6. Kauplemine Eesti gaasiturul ja andmevahetuse korraldus

See peatükk räägib, milliseid nõudeid tuleb täita ja kuidas on korraldatud kauplemine Eesti gaasiturul. Täpsemalt saab ülevaate järgnevatest teemadest:

Millal on vaja tegevusluba
Millised on erinevad lepingute tüübid gaasiturul tegutsemiseks
Kuidas kujuneb gaasi hind
Tarkvõrk ja andmevahetus avatud gaasiturul

6.1. Tegevusluba

Vastavalt maagaasiseadusele, peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

gaasi müük (avatud tarnija ja bilansihaldur);
gaasi ülekande teenuse osutamine (ülekandevõrguettevõtja);
gaasi jaotamise teenuse osutamine (jaotusvõrguettevõtja);
gaasi import (s.t import kolmandatest riikidest);
veeldatud gaasi terminali haldamine;
gaasi hoiustamise teenuse osutamine.

Gaasi müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile majandustegevusteate.

Tegevusluba ei ole vaja isikul, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires. Tegevusloa taotluseks tuleb esitada vastava avaldus Konkurentsiametisse, kes tegeleb vastavate avalduste menetluse ja lubade väljastusega.

Kõik ettevõtjad, kes omavad ülaltoodud tegevuseks tegevusluba, on avaldatud riiklikus majandustegevuslubade registris, mis on leitav aadressilt https://mtr.mkm.ee/

6.2. Lepingute tüübid gaasiturul tegutsemiseks

Kauplemist Eesti gaasuturul reguleerivad järgmised lepingud:

Võrguga liitumise lepingu sõlmimine - Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava paigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu, mille alusel määratakse kindlaks liitumispunkt, mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp, liitumistasu suurus ja lepingu täitmise (liitumise) tähtaeg.

Võrguteenuse osutamise leping (võrguleping) - Võrguteenuse osutamiseks sõlmib võrguettevõtja võrgu kasutamist taotleva turuosalisega võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping). Siseriikliku võrgulepingu tüüptingimused peavad võrguettevõtjal olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga ja avaldatud võrguettevõtja veebilehel²¹. Kui turuosalisel (tarbija/tootja) ei ole liitumispunkti kohta kehtivat võrgulepingut, loetakse võrguühendus katkestatuks ning klient gaasi tarbida ei saa.

Avatud tarne leping - Iga turuosaline saab sõlmida ühe müüjaga (avatud tarnijaga) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (avatud tarne leping). Avatud tarne tähendab müüja poolt turuosalisele kogu vajaliku gaasikoguse müümist või turuosalisele tema bilansi tagamiseks bilansiperioodil puudujääva gaasikoguse müümist või temalt bilansiperioodil ülejääva gaasikoguse ostmist. Gaasi tarbija ja tootja saavad sõlmida avatud tarne lepingu kehtiva võrgulepingu alusel (mõõtepunktide lõikes). Võrguettevõtja kui turuosaline ning avatud tarnija kui turuosaline peavad sõlmima ühe avatud tarnijaga lepingu kogu oma tegevuspiirkonna kohta.

Määratud tarne leping - Määratud tarne on enne bilansiperioodi algust kokkulepitud tarnitava gaasi kogus. Määratud tarne lepingut omavad reeglina suurtarbijad, kelle tarbimiskogus on ette planeeritav. Samuti on määratud tarne leping igasugune mitme portfelli vaheline gaasikaubanduse leping, sh ka piiriülene tarne ja gaasibörsilt kaubandus. Siinjuures:

Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal.
Iga avatud tarnija, sh bilansihaldur, määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.
Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad piiriüleste asjaomaste punktide kaudu.

Bilansileping – Süsteemihalduri ja bilansihalduri vaheline avatud tarne leping, mille tüüptingimused kinnitab Konkurentsiamet ning need on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Alates 1. jaanuarist 2020 moodustatud Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on bilansilepingu tüüptingimused²² samad nii Eestis kui Lätis ning bilansihaldur saab valida, kumma ühise bilansitsooni süsteemihalduriga ta bilansilepingu sõlmib. Bilansilepingu sõlmimine annab õiguse tegutseda bilansihaldurina mõlemas riigis. Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi bilansigaasi ost ja müük). Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Ülepiirilise ülekandeteenuse leping - Süsteemihalduri ja bilansihalduri vaheline ülekandevõrgu sisend- ja väljundpunktide kasutamise leping, mille tüüptingimused kinnitab Konkurentsiamet ning need on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Alates 1. jaanuarist 2020 moodustatud Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on ülepiirilise ülekandeteenuse tüüptingimused samad nii Eestis kui Lätis, bilansihaldur peab sõlmima ülepiirilise ülekandeteenuse sama süsteemihalduriga, kellega ta on sõlminud bilansilepingu. Ülepiirilise ülekandeteenuse lepingu sõlmimine annab õiguse kasutada mõlema riigi sisend- ja väljundpunkte. Ülepiirilise ülekandeteenuse lepingu sõlmisega saab bilansihaldur õiguse kasutada ühise bilansitsooni sisend-väljund punkte.

