimused samad nii Eestis kui Lätis, bilansihaldur peab sõlmima ülepiirilise ülekandeteenuse sama süsteemihalduriga, kellega ta on sõlminud bilansilepingu. Ülepiirilise ülekandeteenuse lepingu sõlmimine annab õiguse kasutada mõlema riigi sisend- ja väljundpunkte. Ülepiirilise ülekandeteenuse lepingu sõlmisega saab bilansihaldur õiguse kasutada ühise bilansitsooni sisend-väljund punkte.

Kuidas kõik ülaltoodud lepingud on kajastatud bilansivastutuse ahelas, on toodud välja punktis 7.2.

²¹ https://elering.ee/vorguteenus-0#tab1

²² https://elering.ee/bilansileping-0

Energiasüsteem on muutuses nii Euroopas kui kogu maailmas. Olulistest trendidest on võimalik välja tuua energiaturgude integreerumine (ühtne Euroopa energiaturg, aga ka piiride kadumine elektri-, gaasi- ja soojusenergia turgude vahel) ning kliimapoliitika ja energiatõhususe eesmärkide ühtlustumine ja karmistumine. Tootmisseadmete ja tehnoloogiate arengus võib täheldada mitteplaneeritava tootmistsükli ja hajusalt paiknevate seadmete massilist lisandumist energiasüsteemi ning akumuleerimise ja tarbimise juhtimise võimaluste kasvu. Turuosaliste hulgas on näha uut tüüpi osapoolte lisandumist (ESCO-d ehk energiateenusettevõtjad, energiaühistud, agregaatorid, virtuaalsed jõujaamad, tarbijast-tootjad ehk prosumer´id), tarbijate teadlikkuse kasvu ja nõudlust uut tüüpi teenuste järele.

Nimetatud trendidega kaasnevad üha enam ettearvamatud energiavood, aga ka eksponentsiaalselt kasvavad andmevood energiasüsteemis. Energiavõrkude haldamine peab uute oludega kohanema, võrgud peavad muutuma targemaks. Tarkvõrk tähendab kombineeritud muutusi energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevõtust, võimaldades energia tootjaid, haldureid, müüjaid, tarbijaid, teenuse pakkujaid jne ühele platvormile või integreeritud platvormidele liita ja seal andmeid vahetada ning seeläbi pakkuda tarbijatele uusi teenuseid. Inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust ning teisalt taskukohaseid energiaarveid. Selleks tuleb leida võrgus üles efektiivsus ning tagada turulepääs neile osalistele, kes seda efektiivsust soovivad pakkuda. Odavaim, keskkonnasõbralikuim ja kindlaim energia on tarbimata energia.

Eelnev seab ka energiasüsteemihalduri valiku ette, kuidas hallata muutuvat ja oluliselt nutikamat energiasüsteemi. Juhtimaks energiasüsteemi ümberkujundamist, on Elering loonud ettevõtetest võrgustiku, mille abil välja arendada nutikas tarkvõrgu andmevahetusplatvorm Estfeed. Platvorm võimaldab lõpptarbijatel, energiateenuste pakkujatel, hajutatud (väike)tootjatel ja võrguettevõtjatel energiatarbimise reaalajalähedaste andmete vahetuse abil energia tootmise, transportimise ja tarbimise tõhusust kasvatada.

Avatud tarne reeglid ja tarnija vahetus on sätestatud maagaasiseaduses ja gaasituru toimimise võrgueeskirjas toodud nõuetega.

Tarnijavahetuse üldpõhimõtted on järgmised:

• Võrgulepinguga klient, kelleks on tarbija või tootja, osaleb avatud tarne protsessis iga oma mõõtepunkti lõikes eraldi. Kui võrgulepingu kliendiks on teine võrguettevõtja või avatud tarnija, sõlmitakse avatud tarne leping kogu tegevuspiirkonna kohta.
• Võrguleping sõlmitakse liitumispunkti võrguettevõtjaga, kes edastab info Estfeedi Andmelattu.
• Avatud tarne lepingut saab sõlmida sama isik, kes on sõlminud võrgulepingu ehk avatud tarne aluseks on kliendi kehtiv võrguleping mõõtepunktis.
• Võrgulepingu lõppedes lõpeb ka avatud tarne leping.
• Kui turuosalisel on kehtiv võrguleping, aga puudub avatud tarne leping, loetakse maagaasiseaduse alusel tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib delegeerida avatud tarne teenuse osutamise edasi mõnele teisele avatud tarnijale (nimetatud müüja), Avatud tarnijal ja võrguettevõtjal on kohustus omada avatud tarne portfellilepingut. Kui avatud tarnijal puudub avatud tarne portfellileping, ei saa ta avatud tarnijana tegutseda ning süsteemihaldur lõpetab tema tegevuse ja temaga seotud avatud tarne lepingud. Kui võrguettevõtjal puudub avatud tarne portfellileping, määratakse tema avatud tarnijaks tema nn ülem-võrguettevõtja avatud tarnija ning süsteemihaldur edastab vastava info Konkurentsiametile;
• Estfeedi Andmelao kaudu tagatakse katkematu avatud tarne ahel kogu süsteemi kohta, st et igal ajahetkel kuulub iga turuosalise mõõtepunkt ühe avatud tarnija ja tema bilansihalduri tegevuspiirkonda.

Gaasilepingu sõlmimiseks on vaja tarbijale teha järgmised sammud:

1. Sõlmida gaasi võrguteenuseleping oma liitumispunktis. Seda saab teha liitumispunkti omanik liitumispunkti jaotusvõrguettevõttega tema veebilehel.
2. Valida endale sobiv gaasimüüja ja sõlmida temaga leping. Sobiva gaasimüüja valimiseks soovitame kõigepealt hinnata, kui suur on keskmine gaasi tarbimine (kuus ja aastas).
3. Kui sobilik pakett ja müüja on välja valitud, siis müüja valikuks ja vahetamiseks piisab, kui klient sõlmib uue väljavalitud müüjaga lepingu. Lepingu sõlmimisel annab müüja teada, millal vahetus toimub.
4. Kui on olemas ka vana leping, siis tuleb tuleb eelmist müüjat lepingu lõpetamisest ise teavitada. Kui eelmisel lepingul oli katkestamistasu, siis selle arve esitab eelmine müüja.

Järgnevalt on täpsemalt selgitatud lepingu jõustumise etapid ja periood.

Tarnijavahetuse protsess alates 01.01.2023

Avatud tarne leping võib olla sõlmitud igale turuosalisele kas tähtajatuna või tähtajalisena, sõltuvalt lepingu sõlmimise kokkulepetest avatud tarnija ja turuosalise vahel.

• Avatud tarnija sisestab Estfeed Andmelattu avatud tarne lepingu tähtajatuna, kui turuosalisega sõlmitud lepingul puudub lõpptähtaeg ning turuosalisele ei kaasne lepingu lõpetamisega tasunõudeid avatud tarnijalt;
• Avatud tarnija sisestab Estfeed Andmelattu avatud tarne lepingu tähtajalisena, kui turuosalisega on sõlmitud tähtaegne leping ning turuosalisele võib kaasneda lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasunõudeid avatud tarnijalt. Ennetähtaegsete lepingute tasunõuete proportsionaalsuse üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet.

Avatud tarnija vahetumine toimub kalendrikuu vahetusel järgides allolevat protsessi:

• a) Tarnijavahetuse protsess algab uuelt avatud tarnijalt turuosalise kohta uue lepinguinfo edastamisega Andmelattu vähemalt 14 päeva ette enne kalendrikuu vahetust. Avatud tarnija edastab järgmised andmed: turuosalise ID, mõõtepunkti EIC kood, avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppeaeg ning ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasunõue (jah/ei). Uue lepinguinfo kättesaamisel lõpetab Estfeed Andmeladu turuosalise senise avatud tarne viivitamata ning edastab lepingumuudatuse info seotud avatud tarnijatele ja võrguettevõtjale;
• b) Avatud tarne lepingut saab sõlmida gaasipäeva täpsusega;
• c) Uus avatud tarnija peab enne avatud tarne lepingu sõlmimist kontrollima, kas turuosalisel on olemas kehtiva võrgulepinguga mõõtepunkt, mille kohta isik soovib avatud tarne lepingut sõlmida ning kas turuosalise kehtiv avatud tarne leping sisaldab ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasunõuet. Viimase korral on avatud tarnija kohustus informeerida turuosalist lepingu nõudest veendumaks, et turuosaline on teadlik tarnijavahetusega kaasnevatest võimalikest kuludest;
• d) Kui turuosalisel on uus võrguleping (nt kinnisvaratehingud), mis jõustub misiganes kuupäeval, saab uus avatud tarne leping alata kas samal kuupäeval, mis on võrgulepingu algusaeg või hilisem kuupäev sisestatud avatud tarnija poolt vähemalt üks päev ette. Perioodil, mis erineb võrgulepingu algusajast ja uue avatud tarne lepingu jõustumisest, on turuosalise avatud tarnijaks tema võrguettevõtja või võrguettevõtja nimetatud müüja;
• e) Kui turuosalisel ei ole vähemalt 1 päev ette sõlmitud uut avatud tarne lepingut, jääb turuosaline võrguettevõtja avatud tarne portfelli võimalusega sõlmida uus avatud tarne leping vähemalt 1 päev ette ajakavas. Kirjeldatud olukord võib juhtuda, kui avatud tarnija on sisestanud Estfeed Andmelattu lõppkuupäeva, kuid turuosaline ei ole uut avatud tarne lepingut sõlminud või kui on tegemist uue võrgulepinguga, millele turuosaline ei ole avatud tarne lepingut sõlminud;
• f) Kui turuosalise võrguleping lõpeb, lõpetab Estfeed Andmeladu sama kuupäevaga ka turuosalise avatud tarne lepingu;
• g) Tarbijal on võimalik taganeda avatud tarne lepingu sõlmimisest 14 päeva jooksul. Avatud tarnija saab edastada turuosalisega lepingu lõpetamise info Estfeed Andmelattu vähemalt 1 päev ette ajakavas;
• h) Avatud tarne portfellilepingu vahetus teisele avatud tarnijale ja võrguettevõtjale on ajakavas vähemalt 7 päeva ette. Kui avatud tarnijal puudub avatud tarne portfellileping, ei saa ta avatud tarnijana tegutseda ning süsteemihaldur lõpetab tema tegevuse ja avatud tarne lepingud. Kui võrguettevõtjal puudub avatud tarne portfellileping, määratakse tema avatud tarnijaks tema nn ülem-võrguettevõtja avatud tarnija ning süsteemihaldur edastab vastava info Konkurentsiametile
• i) Avatud tarnijatel on võimalik tagasiulatuvalt lepinguinfo parandusi edastada, kui muudatusteks on võetud kooskõlastus mõõtepunkti võrguettevõtjalt, seotud avatud tarnijalt ja bilansihaldurilt.

Joonis 17 Tarnijavahetuse protsess uue avatud tarnijaga lepingu sõlmimisel

Joonis 18 Avatud tarne lepingu sõlmimise protsess lepinguta kliendile

Elering vastutab Eesti gaasisüsteemi kui terviku toimimise eest ning selle eest, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga gaasivarustus. Bilansihalduse kontekstis nimetatakse Eleringi süsteemihalduriks.

Gaasisüsteemi toimimiseks peab süsteem olema vajalikes tasakaalu piirides, süsteemi bilansi mõistes tähendab see tasakaalu tootmise ja piiriüleselt siseneva gaasi ning tarbimise ja piiriüleselt väljuva gaasi kohta. Sellest tulenevalt sisaldab gaasisüsteemi bilansihaldus alati planeeritud bilansse, reaalaja bilanssi ning mõõteandmete alusel selgitatud tegelikult kujunenud bilanssi.

Kuna süsteemis tootmine ja tarbimine ei vasta kunagi täpselt planeeritule, juhib süsteemihaldur bilansipäeva jooksul ja järgselt süsteemi bilanssi tasakaalustamisgaasi tehingutega. Pärast bilansiperioodi arvutatakse aga süsteemi tegelik ebabilanss, võttes arvesse süsteemi piiriülese mõõdetud tarne, määratud tarne ja tehtud tasakaalustamistarned.

