9.4. Puhta vesiniku infrastruktuur

Arendamaks puhta vesiniku (st. mitte metaani ja vesiniku segu ülekandmise) kompetentsi ja osalemaks Euroopa tasemel vesiniku infrastruktuuri visiooni aruteludes, liitus Elering 2021. aasta alguses European Hydrogen Backbone-iga (EHB). Tegemist on Euroopa gaasisüsteemihaldurite initsiatiiviga, kelle eesmärgiks on koos konsultandiga ühiselt analüüsida üleeuroopalise vesinikuinfrastruktuuri rajamise vajadust ja potentsiaali. 2021. aastal läbi viidud analüüside põhjal kujunesid 2022. aastal välja viis loogilist vesiniku tarnekoridori, mis võiksid transportida energiat Euroopa välimistest riikidest suure energiavajadusega keskmesse.

Joonis 29 EHB vesiniku tarnekoridorid

Joonis 30 EHB visioon aastal 2040

Viimaste aastate jooksul on oluliselt kasvanud Euroopa ettevõtete teadlikkus ning huvi vesinikku enda äritegevuse ümberkujundamises ja keskkonnajalajälje vähendamiseks kasutusele võtta, mistõttu hinnati 2022. aastal EHB töö raames ümber potentsiaalsed vesiniku tarbimismahud. Suurimate Euroopa tööstuste ja potentsiaalselt vesinikku kasutavate tööstusorganisatsioonidelt saadud sisendi ja sellele järgnenud analüüsi põhjal hinnatakse 2030. aasta Euroopa vesinikunõudluseks 490 TWh, mis on 50% rohkem kui 2021. aasta hinnang (310 TWh). 2050. aasta prognoos on 2400 TWh varasema 2000 TWh asemel. Suur kasv tulenes peamiselt tööstusettevõtete ambitsiooni kasvust ja vesiniku varajasemast kasutuselevõtust. Sarnaseid vesiniku ambitsioone on suurtööstused väljendanud läbi enda investeeringutekavade. Kesk-Euroopa tööstuse peamine mure seisneb energia (sh vesiniku) kättesaadavuses ja tarnekindluses. Nimelt on Kesk-Euroopa riigid ja tööstused suuresti sõltuvuses energia impordist ning antud trend jätkub ka tulevikus. Seevastu Euroopa Liidu välispiiri äärsetes riikides on tulenevalt madalamast rahvastikutihedusest ja väiksemast energiavajadusest potentsiaal Kesk-Euroopa energiadefitsiiti katta, kui luua selleks vajalik infrastruktuur.

Joonis 31 EHB analüüsil põhinev Euroopa riikide vesiniku tootmise-tarbimise potentsiaali vahe aastal 2030 ja 2040, TWh

Tulenevalt taastuvenergia arendajate ja tööstuse suurenenud huvist ja energiasüsteemi pikaajalise varustuskindluse tagamise vajadusest on Elering koos teiste gaasisüsteemihalduritega loonud projekti „Nordic-Baltic H2 corridor“. Projekti eesmärgiks on analüüsida puhta vesiniku infrastruktuuri loomist Soomest Saksmaale läbi Baltikumi ja Poola. Projekti indikatiivne trass ühtib suuresti EHB visioonis toodud Noridcs & Baltics vesiniku tarnekoridoriga. Üheskoos on süsteemihaldurid esitanud projekti üle-euroopalise kümne aasta võrgu arengukavasse (TYNDP), eesmärgiga saada TYNDP raames teostatavatest analüüsidest vastus, kas taolise infrastruktuuri loomine on sotsiaalmajanduslikult mõistlik. Süsteemihaldurid soovivad projekti teostatavuse eelhinnangu (pre-feasibility study) läbiviimiseks taotleda Euroopa Liidu kaasrahastust. Võimaliku vesiniku infrastruktuuri täpsemad parameetrid (sh. trassivalik, läbilaskevõime, maksumus ja ajakava) selguvad järgnevate uuringute tulemustena.

Joonis 32 EHB Noridcs & Baltics vesiniku tarnekoridor⁵⁵

⁵⁵ https://ehb.eu/files/downloads/EHB-Supply-corridor-presentation-Full-version.pdf