Kuidas kõik ülaltoodud lepingud on kajastatud bilansivastutuse ahelas, on toodud välja punktis 7.2.

²¹https://elering.ee/vorguteenus-0#tab1

²²https://elering.ee/bilansileping-0

6.3. Gaasi hind

Viide lehele

Gaasi ostu kulu tarbijale

Gaasi kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente (Joonis 12). Lisaks gaasi enda hinnale sisaldab arve ka võrgutasu, varumakset, aktsiisi ning käibemaksu. Võrgutasu ja gaasi hinna osakaal arvest konkreetse kliendi puhul sõltub sellest, milline on gaasi hind ning millise võrguteenuse pakkuja võrgupiirkonnas klient asub ja millise paketi on ta valinud.

Kodutarbija gaasiarve komponendid sektordiagrammina

Joonis 12 Kodutarbija gaasiarve komponendid

Gaasi hinna mõjurid

Maagaas konkureerib teiste energiaallikatega ning seetõttu sõltub maagaasi maailmaturu hind paljuski alternatiivsete kütuste hindadest. Lisaks alternatiivsete kütuste hindadele mõjutab maagaasi hinda ka laiem maailmaturu nõudluse ja pakkumise suhe. Majanduse olukorrast ja pakkumise muutustest tingitud nõudluse ning pakkumise olukord muudab maagaasi hinda.

Sõltuvalt olukorrast võib maagaasi pikaajaline leping olla seotud maailmaturu kerge kütteõli (Gasoil 0,1%) ja raske kütteõli (FuelOil 1,0%) hinnaga. Kütteõlihinnad on otseselt seotud nafta maailmaturuhinnaga. Mõju võib omada ka euro-dollari kurss, sõltuvalt sellest, mis valuutas on leping sõlmitud. Pikaajalisi lepinguid gaasi ostuks sõlmitakse ka seotult likviidsete kauplemispunktidega. Sellistest kõige populaarsem on Euroopas tõenäoliselt Hollandi Title Transfer Facility (TTF)²³.

Alates 01.07.2017 seoses piiriülese kaudse võimsuse jaotamise mehhanismi rakendamisega Balti turul laienes varem vaid Leedu turul tegutsenud GET Baltic ka Eesti ja Läti turgudele ning sellest ajast alates avaldab börs ka Balti gaasituru indexit (BGSI – Baltic Gas Spot Index)²⁴, mis lõi Baltikumis gaasi hinnareferentsi ning aitab kaasa turu läbipaistvusele. Alates Eesti-Ja Läti bilansitsoonide ühendamisest 2020. aasta alguses arvutatakse ka Eestile ja Lätile ühine gaasibörsi hind. Joonisel 13 on esitatud 2020 kuni 2023 gaasibörsi GET Baltic kuu keskmine tehinguhinnad. Võrdluse huvides on joonisel esitatud ka Hollandi TTF hinna.

Jooniselt 13 on näha, et gaasi hind alustas tõusu juba 2021. aasta kevadel. Siis oli põhjuseks ühelt poolt Venemaa gaasivoo vähenemine ja tarnete ebakindlus ning teisalt 2021/2022 talvel lisandunud elektritootmiseks vajaliku gaasinõudluse kasv turul, sest elektritootmise hüdroreservid ja tuumaenergia toodang olid väga madalad. Sellel järgnes 2022. aasta kevadel Venemaa sõda Ukraina vastu ja Vene päritolu gaasi impordi piiramine. Hinnad hakkasid langema 2022. aasta augustis, mil poliitiliselt seati gaasi hinnalagi ning Euroopas olid sisse seatud uued gaasi tarneahelad (eelkõige LNG näol). Lisaks olid Euroopa gaasimahutid täidetud, tänu leebele 2022/2023 talvele oli tarbimine madal terves Euroopas. Samas kasvas elektriturul oluliselt taastuvenergia ja tuumaenergia toodang, vähendades nõudlust gaasi järele.