Vastavalt maagaasiseadusele on bilansivastutus igal turuosalisel. Kui turuosaline sõlmib gaasi müüjaga avatud tarne lepingu, on bilansivastutuse kandja turuosalise eest vastav avatud tarnija. Ka kodutarbija eest on bilansivastutuse kandja tema gaasi müüja.

Bilansivastutus tähendab tasakaalu tagamist turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tegelikult tarnitud gaasikoguse vahel. Siinjuures:

• turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimist nimetatakse määratud tarneks;
• turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on nimetatud avatud tarneks;
• bilansiperiood on 24-tunnine periood ehk päev, mis algab vööndiaja järgi hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00. Arvestama peab kellakeeramist, sh suveajale üleminekul on üleminekupäev 23-tunnine ja talveajale üleminekul päev 25-tunnine.

Turuosalise avatud tarne suurus ning bilansist kõrvalekaldumine tehakse kindlaks bilansi selgitamise protsessina tema avatud tarnija poolt. Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja (sh bilansihaldur) või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud.

Bilansivastutus gaasisüsteemis tagatakse joonisel 19 toodud ahela ja vastutuste jaotusega järgmiselt:

Turuosaline on füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse.

• Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga olles edaspidi bilansihaldur.
• Kui turuosaline tarnib gaasi kasutamata süsteemihalduri asjaomaseid punkte, peab turuosalisel olema avatud tarne leping mõne avatud tarnijaga.
• Iga gaasi tarbija ja tootja on turuosaline igas oma mõõtepunktis.
• Iga võrguettevõtja ja avatud tarnija on turuosaline juriidilise isikuna (mitte mõõtepunktiti).

Avatud tarnija on gaasi müüja, kes osutab kliendile avatud tarnet.

• Juhul, kui avatud tarnija ei ole ise bilansihaldur, sõlmib ta omakorda avatud tarne lepingu hierarhiliselt kõrgemal oleva avatud tarnijaga/bilansihalduriga.
• Juhul kui tarbijal ja/või tootjal puudub avatud tarne leping, on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja.

Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide ning, kes omab süsteemihalduri ees bilansivastutust ja on selleks sõlminud bilansilepingu süsteemihalduriga.

• Ainult bilansihaldur saab teostada piiriülest kaubandust või teostada tehinguid virtuaalses kauplemispunktis.
• Kui piiriülese kaubanduse soovib teostada turuosaline, kes ei ole bilansihaldur, kajastatakse vastav kaubandustarne turuosalise bilansihalduri nominatsioonis.

Võrguettevõtjal on gaasi bilansihalduse korralduses kolm olulist rolli:

• Iga võrguettevõtja on turuosaline oma võrgukadudega. Seetõttu peavad kõik võrguettevõtja piirimõõtepunktid kuuluma ühte bilansiportfelli.
• • Juhul kui jaotusvõrguettevõtja on ülekandevõrguga ühendatud rohkem kui ühes liitumispunktis, peavad kõik jaotusvõrguettevõtja mõõtepunktid, kus gaas siseneb teisest võrgust tema võrku, kuuluma samasse bilansiportfelli (vastavaid mõõtepunkte nimetatakse võrguettevõtja piirimõõtepunktideks).
• Võrguettevõtja tegutseb ka gaasi müüjana. Seetõttu peab võrguettevõtja gaasimüügiportfell kuuluma ühe bilansihalduri bilansiportfelli. Kui tarbijal ei ole gaasi müüjat, siis on tema avatud tarnijaks tema võrguettevõtja.
• Iga võrguettevõtja vastutab oma võrgupiirkonna mõõteandmete kogumise ja edastamise eest bilansiselgituse jaoks süsteemihaldurile, avatud tarnijale/bilansihaldurile ning Andmelattu.

Süsteemihaldur on ülekandevõrgu omanik, kes tagab gaasisüsteemi bilansi, hankides selleks süsteemi vajalikus koguses tasakaalustamisgaasi. Süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite ebabilansid ning ostab/müüb selle katteks bilansihaldurile bilansigaasi.

Joonis 19   Bilansivastutuse ahel

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist käivitus Eestis ja Lätis ühine bilansitsoon. Sellest tulenevalt hakkasid Eesti ja Läti süsteemihaldurid juhtima süsteemi bilanssi ühiselt eesmärgiga luua samade turureeglite alusel ja tõhusalt töötav regionaalne gaasiturg, mis soodustaks gaasisektori regionaalset arengut ja konkurentsivõimet.

Vastavalt ühise bilansitsooni põhimõtetele on ühenduspunktid Eesti ja Läti gaasisüsteemide vahel (Karksi GMJ) süsteemisisesed punktid ning nendes kaubanduslikku tegevust ei toimu. Bilansihaldur sõlmib omal valikul bilansi- ja piiriülese võrgulepingu ühe ühise tsooni süsteemihalduriga, mille alusel tekib bilansihalduril Eesti-Läti ala peale üks portfell ja summaarne ebabilanss.

Joonis 20 Eesti-Läti ühine bilansitsoon

Rollid ühises bilansitsoonis:

• Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator
• Virtuaalse kauplemispunkti (VTP) koordinaator
• Lepinguline süsteemihaldur

Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator vastutab süsteemi tasakaalustamiseks vajalike tegevuste koordineerimise ja aktiveerimise eest, sh süsteemi operatiivse ebabilansi arvutamise ja prognoosimise eest. Täiendavalt vastutab tasakaalustamise ja selgituse koordinaator bilansihaldurite bilansiselgituse ja ühise tsooni bilansiselgituse koostamise eest.

VTP koordinaator vastutab virtuaalse kauplemispunkti tehingute kogumise, kinnitamise ja vajalikele osapooltele edastamise eest vastavalt turureeglitele.

Lepinguline süsteemihaldur vastutab temaga lepingu sõlminud bilansihaldurile sisend-väljund võimsuste pakkumise, arvelduse ja klienditoe pakkumise eest.

Alates 01.01.2020 on tasakaalustamise ja selgituse ning VTP koordinaator ühises tsoonis Läti süsteemihaldur
JSC Conexus Baltic Grid. Mõlemad rollid on määratud tähtajatult.

Süsteemihaldur vastutab Eesti gaasisüsteemi varustuskindluse ja bilansi eest vastavalt õigusaktides sätestatule. Bilansihaldur vastutab oma bilansiportfelli bilansi eest.

Bilansihalduri poolt süsteemi tarnitud gaasikogus võib olla:

• teistest süsteemidest tarnitud gaasikogus;
• sisemaiselt teise bilansiportfelli kuuluvalt turuosaliselt tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostumüügi lepingu alusel;
• börsi kauplemispunkt;
• tootmise/LNG virtuaalne kauplemispunkt.

Bilansihalduri poolt süsteemist välja tarnitud gaasikogus võib olla:

• teistesse süsteemidesse tarnitud gaasikogus;
• sisemaiselt teise bilansiportfelli tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel;
• ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele tarnitud gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas.

Bilansivastutuse ahela toimimiseks on süsteemihalduri defineeritud süsteemihalduri hallatavad asjaomased punktid, mille kaudu toimub süsteemist gaasikoguste sisestamine ja väljavõtt.

Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga, välja arvatud kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingut omavale bilansihaldurile.

Eesti-Läti ühise bilansitsooni süsteemihaldurite hallatavad asjaomased punktid on alljärgnevad:

• Ühenduspunktid Venemaa gaasisüsteemiga: Värska GMJ, Luhamaa ühenduspunkt (koondab Misso GMJ ja Korneri GMJ) ja Ivangorodi GMJ. Naabersüsteemihaldur: OOO Gazprom transgaz Sankt-Peterburg.
• Ühenduspunktid Soome gaasisüsteemiga: Balticconector (Paldiski GMJ) Naabersüsteemihaldur: Gasgrid Finland Oy.
• LNG sisend/väljundpunkt.
• Eestis tarbitud gaasi väljavoolu koondpunkt, sh:
• • Ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrguettevõtted on Adven Eesti AS, AS Gaasivõrk, AS Termox, Gaasienergia AS, Tarbegaas OÜ;
  • Ülekandevõrguga ühendatud tarbijad on Eastman Specialties OÜ, Enefit Power, Enefit Green AS, Elering AS (Kiisa avariireservelektrijaam), AXIS Tech Estonia AS;
  • Ülekandevõrgu omatarve;
  • Jaotusvõrkudega ühendatud turuosalised.
• Eestis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.

JSC Conexus Baltic Grid hallatavad asjaomased punktid:

• Tsoonisisene virtuaalne kauplemispunkt.
• Inčukalns maa-aluse gaasihoidla punkt. Hoidla operaator: JSC Conexus Baltic Grid
• Ühenduspunkt Leedu gaasissüsteemiga: Kiemenai GMJ. Naabersüsteemihaldur: AB Amber Grid
• Lätis tarbitud gaasi väljavoolu koondpunkt.
• Lätis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.

NB! Bilansihalduritel tuleb süsteemihaldurile esitada planeeritud tarned asjaomaste punktide lõikes.

Bilansihalduses tagatakse Eesti gaasisüsteemi ja ühise Eesti-Läti bilansitsooni bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide.

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud tarnetehingute koostamist ja edastamist süsteemihaldurile. Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti gaasisüsteemi ja ühise bilansitsooni bilanss. Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteandmed.

Biogaas on gaasiline kütus, mis on saadud anaeroobse kääritamise teel. Vajadusel saab seda toota ka tehislikult, luues selleks sobilikud tingimused. Biogaasi saab toota nii põllumaal kasvavast kui ka tootmises tekkivast biomassist. Põllumajanduslikult kasvavaks biomassiks on biomass kasutamata maadelt ja poollooduslikelt kooslustelt ning energiakultuurid. Põllumajandustootmise jääkideks võib olla sõnnik, sealäga ja muud põllumajanduslikud jäägid. Lisaks saab toota biometaani tööstuslike protsesside jäätmetest, prügilagaasist ja olmejäätmetest.²⁵

Eestis töötab hulk biogaasijaamasid, kus toodetud biogaasi kasutatakse soojuse ja elektri koostootmiseks. Kui biogaasi puhastada, saab sellest toota keskkonnasõbralikku taastuvkütust biometaani. Biogaasi puhastamise käigus vähendatakse süsinikdioksiidi ja teiste ebavajalike ühendite osa ning tõstetakse metaanikontsentratsiooni biogaasis. Samuti tõuseb puhastamise käigus gaasi kütteväärtus ja väheneb korrosiooni tekke võimalus süsteemides.

Biometaani võrku sisestamisel on oluline, et see vastaks võrgugaasi kvaliteedinõuetele. Eestis maagaasisüsteemis kasutatava maagaasi metaani sisaldus on ligikaudu 98%, mis tähendab, et Eestis biometaani segamisel maagaasiga või selle sisestamisel gaasivõrku peab ka biometaan sisaldama vähemalt 98% metaani.

Joonis 23 Biometaani tootmisprotsessi ja kasutusalade skeem ²⁶ 

Maagaas ja biometaan on teineteist toetavad kütused.Biometaani saab sisestada ja transportida olemasoleva gaasivõrgu kaudu, luues biometaani tarbimise võimaluse kõikidele tarbijatele, kes on gaasivõrku ühendatud.

