9.3. Vesiniku ja maagaasi segamine olemasolevas gaasisüsteemis

Olemasoleva gaasisüsteemi vesiniku ülekandmise võimekust oleme hindamas koostöös naabersüsteemihalduritega – Gasgrid Finland (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Ambergrid (Leedu). Kuna nelja riigi gaasisüsteemid on omavahel ühendatud ja igapäevaselt toimuvad ülepiirilised gaasivood, siis ühe riigi tegevus mõjutab otseselt teiste gaasisüsteemi tööd ja süsteemi ohutust. Mistõttu on süsteemihaldurid otsustanud antud teemat ühiselt analüüsida. Koostöö eesmärgiks on teada saada, kui suures ulatuses ja milliste täiendavate investeeringutega saab olemasolevasse metaani (maagaasi / biometaani) võrku lubada vesiniku sisestamist –2%, 5%, 10%, 20%, … . Vastavalt kujunevale teadmusele on võimalik hinnata vesiniku gaasivõrku lubamise sotsiaalmajanduslikku tulu ja sellega kaasnevat kulu.

2021. aastal koostati konsultanti (GRTgaz Research & Innovation Center for Energy) poolt süsteemihalduritele ühine projektiplaan gaasisüsteemi võimekuse hindamiseks, mis kirjeldas, milliseid gaasisüsteemi elemente ja kuidas tuleks hinnata, et teada saada, milline võimekus olemasoleval süsteemil on, mida peaks muutma, et võimekust tõsta, ning millises mahus on vaja täiendavaid investeeringuid.

Tänaseks on neli gaasisüsteemihaldurit otsustanud vastavalt projektiplaanile edasi liikuda ning tellinud uuelt konsultandilt (GasOil Technology) esialgse gaasisüsteemi võimekuse hindamise (Stage1). Esialgne hinnang gaasisüsteemile valmib eeldatavalt 2023. aasta suvel, misjärel süsteemihaldurid saavad teha otsuse, kas detailsemate analüüsidega jätkata.