Keskmised gaasibörsi hinnad perioodil 2020 kuni 2023

Joonis 13 Keskmised gaasibörsi hinnad

Lisaks mõjutavad iga piirkonna gaasi hinda ühenduste olemasolu naaberturgudega ja võimalikud tarneahelad. Eestil on täna ühendus Venemaa, Soome ja Lätiga (ning sealt Leeduga). 2022. aastal valmis uus ühendus Leedu ja Poola (GIPL) vahele ning lisandus LNG terminal Soome. Uute ühenduste ja LNG terminalide abil suureneb varustuskindlus ja konkurents ning selliselt on tarbijatele tagatud parim hind.

Muidugi ei saa üle ega ümber ka keskkonna mõjust. Kliima mõjutab gaasiturgu eelkõige nõudluse muutuse kaudu. Eestis ja laiemalt kogu Euroopas on tarbimine suurem külmemate temperatuuride korral, sest suur osa gaasist kasutatakse ruumide kütmiseks.

6.4. Tarkvõrk ja andmevahetus avatud gaasiturul

Energiasüsteem on muutuses nii Euroopas kui kogu maailmas. Olulistest trendidest on võimalik välja tuua energiaturgude integreerumine (ühtne Euroopa energiaturg, aga ka piiride kadumine elektri-, gaasi- ja soojusenergia turgude vahel) ning kliimapoliitika ja energiatõhususe eesmärkide ühtlustumine ja karmistumine. Tootmisseadmete ja tehnoloogiate arengus võib täheldada mitteplaneeritava tootmistsükli ja hajusalt paiknevate seadmete massilist lisandumist energiasüsteemi ning akumuleerimise ja tarbimise juhtimise võimaluste kasvu. Turuosaliste hulgas on näha uut tüüpi osapoolte lisandumist (ESCO-d ehk energiateenusettevõtjad, energiaühistud, agregaatorid, virtuaalsed jõujaamad, tarbijast-tootjad ehk prosumer´id), tarbijate teadlikkuse kasvu ja nõudlust uut tüüpi teenuste järele.

Nimetatud trendidega kaasnevad üha enam ettearvamatud energiavood, aga ka eksponentsiaalselt kasvavad andmevood energiasüsteemis. Energiavõrkude haldamine peab uute oludega kohanema, võrgud peavad muutuma targemaks. Tarkvõrk tähendab kombineeritud muutusi energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevõtust, võimaldades energia tootjaid, haldureid, müüjaid, tarbijaid, teenuse pakkujaid jne ühele platvormile või integreeritud platvormidele liita ja seal andmeid vahetada ning seeläbi pakkuda tarbijatele uusi teenuseid. Inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust ning teisalt taskukohaseid energiaarveid. Selleks tuleb leida võrgus üles efektiivsus ning tagada turulepääs neile osalistele, kes seda efektiivsust soovivad pakkuda. Odavaim, keskkonnasõbralikuim ja kindlaim energia on tarbimata energia.

Eelnev seab ka energiasüsteemihalduri valiku ette, kuidas hallata muutuvat ja oluliselt nutikamat energiasüsteemi. Juhtimaks energiasüsteemi ümberkujundamist, on Elering loonud ettevõtetest võrgustiku, mille abil välja arendada nutikas tarkvõrgu andmevahetusplatvorm Estfeed. Platvorm võimaldab lõpptarbijatel, energiateenuste pakkujatel, hajutatud (väike)tootjatel ja võrguettevõtjatel energiatarbimise reaalajalähedaste andmete vahetuse abil energia tootmise, transportimise ja tarbimise tõhusust kasvatada.

Andmevahetusplatvorm Estfeed

Estfeed andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul ja gaasiturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Elering on vastavad andmevahetusplatvormid arendanud elektrituru andmevahetuseks 2013.a. ning gaasiturule 2017.a. ning nimetanud süsteemid brändiga Estfeed.

Eleringi Estfeedi brändi alla koondunud kogu energiaandmete platvormiteenused järgmises mahus:

Elektri-ja gaasituru avatud tarne äriprotsessid ja mõõteandmete kogumine ning teistele energiateenustele energiaandmetele ligipääs (nn Andmeladu);
Kliendiportaal, mille kaudu lõppkliendid saavad ligipääsu oma tarbimis-ja tootmisandmetele, lepingute infole, andmete jagamisele ning taastuvenergia andmetele;
Õiguste halduse tehniline lahendus;
Energiastatistika ja avaandmete lahendus (Q32023).