²⁵ Vohu, V. (2015). Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs. [Magistritöö, Tallinna Tehnikaülikool]. Digikogu. https://digikogu.taltech.ee/et/Item/528fdf66-b933-4469-b442-a2054344be16
²⁶ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon. (n.d). Tootmine ja kasutamine. http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/

Biogaasi puhastamiseks biometaaniks on saadaval mitmesuguseid meetodeid:

• Kõikuvrõhuadsorber (PSA): adsorbendiks on aktiivsüsi või silikageel, alumiiniumoksiid või muu vajalike omadustega aine. Süsinikdioksiid adsorbeerub rõhu all ja gaasi jääb alles metaan. Seda tehnoloogiat kasutades peab enne eraldama vee ja väävelvesiniku, sest vesi rikub adsorbendi struktuuri ja väävelvesinik ei eraldu regenereerimise käigus. Regenereerimiseks kasutatakse rõhu alandamist, mille käigus eraldubki süsinikdioksiid.
• Füüsikaline absorbtsioon: see tehnoloogia kasutab ära erinevate gaaside lahustuvuse sõltuvust vee temperatuurist (eriti hästi lahustub süsihappegaas jahedas vees). Et süsihappegaas lahustub vees hästi ja metaan mitte, siis on saadusteks süsihappegaasirikas vesi ja metaan. Protsess on lihtne ja sobib eriti reoveepuhastusjaamadele, kus on palju vett ja selle korduvkasutus ei ole vajalik. Protsessiga on võimalik saavutada 98%-line metaani sisaldus ja see on enim levinud tehnoloogia.
• Orgaanilis-füüsikaline puhastus: sama põhimõte, mis füüsikalise absorptsiooni puhul, kuid adsorbeeriv aine pole vesi, vaid polüetüleenglükool. Eemaldab gaasist vee, väävelvesiniku, hapniku ja lämmastiku.
• Keemiline puhastus: süsinikdioksiid mitte ainult ei adsorbeeru lahusesse, vaid reageerib lahuses olevate amiinidega. Regeneratsioon toimub lahuse soojendamise teel. Kui gaasis leidub ka väävelvesinikku, kulub regenereerimiseks rohkem soojust.
• Membraanpuhastus: kasutab ära gaasimolekulide erinevaid suurusi, kuid selle meetodi korral on metaani kaotused suhteliselt suured. Uuemad membraanitehnoloogiad on suutnud kaotusi mõnevõrra vähendada.²⁷

Kasutada tuleks tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad tehnilis-majanduslikult optimaalselt ja keskkonnasäästlikult puhastada biogaasi kvaliteedini, mis sobib sisestamiseks gaasivõrku. Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringus selgus, et Eesti tingimustesse on kõige sobivamad puhastustehnoloogiad füüsikaline absorbtsioon, mis on maailmas üks levinumaid tehnoloogiaid, ja membraanpuhastus – tehnoloogia, mille hind pidevalt langeb ja kasutustõhusus tõuseb.

²⁷ Kask, Ü., Soosaar, S., Kask, L., & Pachel, K. (2014). Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud. ResearchGate. https://www.researchgate.net/publication/268817573_Eesti_tingimustesse_sobivate_biogaasi_metaaniks_ puhastamise_tehnoloogiate_rakendatavus_ning_keskkonna_ja_majanduslikud_mojud

Täitmaks Eesti transpordisektori dekarboniseerimise eesmärke, on riigil plaanis arendada biometaaniturgu ja luua selle jaoks vajalikud tingimused. Biometaanituru arengut soodustavad järgnevad seadused, määrused ja arengukavad.

Biometaani tootmise ja tarbimise tõendamist päritolutunnistuste kaudu reguleerib energiamajanduse korralduse seadus ning seaduse alusel kehtestatud määrus „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“. Vastavalt seadusele on päritolutunnistus elektrooniline dokument, mis väljastatakse Eleringi biometaani registris biometaani tootjale tõendamaks, et biometaan on toodetud taastuvast energiaallikast. Iga toodetud megavatt-tunni biometaani eest väljastatakse üks päritolutunnistus. Biometaani päritolutunnistuse väljastamiseks peab toodetud biometaani kogus olema mõõdetud kauglugemisseadmega, toodetud biometaan peab vastama gaasituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus peab olema mõõdetud mõõteseaduses toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani mõõteandmed peavad olema edastatud Eleringi gaasi Estfeed andmelattu.³³

Maagaasiseadusest tulenevalt sätestatakse gaasisüsteemi sisestatavale gaasile, sealhulgas biometaanile, kvaliteedinõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.³⁴ See tähendab, et nende tingimuste täitmise korral on õigus sisestada toodetud biometaani Eesti gaasivõrku, seda gaasivõrgu kaudu transportida ning tarbimisse anda.

Taastuvkütustele on tekitatud transpordisektoris nõudlus kohustuste loomise kaudu: vedelkütuse seaduse § 2¹ kehtestab tarnijatele taastuvenergia tarnimise kohustused, mille järgi peab 2022. aastal kogu tarbimisse antud kütusest vähemalt 7,5% kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena kalendriaasta lõpuks olema vedel biokütus, biometaan või taastuvelekter. Sealjuures peab täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 0,5%; esimese põlvkonna biokütuse osakaalu, mis ületab 4,5% kogu tarbimisse antud kütusest, ei võeta arvesse eelnimetatud 7,5% kohustuse täitmisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud toorainetest toodetud biokütuse osakaaluprotsent peab olema väiksem kui 1,7%.³⁵

Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõikele 288 on biometaan, mille tarbimine on tõendatud päritolutunnistustega, aktsiisimaksust vabastatud, et soodustada maagaasi tarbimise asendamist kodumaise biometaaniga ning biometaani laialdasemat kasutuselevõttu transpordisektoris.³⁶

Lisaks Eestis kehtestatud seadustele ja määrustele soodustavad biometaanituru arengut ja biometaani kasutuselevõtmist transpordisektoris ka transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ning Eesti riiklik energiaja kliimakava aastani 2030.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035³⁷ seab eesmärgiks vähendada transpordisektori energiatarbimist 2035. aastaks 8,3 TWh-ni, millest taastuvenergia osakaal on 24%. Lähtutakse tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, mis tähendab, et riiklike toetustmeetmete tegemisel võetakse arvesse, kas pärast meetme lõppemist suudab tehnoloogia olla turul konkurentsivõimeline. Riik soosib keskkonnasõbralike kütuste, sealhulgas kodumaise biometaani, tootmist. Muuhulgas on eesmärgiks viia ühistransport üle taastuvkütustele, et vähendada transpordisektori süsinikujalajälge.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030³⁸ näeb ette kodumaise biometaani laialdasemat tootmist ning kasutuselevõttu, et suurendada energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust importkütustest. 2030. aastaks seatud transpordisektori eesmärk, mille järgi peavad kogu transpordisektoris tarbimisse antud kütusest 14% moodustama taastuvkütused, on kavas täita eelkõige kodumaise biometaaniga – kavas on toota kuni 340 GWh biometaani aastas.

³³ Energiamajanduse korralduse seadus. (2016). Riigi Teataja I, 05.07.2016, 3; Riigi Teataja I, 18.05.2022, 2.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105072016003?leiaKehtiv
³⁴ Gaasituru toimimise võrgueeskiri. (2017). Riigi Teataja I, 29.07.2017, 6 ; Riigi Teataja I, 16.09.2022, 6.
https://www.riigiteataja.ee/akt/129072017006?leiaKehtiv
³⁵ Vedelkütuse seadus. (2003). Riigi Teataja I 2003, 21, 127; Riigi Teataja I, 18.05.2022, 16.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020083?leiaKehtiv
³⁶ Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (2003). Riigi Teataja I 2003, 2, 17; Riigi Teataja I, 22.05.2022, 3.
https://www.riigiteataja.ee/akt/122052022003?leiaKehtiv
³⁷ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2021). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035.
https://www.mkm.ee/media/6933/download
³⁸ Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. (2019). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf

Biometaani kui kohaliku taastuvkütuse tootmine ja tarbimine vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid transpordisektoris, soodustaks efektiivsemat jäätmekäitlust, ergutaks majandust maapiirkondades uusi töökohti luues ja vähendaks imporditava kütuse hulka.

Üheks takistavaks teguriks biometaanituru arengus on tootmisega kaasnevad suured alginvesteeringud. Biogaasi tootmisüksuse ja puhastusjaama rajamine, biometaani transpordisüsteemide (torustik, surubiometaani transportivad veokid) loomine, tanklate rajamine, biojäätmete jäätmekäitlussüsteem (konteinerid, kokku kogumine, transport biogaasijaamani) toovad kaasa märkimisväärsed kulud ja pika tasuvusaja. Pikk tasuvusaeg teeb investorid ettevaatlikuks ja võib muuta ilma toetusskeemideta biometaani tootmise majanduslikult ebamõistlikuks. Samuti vähendab investeerimiskindlust sektorisse volatiilne gaasi börsihind.

Investeeringute suurendamiseks biometaaniturule on riik näinud ette rida meetmeid ja toetuseid, millest on juttu järgnevas peatükis. Lisaks on biometaanialase teabe jagamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks biometaanivaldkonnas loodud https://biometaan.info/ kodulehekülg ning „Rohekütus biometaan“ lehekülg Facebooki. Mõlemat lehekülge haldab Elering. Alates 2019. aasta detsembrist korraldab Elering regulaarselt turuosalistele ning huvitatud osapooltele biometaani nõukoja kogunemisi sektoriga seotud informatsiooni vahetamiseks. Lisaks on Elering läbi viinud kaks biometaanituru teavituskampaaniat – 2019. ja 2021. aastal.

2017. aastal võeti vastu määrus „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, mille eesmärgiks on hoogustada biometaani tootmist ja tarbimist Eestis, et vähendada fossiilkütuste tarbimist ning saavutada vedelkütuse seaduse § 21 nimetatud transpordisektori taastuvkütuste tarnimise eesmärgid. Määruse eesmärk on soodustada kodumaise biometaani tootmist ja biometaani kui taastuvkütuse tarbimist transpordisektoris ning aitab luua tingimusi, et pärast toetusperioodi lõppu minna üle turupõhisele biometaani tootmisele.⁴⁶ Meedet võib lugeda edukaks – biometaanituru tekkest 2018. aasta kevadel on Eestis 2022. aasta alguseks lisandunud 5 biometaani tootmisjaama, mille 2021. aasta kogutoodang oli 152 352 MWh. Kogu toodetud biometaan on seni suunatud transpordisektori tarbimisse.⁴⁷

Tanklate rajamise ja gaasibusside kasutuselevõtmise toetamiseks võeti 2015. aastal vastu „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ määrus tanklate rajamise ja gaasibusside kasutuselevõtmise toetamiseks. Toetuse eesmärgiks oli biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja soodustades biometaani kasutuselevõttu transpordisektoris. Toetatavad tegevused olid võimekuse rajamine biometaani tarnimiseks ja tankimisvõimaluse pakkumiseks avalikus lahus- või võrgutanklas ning avaliku liiniveo korraldamisel biometaani tarbivate gaasibusside kasutuselevõtt.⁴⁸ Meetme raames toetati 15 gaasitankla rajamist – toetusskeemi eelselt oli Eestis 3-5 gaasitanklat. 2022. aastaloli gaasitanklate arv Eestis kasvanud 24-ni ning täiendavalt plaanis rajada 2 gaasitanklat. Toetusmeetmest toetati biometaanibusside kasutuselevõttu neljas piirkonnas: Tartus, Pärnus, Pärnu lähiümbruses ning Tallinnas. Biometaani kasutuselevõtt avalikul liiniveol aitab vähendada ühistranspordi süsinikujalajälge ning loob nõudluse kohalikule biometaanile.

2022. aasta augustis jõustus „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ määrus. Toetusmeetme eesmärgiks on bioressursside väärindamine, teadus- ja arendustegevuse, sealhulgas innovatsiooni, kasvatamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Investeeringutoetust on muuhulgas võimalik taotleda biogaasi- ja biometaanijaamade rajamiseks.^{49 50}

⁴⁶ Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord. (2017). Riigi Teataja I, 15.09.2017, 9; Riigi Teataja I, 06.03.2019, 17. https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017009?leiaKehtiv

⁴⁷ Elering. (n.d.). Biometaani päritolutunnistused. https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused

⁴⁸ Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused. (2015). Riigi Teataja I, 25.11.2015, 9; Riigi Teataja I, 14.07.2020, 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020026?leiaKehtiv

⁴⁹ Bioressursside väärindamise investeeringutoetus. (2022). Riigi Teataja I, 23.08.2022, 3; Riigi Teataja I, 23.08.2022, 3.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123082022003

⁵⁰ Peepson, A. (2022). Taaste- ja vastupidavusrahastu bioressursside väärindamise investeeringutoetus.
https://biometaan.info/sites/default/files/documents/2022-06/bioressursid_rrf_mem_argo_peepson.pdf

Nagu eelpool kirjutatud, osaleb Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina ühiste keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamises ning energiapoliitika elluviimises. Euroopa Komisjoni esitatud „Eesmärk 55“ (Fit for 55) paketiga tehti liikmesriikidele ettepanekuid, kuidas viia ellu Euroopa-üleseid taastuvenergia eesmärke elektritootmises, transpordisektoris, tööstuses ja energia lõpptarbimises, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk oleks teostatav. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina suhtes käidi Euroopa Komisjoni poolt välja pakett RePower EU, kus toodi välja leevendusmeetmeid lühivaate energia varustuskindluse ja –julgeoleku probleemi lahendamiseks ning keskpikas vaates seati kõrgemad taastuvenergia ambitsioonid, sealhulgas vesiniku kasutuselevõtu kiirendamiseks. Mõlemas paketis rõhutati vesiniku olulisust seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks sektorites, mida muude meetoditega on raske või liialt kulukas dekarboniseerida.

Ei ole mõeldav, et kogu energiakasutust saaks elektrifitseerida. Jätkuvalt on vaja gaasilisi või vedelkütuseid – siin oleks üheks võimalikuks lahenduseks vesinik ja vesiniku derivatiivid. Nimelt saab vesinikust edasi toota teisi kütuseid ja energiakandjaid, kui vesiniku molekulile külge „liita“ teisi molekule. Nii on võimalik luua sünteetilist metaani, ammoniaaki, metanooli, auto- ja lennukikütuseid.

Eelnevalt viidatud regulatiivsed ja energiaturu muutused viivad energiamajanduse digitaliseerimise ja integreerumiseni. See tähendab, et tänased lineaarsed tarneahelad (vedelkütused, tahkekütused, maagaas ja elekter) on tulevikus omavahel läbi põimunud ja energia pärineb suuremalt jaolt taastuvatest või madala heitmetega kütustest toodetud elektrist. Energiasüsteemi integreerimisega tekib võimalus energiat erinevate turuosaliste ja energiakandjate vahel mitmesuunaliselt muundada ning salvestada. Energiasüsteemi planeerimisel on tulevikus vaja arvestada kõigi nimetatud sektorite (elekter, gaas, vesinik, soojus, transport) arengutega.

Joonis 27 Energiasüsteemide integreerumine

Integreeritud energiasüsteem võimaldab lahendada taastuvenergia ilmastikusõltuvuse ja vajaliku energiasüsteemi paindlikkuse probleemi. Kui senises konventsionaalses energiasüsteemis olid tarbijad need, kes tõid oma käitumisega süsteemi juhuslikkust ning energia tarneahel ja tootmine pidi seda tasakaalustama, siis integreeritud energiasüsteemis võimaldavad erinevad energiakandjad, salvestid ja energia muundamise seadmed pakkuda paindlikkust, et igal ajahetkel oleks elektrisüsteemi tarbimine ja tootmine tasakaalus. Suurtel taastuvelektri tootmisperioodidel suudavad statsionaarsed akud, elektrisõidukid, soojussalvestid, elektrolüüserid ja muud elektrit tarbivad seadmed talletada energiat nendeks aegadeks, kui elektrienergia toodang nii suur ei ole. Vähese taastuvelektri tootmisperioodidel on võimalik salvestatud energiat elektrivõrgu nõudluse vähendamiseks tarbida otse või vajadusel muundada seda tagasi elektrienergiaks. Digitaliseerimine aga võimaldab integreeritud energiasüsteemis neid protsesse optimeerida ning teha seda tarbija kasutusmugavust häirimata.

Vesinikku toodetakse ja tarbitakse Euroopas juba täna, kuid seda peamiselt kahes tööstuses – naftatoodete rafineerimises ja väetise tootmises. Võrdlusena tarbiti Euroopas 2020. aastal ~4200 TWh maagaasi, 4900 TWh elektrienergiat ja 290 TWh vesinikku, millest omakorda 80% kasutatakse rafineerimises ja väetisetööstuses. Täna kasutatav vesinik on aga peamiselt fossiilset päritolu - toodetud maagaasist või naftast – ja seda kutsutakse„halliks vesinikuks“. Tuleviku vaates ja arvestades kliimaeesmärkide täitmist on vaja kasutada võimalikult palju „rohelist vesinikku“, ehk taastuvelektrist elektrolüüsi teel toodetud vesinikku.

2050. aasta vaates prognoositakse Euroopa tasemel, et vesinik võiks moodustada ~20% ehk ~2400 TWh Euroopa aastasest energiatarbimisest. Väetise- ja rafineerimistööstuses saab fossiilse (maagaasist ja naftast toodetud) vesiniku asendada taastuvenergial põhineva vesinikuga. Lisaks sellele nähakse üheks suurimaks vesinikku tarbivaks tööstuseks ka terasetööstust. Terase tootmises kasutatakse täna ohtralt kivisütt, et rauamaagist eraldada raud, selles protsessis tekib aga ohtralt CO₂. Tulevikus oleks võimalik kivisöe asemel kasutada vesinikku, mille tulemusel toimuks keemiline reaktsioon ning saaduseks oleks raud ja vesi. Põhja-Rootsis on juba rajatud katsetehas, mis on kirjeldatud tehnoloogiat tõestanud ning sealsed teraseahjud kavatsetakse 2030. aastaks asendada vesinikul töötava protsessiga. Toodetud „süsinikuvaba“ terase järele on juba täna suur nõudlus ning seda plaanitakse kasutada näiteks elektrisõidukite tootmiseks, et vähendada sõidukite tootmise keskkonnajalajälge.

Selgitamaks välja, milline oleks tänase fossiilse maagaasitarbimise dekarboniseerimise ja majanduse suurema elektrifitseerumise mõju Eesti maagaasi tarbimisele, tellis Elering gaasitarbimise puhtale energiale ülemineku uuringu⁵⁴. Uuringus prognoositi Eesti siseriikliku võrgugaasi tarbimise mahtu aastani 2050 ning hinnati, milline osa tänasest maagaasi tarbimisest võiks asenduda elektri, biomassi, biometaani või vesinikuga. Uuringu tulemuste põhjal on maagaasi asendamiseks alternatiivsete energiakandjatega mitmeid alternatiive ning sobilikuma alternatiivse energiakandja valik sõltub konkreetsest kasutusotstarbest või majandussektorist. Vesinikul on oluline roll taastuvelektri pikemaajalise energiasalvestina ning rasketranspordi dekarboniseerimisel.

Joonis 28 Transpordisektori gaasitarbimise prognoos koos tehtud eeldusega

Pikamaa- ja rasketranspordis on teatud ulatuses võimalik kasutada vedel- või surugaasi. Seal, kus elekter või gaasilise vesiniku/biometaani kasutamine ei ole majanduslikult mõistlik või tehniliselt keeruline – laevanduses ja lennunduses, on võimalik fossiilsed kütused asendada vesinikul baseeruvate vedelkütustega. Laevanduses on alternatiivideks ammoniaak (NH₃) või metanool (CH₃OH). Näitena on maailma suurima konteinervedude ettevõtte A.P. Møller-Mærsk 2021. aastal tellitud kaksteist metanoolil töötavat konteinerlaeva, millega kaubavedusid teostada.

Elering käsitleb vesiniku ja biometaani ülekandmist võimaldava torustiku arendamist riigi energia varustuskindluse ühe osana. Selleks oleme Eleringis arendamas kompetentsi, et hinnata olemasoleva torustiku võimekust piiratus ulatuses vesinikku ja biometaani üle kanda. Biometaani on juba täna võimalik olemasolevas gaasisüsteemis üle kanda, eeldusel et see vastab võrgugaasi kvaliteedinormile ning see sisestatakse ülekandevõrku korrektsel rõhul. Piiratus mahus vesiniku ülekandmise võimekus vajab põhjalikumat analüüsi, kuna vesinik erineb metaanist keemiliste omaduste poolest olulisel määral. Lisaks on Elering uurimas puhta vesiniku ülekandetorustiku loomise vajalikkust ja võimalusi, eesmärgiga aidata saavutada Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid ning toetamaks Eesti majanduse konkurentsivõimet.

⁵⁴https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Eesti%20gaasitarbimise%20uuring_0.pdf

Olemasoleva gaasisüsteemi vesiniku ülekandmise võimekust oleme hindamas koostöös naabersüsteemihalduritega – Gasgrid Finland (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Ambergrid (Leedu). Kuna nelja riigi gaasisüsteemid on omavahel ühendatud ja igapäevaselt toimuvad ülepiirilised gaasivood, siis ühe riigi tegevus mõjutab otseselt teiste gaasisüsteemi tööd ja süsteemi ohutust. Mistõttu on süsteemihaldurid otsustanud antud teemat ühiselt analüüsida. Koostöö eesmärgiks on teada saada, kui suures ulatuses ja milliste täiendavate investeeringutega saab olemasolevasse metaani (maagaasi / biometaani) võrku lubada vesiniku sisestamist –2%, 5%, 10%, 20%, … . Vastavalt kujunevale teadmusele on võimalik hinnata vesiniku gaasivõrku lubamise sotsiaalmajanduslikku tulu ja sellega kaasnevat kulu.

2021. aastal koostati konsultanti (GRTgaz Research & Innovation Center for Energy) poolt süsteemihalduritele ühine projektiplaan gaasisüsteemi võimekuse hindamiseks, mis kirjeldas, milliseid gaasisüsteemi elemente ja kuidas tuleks hinnata, et teada saada, milline võimekus olemasoleval süsteemil on, mida peaks muutma, et võimekust tõsta, ning millises mahus on vaja täiendavaid investeeringuid.

Tänaseks on neli gaasisüsteemihaldurit otsustanud vastavalt projektiplaanile edasi liikuda ning tellinud uuelt konsultandilt (GasOil Technology) esialgse gaasisüsteemi võimekuse hindamise (Stage1). Esialgne hinnang gaasisüsteemile valmib eeldatavalt 2023. aasta suvel, misjärel süsteemihaldurid saavad teha otsuse, kas detailsemate analüüsidega jätkata.

Arendamaks puhta vesiniku (st. mitte metaani ja vesiniku segu ülekandmise) kompetentsi ja osalemaks Euroopa tasemel vesiniku infrastruktuuri visiooni aruteludes, liitus Elering 2021. aasta alguses European Hydrogen Backbone-iga (EHB). Tegemist on Euroopa gaasisüsteemihaldurite initsiatiiviga, kelle eesmärgiks on koos konsultandiga ühiselt analüüsida üleeuroopalise vesinikuinfrastruktuuri rajamise vajadust ja potentsiaali. 2021. aastal läbi viidud analüüside põhjal kujunesid 2022. aastal välja viis loogilist vesiniku tarnekoridori, mis võiksid transportida energiat Euroopa välimistest riikidest suure energiavajadusega keskmesse.

Joonis 29 EHB vesiniku tarnekoridorid

Joonis 30 EHB visioon aastal 2040

Viimaste aastate jooksul on oluliselt kasvanud Euroopa ettevõtete teadlikkus ning huvi vesinikku enda äritegevuse ümberkujundamises ja keskkonnajalajälje vähendamiseks kasutusele võtta, mistõttu hinnati 2022. aastal EHB töö raames ümber potentsiaalsed vesiniku tarbimismahud. Suurimate Euroopa tööstuste ja potentsiaalselt vesinikku kasutavate tööstusorganisatsioonidelt saadud sisendi ja sellele järgnenud analüüsi põhjal hinnatakse 2030. aasta Euroopa vesinikunõudluseks 490 TWh, mis on 50% rohkem kui 2021. aasta hinnang (310 TWh). 2050. aasta prognoos on 2400 TWh varasema 2000 TWh asemel. Suur kasv tulenes peamiselt tööstusettevõtete ambitsiooni kasvust ja vesiniku varajasemast kasutuselevõtust. Sarnaseid vesiniku ambitsioone on suurtööstused väljendanud läbi enda investeeringutekavade. Kesk-Euroopa tööstuse peamine mure seisneb energia (sh vesiniku) kättesaadavuses ja tarnekindluses. Nimelt on Kesk-Euroopa riigid ja tööstused suuresti sõltuvuses energia impordist ning antud trend jätkub ka tulevikus. Seevastu Euroopa Liidu välispiiri äärsetes riikides on tulenevalt madalamast rahvastikutihedusest ja väiksemast energiavajadusest potentsiaal Kesk-Euroopa energiadefitsiiti katta, kui luua selleks vajalik infrastruktuur.