Estfeedi skeem

Joonis 14 Estfeedi andmevahetusplatvorm

Andmelao kaudu tagatakse andmevahetus järgmistele gaasiettevõtjatele:

Võrguettevõtja – mõõtepunkti(de), lepingute info ja mõõteandmete edastamine; avatud tarne lepingute info kättesaamine;
Tootja ja/või gaasihoidla operaator – mõõtepunkti(de) ja mõõteandmete edastamine;
Avatud tarnija – avatud tarne lepingute ja portfellilepingute info edastamine ja mõõtepunktide info ja mõõteandmete kättesaamine;
Bilansihaldur – avatud tarne lepingute ja portfellilepingute info edastamine;
Süsteemihaldur – katkematu avatud tarne ahela haldamine.

Andmelaost võimaldatakse andmetele ligipääs ka energiateenuse osutajatele, aga oluline on, et nemad saavad andmetele ligi ainult turuosalise antud ligipääsuõiguste alusel.

Avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning bilansivastutuse tagamiseks on loodud järgmised põhifunktsionaalsused:

kodeerimise protsess;
mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete esitamise protsess;
tarnijavahetuse ja seda kirjeldava sõnumite vahetamise protsess;
võrguettevõtja võrguarve edastuse protsess;
avatud tarnija ja võrguettevõtja vahelise infovahetuse kanal;
katkematu avatud tarne ahela ja bilansiportfellide (bilansipiirkondade) haldus;
bilansiselgituse agregeeritud koondraportite arvutamine ja edastamine.

Estfeediga on ühendatud ka täiendavad sidussüsteemid nagu Eleringi taastuvenergia infosüsteem ja bilansihalduse süsteem seadusandluses toodud õiguste alusel.

Estfeedi gaasi andmelao toimimise skeem

Estfeedi kliendiportaal

Turuosalistest lõppkliendid (tarbijad, tootjad) ja nende esindajad saavad oma andmetele ligipääsu selleks loodud veebiportaali (nn kliendiportaali) kaudu (aastal 2013-2016 oli lõppklientidele andmetele ligipääs ja volituste edastamine Andmelao kasutusliideses, aastast 2017 loodi selleks e-elering).

Kliendiportaal peab tagama lõppklientidele oma mõõteandmetele ligipääsu koos andmete allalaadimise ja edastamise võimalusega, sh tagada kättesaadavus endaga seotud infole: lepingute tähtajad, avatud tarnijad, mõõteandmed, turuosalise EIC kood ja turuosalisega seotud mõõtepunktide EIC koodid ning andmete kättesaamise kasutajamugavus.

Õiguste osas peab olema võimalus hallata oma esindusõigusi ning anda oma andmete jagamiseks nõusolekuid teistele turuosalistele kui on tema konkreetne energiamüüja. Andmejälgija vaates tuleb turuosalisele kuvada info, kes, millal ja mis õiguse alusel on saanud ligi tema tarbimiskoha mõõteandmetele vm seotud infole.

Kliendiportaali mõttekaart

Joonis 16 Kliendiportaali mõttekaart

Kasutajaõigused

Elering peab tagama, et turuosalise andmetele Andmelaost saavad ligipääsu vaid need osapooled, kellel on selleks seadusjärgne õigus või kellele turuosaline ise on selle õiguse andnud.

Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse aluseks võib olla volitus või seadus (seadusest tulenev esindusõigus).

Ligipääsuõigus tähendab õigust saada ligi andmetele. Juriidilise isiku andmetele ligipääsuks on vajalik volitus juriidilise isiku esindusõigusega isiku poolt; Füüsilise isiku andmetele ligipääsuks on vajalik nõusolek. Füüsilise isiku nõusolekule kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus.

Ligipääsuõiguste üldpõhimõtted on järgmised:

Elektri-ja gaasi ettevõtjatel ning energiateenustel tuleb Andmelao andmetele ligipääsuks sõlmida Eleringiga leping. Andmeladu haldab rollipõhiselt ligipääsu andmetele (kas kasutaja on müüja, võrguettevõtja jne). Iga Andmelao kasutaja, sh sidussüsteemi tehtud päring tuleb valideerida vastu seaduse alusel tagatud ligipääsuõigust ja/või lõppkliendi antud volitust. Andmetele saab ligipääsu vaid kas turuosalise poolt antudvolituse/nõusoleku või seaduseõiguse alusel.
Võrgulepingu kliendile tagatakse juurdepääs kliendiportaali kaudu edastatavatele andmetele. Kliendil on õigus volituse andmise kaudu edastada oma mõõtepunkti ja mõõteandmeid teistele isikutele ja süsteemidele.