Joonis 31 EHB analüüsil põhinev Euroopa riikide vesiniku tootmise-tarbimise potentsiaali vahe aastal 2030 ja 2040, TWh

Tulenevalt taastuvenergia arendajate ja tööstuse suurenenud huvist ja energiasüsteemi pikaajalise varustuskindluse tagamise vajadusest on Elering koos teiste gaasisüsteemihalduritega [Gasgrid Finland (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Ambergrid (Leedu), Gaz-System (Poola) ja ONTRAS Gastransport (Saksamaa)] loonud projekti „Nordic-Baltic H2 corridor“. Projekti eesmärgiks on analüüsida puhta vesiniku infrastruktuuri loomist Soomest Saksmaale läbi Baltikumi ja Poola. Projekti indikatiivne trass ühtib suuresti EHB visioonis toodud Noridcs & Baltics vesiniku tarnekoridoriga. Üheskoos on süsteemihaldurid esitanud projekti üle-euroopalise kümne aasta võrgu arengukavasse (TYNDP), eesmärgiga saada TYNDP raames teostatavatest analüüsidest vastus, kas taolise infrastruktuuri loomine on sotsiaalmajanduslikult mõistlik. Süsteemihaldurid soovivad projekti teostatavuse eelhinnangu (pre-feasibility study) läbiviimiseks taotleda Euroopa Liidu kaasrahastust. Võimaliku vesiniku infrastruktuuri täpsemad parameetrid (sh. trassivalik, läbilaskevõime, maksumus ja ajakava) selguvad järgnevate uuringute tulemustena.

Joonis 32 EHB Noridcs & Baltics vesiniku tarnekoridor⁵⁵

⁵⁵ https://ehb.eu/files/downloads/EHB-Supply-corridor-presentation-Full-version.pdf

Võrgugaasi mõõtmisel võib eristada kahte eesmärki:

Esiteks – ülekandevõrku sisestatud, ülekandevõrgust jaotusvõrkudesse või suurtarbijatele edastatud ning jaotusvõrkudest väljastatud gaasikoguste (energia, mahu) mõõtmine. Eesmärgiks on tagada võrgu kasutajatele võimalikult täpne, läbipaistev ja jälgitav gaasikoguste arvestamine võrku sisestatud ning võrgust väljastatud gaasi mahu ja kütteväärtuse alusel.

Gaasiga kauplemise võrdse kohtlemise eelduseks on gaasi tarnijatele ühtsete põhjendatud gaasi kvaliteedi nõuete esitamine, mis toob kaasa võrkude kaudu edastatavate gaaside kvaliteedinõuetele vastavate, kuid siiski oluliselt erinevate kütteväärtustega gaasidega kauplemise. Vastavalt kehtestatud kvaliteedinõuetele võib võrku sisestatud gaaside kütteväärtuste ja leppetingimustele teisendatud gaasi mahu (kuupmeetrites) energia sisaldus erineda üle kümne protsendi. Gaasi lõpptarbijale on oluline gaasist saadava energia hind. Seega ainult gaasi mahu põhine kauplemine, arvestamata tegelikke tarnitud või turuosalisele edastatud gaasi kütteväärtusi,ei ole turuosaliste vahelistes tehingutes kauba koguse piisavaks mõõduks. Ajalooliselt suletud turu tingimustes, kus oli ainult üks tarnija, arvestati gaasi kütteväärtust gaasi hinnas vastava hinnavalemiga st gaasi kuupmeetri hind sõltus lineaarselt gaasi kütteväärtusest. Avatud turu tingimustes gaasi kütteväärtuse sidumine gaasi hinnaga põhjustaks keerukaid regulatsioone turuosaliste vahel. Lihtsam, arusaadavam ja läbipaistvam on gaasi kauplemine energia alusel. Gaasiturul energia alusel kauplemiseks on vajalik määrata võrgu sisendites ja väljundites energiavood mõõdetud gaasikoguste (mahtude) ning kütteväärtuste kaudu.

Teiseks – ülekandevõrku või jaotusvõrku sisestamiseks mõeldud gaasi võrgukõlbulikkuse (kvaliteedi) määramine. Eesmärgiks on veenduda, et sisestatav gaas ei sisaldaks aineid, mis võivad kahjustada inimest, vara, keskkonda ning gaasi kvaliteet tagaks tarbijate gaasiseadmetes gaasi ohutu ja tõhusa kasutamise.

Võrku sisestatud ja võrgust väljastatud gaasi energia määratakse mõõtepunktides mõõtesüsteemide alusel, mis on ehitatud võrgu liitumispunktidele võimalikult lähedale. Lisas 3 on toodud viited energia mõõtesüsteemis kasutatavate mõõtevahendite, kalibreerimisvahendite ja mõõtemeetodite normdokumentidele. Mõõtepunkti läbiva gaasi energia määramine, kasutades ainult kohapeal installeeritud mõõtevahendeid, on tihti ebaproportsionaalselt kulukas, arvestades läbiva gaasivoo suurust. Euroopa Liidu liikmesriikides on sätestatud erinevad reeglid ja meetodid, mida kasutatakse nende suuruste arvutamiseks, mida otseselt ei mõõdeta. Selleks, et hõlbustada gaasiga kauplemist ja ühtlustada eeskirju gaasi energia määramiseks Euroopa Liidus, andis Euroopa Komisjon mandaadi M/017 Euroopa Standardimiskomiteele (CEN – European Committee for Standardization) vastava dokumendi koostamiseks. 2015. aasta detsembris avaldas CEN standardi EVS-EN 1776:2015 uue versiooni, milles on toodud soovitused jagada gaasi energia määramise mõõtesüsteemid lähtuvalt mõõdetava gaasivoo suurusest ja mõõtesüsteemi asukohast gaasisüsteemis nelja täpsusklassi A, B, C, D (vaata Tabel 9).⁵⁶ Iga täpsusklassi kohta on esitatud energia määramise laiendmääramatuse piirid. Mõõtesüsteemide täpsusklassid sõltuvad asukohast gaasisüsteemis (vaata ka Joonis 33).

Tabel 9 Mõõtesüsteemide täpsusklassid

Joonis 33 Mõõtesüsteemide täpsusklassid sõltuvalt asukohast gaasisüsteemis

Sõltuvalt sellest, millised on mõõtesüsteemile esitatud täpsusnõuded (täpsusklass), koosneb energia määramise mõõtesüsteem:

   Erinevatest moodulitest (arvesti, teisendusseade, kütteväärtuse määramise seade jne), mis täidavad neile etteantud ülesandeid ja millised on ühendatud turvatud                           kommunikatsioonidega, mis garanteerib kaitstud omavaheliste andmete ülekande.

Joonisel 34 on toodud näitena A täpsusklassi energia mõõtesüsteem, mis koosneb mõõtepunktis asuvast gaasiarvestist, leppekoguse mõõturist ja kromatograafist. Kromatograaf edastab pidevalt gaasi koostise leppekoguse mõõturile. Leppekoguse mõõtur teisendab arvestilt edastatud mõõtetingimustel mõõdetud mahu leppetingimustele ja energiaks, kasutades anduritelt saadud gaasi temperatuuri, rõhku ning kromatograafi poolt edastatud gaasi koostist. Mõõtevahendite vaheliste ühenduste plommimisega on tagatud kaitstud juurdepääs parameetritele, mis osalevad mõõtmise tulemuse määramisel.

Joonis 34 Tüüpiline A täpsusklassile vastav mõõtesüsteem

Erinevatest moodulitest, mis täidavad neile etteantud ülesandeid ja ei ole ühendatud turvatud kommunikatsioonidega, mis garanteeriks kaitstud andmete ülekande.

Sellisel juhul peavad dokumenteeritud sätted kehtestama ning kindlustama selge, läbipaistva, objektiivse ja jälgitava mõõtesüsteemi tarnitud energia koguse arvutamisel. Joonisel 34 on toodud näitena B täpsusklassi energia mõõtesüsteem, mis koosneb mõõtepunktis asuvast gaasiarvestist ja leppekoguse mõõturist (mõõtepunktis gaasivoog 2). Gaasi koostis määratakse kromatograafiga teises mõõtepunktis (mõõtepunktis gaasivoog 1). Eeldades, et gaasivoo 1 ja 2 gaasi koostis on etteantud täpsuse piires võrdne, edastatakse mõõtepunktis gaasivoog 1 määratud gaasi koostis perioodiliselt mõõtepunkti gaasivoog 2 leppekoguse mõõturile. Leppekoguse mõõtur (gaasivoog 2) teisendab arvestilt edastatud mõõtetingimustel mõõdetud mahu leppetingimustele ja energiaks, kasutades anduritelt saadud gaasi temperatuuri, rõhku ning mõõtepunkti gaasivoog 1 kromatograafi alusel saadud gaasi koostisest. Reeglina ei ole kahe mõõtesüsteemi mõõtevahendite andmevahetus vajalikul määral kaitstud, mistõttu on vajalik dokumenteeritud sätetega kehtestada ning kindlustada gaasi koostise omistamise sobivus ja edastamise jälgitavus.

Joonis 35 Tüüpiline B täpsusklassile vastav mõõtesüsteem

Joonisel 35 on toodud näitena C/B täpsusklassi energia mõõtesüsteem, mis koosneb mõõtepunktis asuvast gaasiarvestist ja leppekoguse mõõturist (mõõtepunkt gaasivoog 2). Leppekoguse mõõtur teisendab arvestilt edastatud mõõtetingimustel mõõdetud mahu leppetingimustele, kasutades anduritelt saadud gaasi temperatuuri, rõhku ning fikseeritud gaasi parameetreid. Energiaks teisendamine toimub keskuses mõõtepunktist gaasivoog 1 saadud gaasi kütteväärtuse ja mõõtepunktist gaasivoog 2 saadud leppetingimustele teisendatud koguse alusel. Dokumenteeritud sätetega on vajalik kehtestada ning kindlustada gaasi kütteväärtuse ning leppekoguse mõõturis fikseeritud parameetrite omistamise sobivus ja edastamise jälgitavus.

Joonis 36 Tüüpiline C/B täpsusklassile vastav mõõtesüsteem

Energia määramise mõõtesüsteemi võib funktsionaalselt jaotada neljaks (vaata ka joonis 37):

• Mõõtetingimustes gaasikoguse (mahu) mõõtmine;
• Mõõtetingimustes mõõdetud gaasikoguse (mahu) teisendamine leppetingimustele;
• Kütteväärtuse/koostise määramine;
• Energiaks teisendamine.

Lisas 11.4 on toodud valemid mõõtetingimustes mõõdetud gaasivoo arvutamiseks leppetingimustele ja energiaks.

Joonis 37 Energia määramise mõõtesüsteem

Mõõtetingimustes gaasikoguse (mahu) mõõtmise eesmärgiks on mõõtepunktis ajaühikus toru ristlõiget läbinud gaasi mahu kindlaks määramine. Saadud gaasi maht on tingimustes (gaasi rõhk, temperatuur, koostis), mis need olid vaadeldavas ajaühikus. Mõõtetingimustes gaasikoguse (mahu) mõõtmiseks kasutatavaid mõõtevahendeid nimetatakse gaasiarvestiteks.

Vastavalt mõõtesüsteemile esitatud täpsuse nõuetele peab gaasiarvestiga mõõtetingimustes mõõdetud gaasikoguse (mahu) teisendama leppetingimustele teisendusseadme (leppekogusemõõturi, edaspidi LKM) või dokumenteeritud sätete alusel. Reeglina toimub Eestis ülekandevõrgust väljastatud ja jaotusvõrgust ülerõhuga üle 0,5 baari mõõtetingimustes mõõdetud gaasi teisendamine leppetingimustele LKM-ga PTZ meetodil. PTZ meetod tähendab, et teisendusteguri arvutamise sisendsuurusteks on gaasi absoluutne rõhk (P), gaasi absoluutne temperatuur (T) ja gaasi kokkusurutavus (Z). Leppekogusemõõturitele kohalduva standardi EVS-EN 12405⁵⁷ kohaselt. Lähtudes esitatud metroloogilise kontrolli tõendamise erisustest jagatakse LKM-d kaheks:

• tüüp 1 LKM, kui terviksüsteem peab olema läbinud Mõõtevahendite direktiivi (MID – Measuring Instruments Directive) 2014/32/EL nõuetekohase vastavuse hindamise, vastama Eesti Vabariigi õigusaktidele ning märgistatud asjakohaste kirjetega.
• tüüp 2 LKM, kui eraldi seadmetest koosnevale komplektile peab iga seade (arvutusplokk, rõhu- ja temperatuuri mõõtemuundur) olema läbinud MID-i nõuetekohase vastavuse hindamise, vastama Eesti Vabariigi sätestatud õigusaktidele ning märgistatud asjakohaste kirjetega.

Sõltuvalt tüübist koosneb LKM järgmistest alakoostudest või mõõtevahenditest:

• rõhumõõtemuundur;
• temperatuurimõõtemuundur; ja
• arvutusplokk.

Rõhu ja temperatuuri mõõtemuundurid on vajalikud gaasiarvestis gaasi temperatuuri ning rõhu mõõtmiseks. Mõõtetulemused edastatakse arvutusplokki kas analoog- või digitaalsignaalina. Gaasi kokkusurutavused arvutatakse arvutusplokis standardis EVS-EN 12213⁵⁸ soovitatud meetodite kohaselt gaaskromatograafist või andmeside võrgu kaudu edastatud või käsitsi sisestatud fikseeritud gaasi koostise/parameetrite alusel. Mõõtesüsteemi kasutaja määrab dokumenteeritud sätetes metoodika, mis tagab andmeside võrgu kaudu või käsitsi sisestatud fikseeritud gaasi koostise/parameetrite sobivuse ning jälgitavuse. Jaotusvõrkudes on kasutusel ka fikseeritud rõhu väärtusega ainult temperatuuri teisendusega LKM-id ning membraanarvestitesse integreeritud temperatuuri või temperatuuri ja rõhu teisendamise funktsioon. Viimastel aastatel on jaotusvõrkudes kommertstarbijatele edastatud gaasi mõõtmiseks kasutusele võetud membraanarvestid, millesse on integreeritud lisaks leppekogusemõõturi ka salvestus ja kommunikatsiooni moodulid.

Sõltumata LKM tüübist on standardites esitatud järgmised olulisemad nõuded:

• Kohaldatud Z arvutamiseks vastavalt standardile EVS-EN ISO 12213;
• Mõõtesüsteem, mis peab vastama standardis EVS-EN 1776:2015 toodud A või B täpsusklassi nõuetele peab LKM juhul, kui gaasiarvestil puudub süstemaatilise vea kompenseerimise funktsioon, võimaldama kasutada korrektsiooni funktsiooni gaasiarvesti vea kompenseerimiseks arvesti kalibreerimise tunnistuse alusel.

Kütteväärtus ehk kütuse eripõlemissoojus on soojushulk, mis eraldub ühe massi või mahuühiku tahke-, vedel- või gaaskütuse täielikul põlemisel. Tänaseni on kütuste iseloomustamiseks kasutusel mõisted alumine kütteväärtus ja ülemine kütteväärtus. Ülemise kütteväärtuse juures arvestatakse, et põlemisel tekkiv vee aur kondenseerub ja kondenseerumisel eralduvat soojust on võimalik edastada soojuskandjale. Alumise kütteväärtuse juures arvestatakse, et põlemisel tekkiva veeauru kondenseerumisest eralduvat soojust ei edastata soojuskandjale. Gaasi ülemine kütteväärtus on gaasi kui kauba mahu või massiühiku põletamisel maksimaalselt saadav soojushulk, mille kasutamise määr sõltub tarbija kasutavast tehnoloogiast. Euroopa Liidu regulatsioonides lähtutakse turuosaliste võrgugaasi koguste (energia) määramisel gaasi ülemisest kütteväärtusest. Võrgugaasi kütteväärtuse määramiseks on olemas erinevaid meetodeid.

Ülekandevõrgu väljunditeks olevatesse liitumispunktidesse edastatakse võrgugaas 36 GJJ-st, kus toimub ülekandevõrgust jaotusvõrkudesse või tarbijatele gaasi edastamine, gaasi rõhu redutseerimine, mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine.

Gaasivõrku gaasi sisestamise eelduseks on, et oleks täidetud gaasi kvaliteedi ja omaduste kohta kehtestatud nõuded. Võrgugaasi kvaliteedinõuded on kehtestatud maagaasiseaduse § 6¹ lõike 3, § 10² lõigete 6 ja 7, § 10³ lõike 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13, § 12² lõike 3, § 17³ lõike 2 ja § 24 lõigete 12 ja 6 ning § 36¹ lõike 2 alusel Majandus- ja taristuministri määrusega „ Gaasituru toimimise võrgueeskiri“.

Kvaliteedinõuete eesmärgiks on:

• kindlustada võrgugaasi kvaliteedi vastavus olemasolevates gaasiseadmetes kasutuseks sobiva gaasi omadustele. Eestis ülekande ja jaotustorustikuga liitunud tarbijad kasutavad gaasiseadmeid, mis on ettenähtud kasutuseks standardis EVS-EN 437:2021⁶²liigitatud teise perekonna H-grupi põlevgaasile;
• vältida selliste ainete võrku sisestamist, mis võivad kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Võrgugaasi kvaliteedi vastavus gaasiseadmetes kasutuseks sobiva gaasi omadustele saavutatakse sisestava võrgugaasi:

• Wobbe arvu tagamisega lubatud vahemikus (13,06 – 14,44) kWh/m³. Wobbe arv on küttegaaside vahetatavuse näitaja, mida kasutatakse erineva koostisega küttegaaside põlemisenergia väljundi võrdlemiseks seadmes. Wobbe arv arvutatakse võrgugaasi mahu kohta väljendatud kütteväärtuse ja suhtelise tiheduse alusel;
• suhtelise tiheduse tagamisega lubatud vahemikus (0,55-0,75) ja arvutatakse gaaskromatograafi kontrolleris koostise alusel;
• inertgaaside (N₂, CO₂,) osamahtude tagamisega lubatud piirväärtuste piires. Inertgaasid on võrgugaasi ballastained, mis vähendavad kütteväärtust. CO₂ koos veeauru kondenseerumise, H₂S ja O₂ põhjustavad torustiku korrosiooni. Piirväärtused CO₂≤ 2,5 mol % ja N₂ ≤ 3 mol %. Inertgaaside osamahud saadakse gaaskromatograafi mõõtetulemusena;
• metaanarvu tagamisega lubatud piirväärtuste piires (≥65). Metaanarvu piirväärtusest kõrgemal hoidmine on vajalik seoses Eestis võrgugaasi kasutamisega mootorkütusena (surugaasi tanklad). Võrgugaasi metaanarv on analoogne bensiini oktaanarvuga ja piirväärtuse esitamine peab välistama gaasimootorites detonatsiooni tekkimist. Madal metaanarv on seotud gaasis kõrgemate süsivesinike suurema osakaaluga. Metaanarv arvutatakse standardi EVS-EN 16726 kohaselt gaaskromatograafi mõõtetulemuste alusel;
• kütteväärtus on võrgugaasi mahu või massiühiku põletamisel maksimaalselt saadav energiahulk. Kütteväärtuse määramine on vajalik võrku sisestatud ja võrgust väljastatud gaasi energia määramiseks ning Wobbe arvu arvutamiseks. Ülemise kütteväärtuse vähim väärtus on 9,69 kWh/m3. Kütteväärtus, suhteline tihedus, Wobbe arv, süsivesinike kuni C₆ ja inertgaaside, hapniku ja vesiniku osamahud saadakse gaaskromatograafi mõõtetulemusena.

Vältimaks selliste ainete võrku sisestamist, mis võivad kahjustada inimesi, vara või keskkonda on määratletud ained ja nende piirväärtused:

• Süsivesinike kastepunkt (≤ -20 C, absoluutsel rõhul kuni 70 baari). Süsivesinike kondenseerumise vältimine on väga oluline võrgugaasi ohutu transportimise ja tarnekindluse tagamisel. Kondensaadi tekkimine võib kahjustada gaasiseadmeid, eriti gaasi voo- ja rõhu regulaatoreid, sulgeseadmeid ja mõõtesüsteeme. Süsivesinike kastepunkt on funktsioon kõrgemate süsivesinike osamahtudest ja gaasi absoluutsest rõhust. Maksimaalne süsivesinike kastepunkti väärtus on võrgugaasi rõhuvahemikus 20 kuni 50 baari (Joonis 38). Süsivesinike kastepunkt määratakse analüsaatori või gaaskromatograafi alusel.

Joonis 38 Süsivesinike olek sõltuvalt gaasi temperatuurist ja rõhust

ACER (Agency for the Cooperation of Energy Regulators) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2019/942 asutatud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet.

Asjakohane ühenduspunkt (asjaomased punktid) – Süsteemihalduri hallatavad punktid gaasivoogude sisestamiseks või väljavõtmiseks gaasisüsteemist (vt punkti 5.2.1).

Avatud tarne leping – Avatud tarnija (sh bilansihaldur) ja turuosalise vaheline leping, mille alusel avatud tarnija (sh bilansihaldur) ostab ja müüb turuosalisele avatud tarnet.

Avatud tarne – Turuosalistele bilansiperioodil mõõteandmete alusel kogu gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.

Avatud tarnija – Müüja või bilansihaldur, kes osutab kliendile avatud tarnet eesmärgiga tagada müüdud ja ostetud gaasi koguste tasakaal kliendi bilansipiirkonnas.

BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) – Läänemere energiaturgude ühendamise kava, mis on suunatud toimiva ja integreeritud energia siseturu väljaarendamisele ja energiasaarte kaotamisele koos selleks vajaliku elektri- ja gaasi infrastruktuuri ja piiriüleste ühenduste arendamisega Läänemere piirkonnas näeb ette regiooni gaasi- ja elektriturgude integreerimist ühte Euroopa võrguga läbi infrastruktuuri projektide.

Bilansihaldur – Hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu.

Bilansileping – Süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur ostab ja müüb bilansihaldurile bilansi tagamiseks bilansigaasi.

Bilansiperiood – 24-tunnine periood. 2016. aastast alates on bilansiperioodiks ajavahemik, mis algab vööndiaja järgi hommikul kell 9.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 9.00.

Nominatsioon (Bilansiplaan) – Andmed bilansihalduri bilansiportfelli prognoosandmete ja määratud tarnete kohta bilansiperioodil.

Bilansiportfell – Bilansihalduri bilansivastutuspiirkond (bilansihalduri sisse- ja väljavoolude komplekt).

Bilansiselgituse mõõtepunkt – Mõõtepunkt, kus tarbija või tootja bilansihaldur erineb tema võrguettevõtja bilansihaldurist (vaata punkti 5.3.1).

Bilansivastutus – Turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil.

Bilanss – Bilansiperioodis bilansiportfelli sisenenud ja bilansiportfellist väljunud gaasi koguste tasakaal.

Biogaas – Anaeroobsel kääritamisel saadud gaasiline taastuvkütus, mis koosneb metaanist (45-70%), süsinikdioksiidist (30-40%) ja teistest komponentidest nagu N₂, O₂, NH₄, H₂S.

Biomass – Põllumajandusest (nii taimsetest kui ka loomsetest ainetest), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, kalandusest ja vesiviljelusest saadav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

Biometaan – Orgaanilistest allikatest saadud taastuv looduslik gaas, mis on algselt biogaas, kuid mida seejärel puhastatakse biogaasi biometaaniks muundamise protsessis, mille käigus eemaldatakse biogaasis sisalduvad lisandid, nagu süsinikdioksiid, siloksaanid ja vesiniksulfiidid (H₂S).

CEN (European Committee for Standardization) – Regionaalne standardimisorganisatsioon, mis korraldab Euroopas standardimist kõigis valdkondades, välja arvatud elektrotehnika ja telekommunikatsioon.

Energiakultuurid – Põllumajanduslik tooraine, mille kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja elektrienergia tootmine.

ENTSOG (European Network of Transmission System Operators for Gas) – Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik.

EBA (European Biogas Association) – Euroopa juhtiv assotsiatsioon biogaasi ja biometaani tootmise valdkonnas.

EHB (European Hydrogen Backbone) - Tegemist on Euroopa gaasisüsteemihaldurite initsiatiiviga, kelle eesmärgiks on koos konsultandiga ühiselt analüüsida üleeuroopalise vesinikuinfrastruktuuri rajamise vajadust ja potentsiaali.

EIC (European Identification Coding) kood – ühtse kodeerimissüsteemi alusel määratud unikaalne identifikaator, mis on vajalik gaasiturul infovahetuse automatiseerimiseks. EIC koodide register asub Andmelaos.

First-come-first-served – „Kes-ees-see-mees“ põhimõte, mille kohaselt esimesena saabunud taotlus/pakkumus rahuldatakse esimesena (st taotlused järjestatakse laekumise aja alusel ja muid tingimusi ei võrrelda nt hind).

FSRU - LNG taasgaasistamise ujuvterminal (Floating Storage and Regasification Unit).

Gaasi leppekoguse mõõtur (LKM) – Gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks. LKM võib ka kompenseerida gaasiarvesti ja ühilduvate mõõtemuundurite veakõveraid.

Gaasiarvesti – Mõõtevahend seda arvestit läbinud gaasi koguse (mahu) mõõtmiseks, salvestamiseks ja esitamiseks.

Gaasibörs – Organiseeritud standardsete toodetega turg gaasisüsteemis oleva gaasiga kauplemiseks virtuaalses kauplemispunktis.

Gaasijaotusjaam (GJJ) – Jaotusjaam, kus toimub ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine.

Gaasikoguste jaotamine – Bilansihaldurile süsteemihalduri poolt eraldatud gaasi kogus tema bilansiportfelli sisenenud ja väljunud gaasi koguse arvestusega bilansiperioodi kohta ebabilansi koguse arvutamise eesmärgil, väljendatuna kilovatt-tundides ja/või kuupmeetrites.

Gaasimõõtejaam (GMJ) – Kahe riigi vahelises ühenduspunktis asuv mõõtejaam, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine.

Gas Regional Investment Plan (GRIP) – BEMIP regiooni gaasi investeeringute plaan.

Gas Target Model (GTM) – ACER-i defineeritud Euroopa ühine turumudel, mis paneb paika nägemuse ja arengusuunad toimiva gaasituruni jõudmiseks ehk nn visioon Euroopa tuleviku gaasiturust.

Kalibreerimine – Menetlus, mis teatud tingimustel esmalt määrab kindlaks seose etalonide abil esitatud suuruse väärtuste ja mõõtemääramatuste ning vastavate näitude ja mõõtemääramatuste vahel, ning seejärel kasutab seda infot seose fikseerimiseks, et näidu alusel saada lõplik mõõtetulemus.

Kalibreerimiskõver – Näidu ja sellele vastava mõõtesuuruse väärtuse vahelise seose väljendus.

Katkestatav võimsus – Maagaasi ülekandevõimsus, mille kasutamise võib ülekandesüsteemi haldur katkestada vastavalt ülekandelepingus sätestatud tingimustele.

Kaudne jaotamismeetod (Implicit method) – Jaotamismeetod, mille korral jaotatakse samaaegselt nii ülekandevõimsust kui ka vastavat gaasikogust, tehes seda vajadusel enampakkumise vahendusel.

Kaugloetav mõõtepunkt – Mõõtepunkt, kus mõõteandmed bilansiperioodiks kogutakse vähemalt kord päevas mõõtmistega.

Kauplemispunkt ehk Hub – Süsteemihalduri või tema poolt määratud kolmanda osapoole – näiteks turuoperaatori (MAM - Market Area Manager) – hallatav kauplemispunkt, kus bilansihaldurid saavad teha bilansiportfellide vahelisi tehinguid. Kauplemispunktid jagunevad füüsiliselt määratud asukohaga või virtuaalseteks kauplemispunktideks.

Kindel võimsus – Ülekandesüsteemi halduri poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi ülekandevõimsus.

Kinnitatud kogus – Gaasi kogus bilansiperioodil, mille süsteemihaldur on tarne vastaspoolega kooskõlastanud ning bilansihaldurile kinnitanud.

Kooskõlastamine – Bilansihalduri esitatud määratud tarnete vastavusse viimine tarne vastaspoole andmetega.

Korrigeerimine – Tähendab korrigeerimata mõõtetulemuse korrigeerimist süstemaatilise vea võrra.

Korrigeerimise tegur – Suurus, millega korrutatakse korrigeerimata mõõtetulemust gaasiarvesti veakõvera korrigeerimiseks.

Lepingutega ülekoormamine (ülekoormus) – Olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase ületab tehnilist võimsust.

Leppekoguse mõõtur tüüp 1 (LKM 1 terviksüsteem) – LKM-i vastavuse hindamist teostatakse terviksüsteemile (sh temperatuuri- ja rõhu mõõtemuundurile). Teisendamise viga määratletakse täies ulatuses teisendusteguri järgi.

Leppekoguse mõõtur tüüp 2 – LKM koosneb eraldi osadest: heakskiidetud mõõtemuunduritest temperatuurile ja/või rõhule ning eraldi arvutusseadmest. Teisendamise viga määratletakse eraldi osade (mõõtemuundurite ja arvutusseadme) vigade järgi.

Leppetingimused – Määratletud tingimused, millesse teisendatakse mõõdetud gaasikogus. Leppetingimused ongaasi temperatuur 20 °C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325 baari.

Mahuvaru – Ülekandetorustikus paiknev gaasi kogus, mis on vajalik süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute teostamiseks. Mahuvaru on süsteemihalduri omanduses.

Maksimaalselt lubatav mõõtehälve (lubatav piirviga) – Mõõtevahendi või -süsteemi spetsifikatsioonides või eeskirjades lubatav mõõtehälbe maksimaalne väärtus suuruse mingi teadaoleva tugiväärtuse suhtes.

Mittekaugloetav mõõtepunkt – Mõõtepunkt, kus mõõteandmed bilansiperioodiks kogutakse harvemini kui kord
päevas mõõtmistega.

Mõõtemeetod – Mõõtmisel kasutatavate menetluste loogilise korrastamise üldine kirjeldus. Mõõtemääramatus (määramatus) – Olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter.

Mõõteprotseduur (mõõtemetoodika) – Mõõtmise üksikasjalik kirjeldus kooskõlas ühe või mitme mõõteprintsiibi ja kindla mõõtemeetodiga, mis tugineb mõõtemudelile ja hõlmab kõiki mõõtetulemuse saamiseks vajalikke arvutusi.

Mõõtesüsteem – Väljaehitatud mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum ning dokumenteeritud sätted, mis on vajalikud energia määramiseks. Dokumenteeritud sätteid kasutatakse, et tõendada mitteseadmete põhiste tulemuste täpsust, usaldusväärsust ja jälgitavust. Kui mõõtesüsteemis kasutatakse energia määramiseks dokumenteeritud sätteid, siis need sätted on mõõtesüsteemi osa.

Mõõtetingimused – Tingimused, milles gaasikogus on mõõtepunktis mõõdetud (gaasi temperatuur ja rõhk).

Mõõtetulemus – Suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele.

Mõõtmise nihutatus (nihe) – Süstemaatilise mõõtehälbe hinnang.

Määratud tarne – Bilansihalduri poolt turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud sellise gaasikoguse tarnimine, millest on süsteemihaldurile nominatsiooni alusel ja ajakavas ette teatatud.

N-1 – Varustuskindluse kriteeriumi infrastruktuuri norm, mis näitab, kui jätkusuutlik on gaasisüsteem selle süsteemi kõige suurema läbilaskevõimega elemendi tööst väljasolekul.

Nm³ (STP - Standard Temperature and Pressure) – Gaasi mahu mõõtühik normaal- ehk standardtingimuste juures, milleks on temperatuur 273,15 kelvinit ja rõhk 101,3 kilopaskalit (ehk temperatuuril 0 °C ja absoluutsel gaasi rõhul 1,01325 baari).

Operatiivbilansi konto – Konto, mida haldavad kaks kokkupuutuvat süsteemihaldurit eesmärgiga registreerida, kooskõlastada ja jaotada ühenduspunkti läbinud gaasimahtude kogused.

Operatiivbilansi leping – Kokkupuutuvate süsteemihaldurite omavaheline leping tehnilise bilansi korraldamiseks.

OTC leping (Over-the-counter) – Kahepoolselt sõlmitud gaasi ostu-müügi leping, mis tähendab seda, et tehingut ei tehta läbi tsentraalse toimumiskoha.

Pidevkauplemine (Continuous trading) – Kauplemise algoritm gaasibörsil, kus tehing sõlmitakse kohe pärast sobiva ostu ja müügiorderi kokkuviimist (matching) ehk igale tehingule tekib „oma“ hind.

Piiriülene sisend-väljund punkt – Koht, kus gaas siseneb süsteemi naabersüsteemist või kus gaas väljub virtuaalselt naabersüsteemi.

Pikeneva lõpuga enampakkumine – Enampakkumine, mille raames võrgukasutaja teeb pakkumise kindlaksmääratud, järjestikku teatatavate hinnasammude kohta.

Power to Gas (P2G) – tehnoloogia, mis võimaldab elektrit gaasiks muundada.

Projects of Common Interest (PCI) – Euroopa Komisjon nn ühishuvi projektide nimekiri, milles olevatele objektidele plaanib Euroopa Liit iga-aastases taotlusvoorus jagada kindlaks määratud summas toetusi.

Pro-rata põhimõte – Maagaasi ülekandevõimsuse jaotamise põhimõte, kus vaba ülekandevõimsus jaotatakse reserveerimisavalduse esitanud turuosaliste vahel proportsionaalselt vastavalt taotletud võimsusele.

Päritolutunnistus (GoO - Guarantee of Origin) – Elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani.

REMIT – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, millega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad energia hulgimüügiturge mõjutavad kuritarvitused ja on sidusad finantsturgudele kohaldatavate eeskirjadega ning tagavad kõnealuste energia hulgimüügiturgude nõuetekohase toimimise, võttes sealjuures arvesse nende iseärasusi. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab ACER tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega ning võttes arvesse heitkogustega kauplemise süsteemi ja energia hulgimüügiturgude vastastoimet.

Sertifitseeritud etalonaine (sertifitseeritud referentsmaterjal) – Pädeva asutuse väljastatud dokumentatsiooniga varustatud etalonaine, mis kasutades kehtivaid protseduure annab ühe või mitme kindla omaduse suuruse väärtused, seotud määramatused ja jälgitavused.

Sisendpunkt – Koht, kus gaas siseneb süsteemi naabersüsteemist või LNG-terminalist ja kus algab gaasi ülekanne läbi gaasi ülekandesüsteemi.

Sisend-väljund tsoon (Entry-exit zone) – Geograafiline piirkond, kus gaas saab vabalt (ilma lisanduvate ülekandetariifideta) liikuda; gaasi tsooni sisestades tuleb maksta nn sisendtariifi (entry tariff) ja tsoonist välja võttes nn väljundtariifi (exit traiff), kuid tsoonisiseselt liikudes (ka üle riigipiiride) ülekandetariifi ei lisandu. Sisend-väljund tsoonis on ühised turureeglid (sh virtuaalne kaubanduspunkt, ühine bilansihaldus, tasakaalustamine ja võimsuste jaotamise mehhanism). Sisend-väljund tsoon koos sellega kaasneva reeglistiku ja protsessidega moodustab sisend-väljund mudeli.

Surubiometaan (CBM – Compressed Biomethane) – Kokkusurutud biometaan, mida transporditakse ja kasutatakse nagu surugaasi, segatuna koos maagaasiga ükskõik mis vahekorras või surugaasist sõltumatult.

Surugaas (CNG - Compressed Natural Gas) – Kokkusurutud maagaas, mida tangitakse surugaasisõiduki gaasimahutitesse automootori käivitamiseks.

Süsteemihaldur – Süsteemihalduri kohustus on tagada sõlmitud lepingute kohaselt igal hetkel gaasisüsteemi varustuskindlus ja bilanss.

Süstemaatiline mõõtehälve – Mõõtehälbe komponent, mis korduval mõõtmisel jääb konstantseks või muutub ettearvatavalt.

Take-or-pay leping – Gaasi ostu-müügi leping, mille järgi ostjal on kohustus kokkulepitud gaasi koguse eestmaksta olenemata tegelikult tarbitud kogusest.

Tarbija – Isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks.

Tasakaalustamisgaas – Ülekandevõrku sisenev ja ülekandevõrgust väljuv gaas, mida gaasisüsteemi bilansi hoidmise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur.

Tiputarbimine – Süsteemi päevane maksimaalne tarbimine.

TYNDP (Ten-Year Network Development Plan) – Euroopa süsteemihaldurite koostöös ning ENTSOG eestvedamisel iga kahe aasta järel koostatav gaasivõrgu kümne aasta arengukava.

Valideerimine – Tõendamine, et kindlaksmääratud nõuded on ettenähtud kasutussihiks adekvaatsed.

Vastaspool – Naabersüsteemihaldur või sisemaine turuosaline, kes tarnib gaasi bilansihaldurile ja/või kellele bilansihaldur ise tarnib gaasi asjaomastes punktides.

Veeldatud maagaas (LNG – Liquefied Natural Gas) – Gaas, mis saadakse maagaasi jahutamisel kuni -160°C. Veeldatud gaasi energiatihedus on kolm korda suurem kui surugaasil.

Virtuaalne kauplemispunkt – Süsteemihalduri hallatav füüsiliselt määratlemata asukohaga kauplemispunkt, mis paikneb pärast kõiki süsteemi sissevoolupunkte ja enne väljavoolupunkte, kus bilansihaldurid saavad teha bilansiportfellide vahelisi tehinguid.

Võrguettevõtja – Ettevõtja, kes osutab võrguteenust.

Võrgukadu – Võrku sisenevate ja väljuvate gaasikoguste vahe, mille moodustavad ehitus- ja hoolduskulud, mõõtemääramatused, lekked ning omatarve.

Võrgugaas – Ülekande ja jaotusvõrgu kaudu edastatav kehtestatud kvaliteedinõuetele vastav gaaskütus, mis võib olla maagaas (NG – Natural Gas), regasifitseeritud veeldatud maagaas (LNG – Liquified Natural Gas), biometaan (BM - Biometan) või sünteetiline gaas (SNG – Synthetic Natural Gas).

Väiksema mahu printsiip – Tähendab põhimõtet, mille kohaselt süsteemihaldur võrdleb bilansihalduri esitatud määratud tarned asjaomastest punktides vastaspoole kogustega ning erinevuse korral vähendab gaasi kogust bilansihaldurile, kes esitas suurema väärtusega määratud tarne.

Väljundpunkt – Koht, kus gaasi ülekanne lõpeb ja kus gaas edastatakse naabersüsteemi või jaotussüsteemi või ülekandevõrguga ühendatud turuosalisele. Kui jaotusvõrk on ülekandevõrguga ühendatud mitmes punktis, siis arvestatakse kõiki vastavaid ühenduspunkte koos ühe väljundpunktina.

Ühenduspunkt – Kahe riigi vaheline gaasi toruühendus, läbi mille on võimalik gaasi ühest riigist teise transportida.

Ühendvõimsus – Standardvõimsustootele vastav kindlal alusel pakutav võimsus, mis koosneb sisse- ja väljavooluvõimsusest iga ühenduspunkti mõlemalt poolelt.

Ühtse hinna ehk marginaalhinna enampakkumine (Marginal pricing) – Enampakkumine, kus võrgukasutajad esitavad ühes pakkumisvoorus vabalt pakkumise nii hinnale kui ka kogusele. Algoritm reastab need hinna alusel, kõrvutab pakkumise ja nõudluse. Kõik edukad ostjad maksavad madalaima eduka pakkumise hinna.

Ülemine kütteväärtus – Soojushulk, mis eraldub 1 m³ leppetingimustele teisendatud gaasi koguse täielikul põlemisel õhus selliselt, et rõhk, mille juures protsess toimub on 1,01325 baari ja kõik põlemisproduktid on tagastunud temperatuurile 25 °C, kõik põlemisproduktid gaasilises olekus, väljaarvatud põlemise tulemusel moodustunud vesi, mis on kondenseerunud vedelikuks ja tagastunud ka samale temperatuurile 25 °C.

Direktiiv EL/2018/2001 – käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist.

Direktiiv 2009/73/EÜ – käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Direktiiv 2014/32/EL – mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta.

Direktiiv 2014/94/EL – alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta.

Määruses 2022/1032 - millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega, seati kohustus gaasimahutite täitumusele 1. novembri seisuga.

Määrus 2022/1369 - käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid.

Määrus 2022/1854 - käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid.

Määrus 2022/2576 - millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil.

Määrus (EL) 2015/703 – (Interoperability - IN NC) võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta.

Määrus (EL) 312/2014 – (Balancing - BAL NC) ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri.

Määrus (EL) 2017/459 – (Capacity Allocation Mechanisms - CAM NC) gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri.

Määrus (EL) 2017/460 – (Tariff - TAR NC) võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta.

Määrus 1227/2011 – (REMIT) energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta.

Määrus 1348/2014 – (REMIT Implementation Acts) milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6.

Määrus 617/2010 – käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest.

Määrus 2019/942 – millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER).

Määrus 715/2009 – Maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta. Koos Lisaga 1, mis käsitleb ülekoormuse juhtimise protseduure (Congestion Management Procedures - CMP Guidline).

Määrus 2017/1938 - gaasivarustuskindluse tagamise meetmed.

EVS 758:2009. Metrology: terms and definitions.

EVS-EN 12261. Gas metes – Turbine gas meters.

EVS-EN 12405-1. Gas meters – Conversion devices – Part 1: Volume conversion.

EVS-EN 12405-2. Gas meters – Conversion devices – Part 2: Energy conversion

EVS-EN 12480. Gas meters – Rotary displacement gas meters.

EVS-EN 1776. Gas infrastructure – Gas measuring systems – Functional requirements.

EVS-EN 437. Test gases. Test pressures. Appliance categories.

EVS-EN ISO 10101. Natural gas - Determination of water by the Karl Fischer method.

EVS-EN ISO 10723. Natural gas - Performance evaluation for on-line analytical system.

EVS-EN ISO 12213-1. Natural gas - Calculation of compression factor - Part 1: Introduction and guidelines.

EVS-EN ISO 12213-2. Natural gas - Calculation of compression factor - Part 2: Calculation using molar-composition analysis.

EVS-EN ISO 12213-3. Natural gas - Calculation of compression factor - Part 3: Calculation using physical properties.

EVS-EN ISO 11541. Natural gas - Determination of water content at high pressure.

EVS-EN ISO 13443. Natural gas - Standard reference conditions.

EVS-EN ISO 15112. Natural gas - Energy determination.

EVS-EN 16726. Gas infrastructure - Quality of gas - Group H.

EVS-EN ISO 18453. Natural gas - Correlation between water content and water dew point.

EVS-EN ISO 19739. Natural gas - Determination of sulfur compounds using gas chromatography.

EVS-EN ISO 6141. Gas analysis - Requirements for certificates for calibration gases.

EVS-EN ISO 6142. Gas analysis - Preparation of calibration gas mixtures -Gravimetric method.

EVS-EN ISO 6143. Gas analysis - Comparison methods for determining and checking the composition of calibration gas mixtures.

EVS-EN ISO 6326. Natural gas - Determination of sulfur compounds.

EVS-EN ISO 6327. Gas analysis - Determination of the water dew point of natural gas - Cooled surface condensation hygrometers.

EVS-EN ISO 6570. Natural gas - Determination of potential hydrocarbon liquid content - Gravimetric methods.

EVS-EN ISO 6974-1. Natural gas - Determination of composition and associated uncertainty by gas chromatography - Part 1: General guidelines and calculation of composition.

EVS-EN ISO 6974-2. Natural gas - Determination of composition and associated uncertainty by gas chromatography - Part 2: Uncertainty calculations.

EVS-EN ISO 6974-3. Natural gas - Determination of composition with defined uncertainty by gas chromatography - Part 3: Determination of hydrogen, helium, oxygen, nitrogen, carbon dioxide and hydrocarbons up to C8 using two packed columns.

EVS-EN ISO 6974-4. Natural gas - Determination of composition with defined uncertainty by gas chromatography - Part 4: Determination of nitrogen, carbon dioxyde and C1 to C5 and C6+ hydrocarbons for a laboratory and on-line measuring system using two columns.

EVS-EN ISO 6974-5. Natural gas - Determination of composition with defined uncertainty by gas chromatography - Part 5: Determination of nitrogen, carbon dioxide and C1 to C5 and C6+ hydrocarbons for a laboratory and on-line process application using three columns.

EVS-EN ISO 6974-6. Natural gas - Determination of composition with defined uncertainty by gas chromatography - Part 6: Determination of hydrogen, helium, oxygen, nitrogen, carbon dioxide and C1 to C8 hydrocarbons using three capillary columns.

EVS-EN ISO 6975. Natural gas - Extended analysis - Gas-chromatographic method.

EVS-EN ISO 6976. Natural gas - Calculation of calorific values, density, relative density and Wobbe index from composition.

EVS-EN ISO/IEC 17025. General requirements for the competence of testing and calibration laboratories.

ISO 17089-1. Measurement of fluid flow in closed conduits. Ultrasonic meters for gas. Meters for custody transfer and allocation measurement.

ISO 23874. Natural gas -Gas chromatographic requirements for hydrocarbon dewpoint calculation.

ISO/IEC GUIDE 99:2007. International vocabulary of metrology. Basic and general concepts and associated terms VIM).

ISO/TR 11150. Natural gas - Hydrocarbon dew point and hydrocarbon content.

ISO/TR 22302:2014. Natural gas - Calculation of methane number.

OIML R 137-1 and 2. Gas meters.

OIML R140. Measuring systems for gaseous fuel.

Järgnevalt on loetletud lühendid, mida kasutatakse valemites gaasi koguse arvutamiseks:

r - gaasi tihedus mõõtetingimustel
r₀ - gaasi tihedus leppetingimustel
E - energia
H_s,m - kütteväärtus leppetingimustel, massi alusel
H_s,v - kütteväärtus leppetingimustel, mahu alusel
M - mass
M_m - moolmass
p - rõhk mõõtetingimustel
p₀- rõhk leppetingimustel
R_a - universaalne gaasikonstant
T - temperatuur mõõtetingimustel
T_b - temperatuur leppetingimustel
V - maht mõõtetingimustel
V_b - maht leppetingimustel
Z - gaasi kokkusurutavus mõõtetingimustel
Z_b - gaasi kokkusurutavus leppetingimustel

Esitatud valemeid kasutatakse:

• leppetingimustel gaasikoguse (mahu) arvutamiseks;
• massi arvutamiseks;
• energia arvutamiseks.

Arvutamise eelduseks mõõtetingimustes gaasi mahu V (m³) mõõtetulemus.

Mahu arvutamine

Esimese võimalusena võib leppetingimustel gaasi mahu V_b arvutamiseks kasutada valemit, kus leppetingimustele teisendamine toimub gaasi tiheduste alusel (nimetatakse ka tiheduste kaudu teisendamiseks):

Arvestades, et gaasi tiheduse mõõtetingimustel ρ saab arvutada:

saame teise võimalusena leppetingimustel gaasi mahu arvutamiseks valemi, mida nimetatakse ka PTZ teisenduseks:

Massi arvutamine

Mass M arvutatakse:

või kui asendame tiheduse valemi (2) avaldisega:

Energiahulga arvutamine

Energiahulka E võib arvutada kas mahu või massi alusel, korrutades selle vastava kütteväärtusega H_s

Mahu alusel arvutades valemiks on:

kus V_b saab kas valemist (1) või valemist (3).

Massi alusel arvutades valemiks on:

kus M saab valemi (4) või (5) alusel.

Tegurid gaasi mahu ja parameetrite teisendamiseks erinevatele temperatuuri tingimustele

Tabelis 12 on toodud tegurid gaasi mahu ja parameetrite teisendamiseks erinevatele põlemisproduktide tagastumistemperatuuridele ja koguse mõõtmise määratletud leppetemperatuuridele

Tabel 12 Teisendustegurid⁶³

Tabel 13 Nõuded Eesti ülekandevõrku sisestatava võrgugaasi ainete sisaldusele ja parameetritele