Statistika, analüüs ja avaandmed

Estfeed arendusplaanis on eesmärk arendada lahendus tegelike mõõteandmete alusel energiabilansi andmete töötlemiseks ja kasutamiseks koondväljundina:

energia (elekter ja gaas) lõpptarbimise agregeeritud arvutamine valitud resolutsioonis, asukohas (maakond, linn, küla, KOV), tegevusvaldkonna (tööstus, põllumajandus, teenindus jms) osas või teenuse ahelaga (bilansiportfell, võrguettevõtja tegevuspiirkond) jm;
energia (elekter ja gaas) tootmise agregeeritud arvutamine valitud resolutsioonis, asukohas, kütuseliigiti või teenuse ahelaga jm;
olemasolevate bilansiselgituse raportite jaoks mõõteandmete agregeerimise uuendamine (funktsionaalsusena olemas);
gaasisüsteemi kaitstud tarbijate tarbimiskoguste kalkuleerimise jm selleks vajalike andmetega raport.

Kodeerimine

Euroopa ühtse energiaturu protsesside, objektide ja osaliste identifitseerimiseks on ENTSO-E (elektri süsteemihaldurite ühendus) välja töötanud ühtse kodeerimise süsteemi (EIC - Energy Identification Coding). Süsteemi eesmärgiks on tagada harmoniseeritud elektroonne andmevahetus olukorras, kus turuosalistel on võimalus osaleda erinevatel turgudel (nt elektri- ja gaasiturul) ning süsteemioperaatorid peavad omavahel ning ka turuosaliste endiga nende kohta infot vahetama. Selles tulenevalt on peamine nõue EIC koodidele, et need on ajas stabiilsed. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:

Eraldatud kood peab olema globaalselt unikaalne (üle Euroopa);
Eraldatud koodi muudetakse ainult siis, kui objekti staatus muutub (see tähendab, et kui näiteks ettevõtte nimi muutub, siis EIC koodi ei muudeta).

Kodeerimist administreeritakse kahel tasandil:

Keskse koodikeskuse (CIO – Central Issuing Office) ülesandeks on väljastada lokaalsete koodikeskuste (LIO-de) identifitseerimise koode (esimesed kaks numbrit EIC koodis), süsteemioperaatorite või piirkondade EIC koode (nt Eleringi EIC kood on 10X1001A1001A39W), ning nende haldamine.
Lokaalsed koodikeskused (LIO – Local Issuing Office) tegutsevad CIO agentidena väljastades vastavalt taotlustele erinevate objektide jaoks EIC koode. Eestis tegutseb LIO-na Elering.

EIC koodid on 16-kohalised ning koosnevad inglise tähestiku tähtedest (A-Z), numbritest (0-9) ja miinusmärkidest (-):

2-kohaline numbriline kood, mis identifitseerib koodi väljastanud organisatsiooni (Eesti puhul 38)
Objekti tüübi määrav täht:
- X – turuosaline (nö X-kood)
- Y – piirkond (nö Y-kood)
- Z – mõõtepunkt (nö Z-kood)
- W – ressurss (nt tootmisüksus) (nö W-kood)
- T – ühendusliin (eri bilansipiirkondade vahel)
- V – asukoht
- 12-kohaline identifitseerimiskood (tähed, numbrid, miinused)
- 1 kontrolltäht/number (täht või number)

Näiteks EIC koodi 38ZEE-1000007L-E puhul võib öelda, et see on mõõtepunkti (Z) EIC kood, mille on väljastanud Elering (38).

Kodeerimise nõuetekohasuse tagamiseks on Elering nii elektri kui gaasi Andmelao juurde loonud tsentraliseeritud kodeerimissüsteemi, mis pakub järgmisi teenuseid:

korrektsete koodide väljastamine;
koodinimistute haldus (päringud, aktiveerimine/deaktiveerimine, modifitseerimine);
vastavate kodeeritud organisatsioonide kontaktandmete väljastus.

EIC koodid on aluseks Andmelao süsteemi kasutamise õiguste määramiseks ja nende kontrollimiseks. Igal turuosalisel (tootja, tarbija, müüja jne) on oma EIC kood, millega seostatakse kõik tema tegevused turul. Kodutarbijad saavad enda kui turuosalise EIC koodi (X-kood) näha elektri või gaasi Andmelattu sisse logides oma nime all, oma mõõtepunktide EIC koode (Z-koode) saab näha valides menüüst Mõõtepunktid.

EIC koodide alusel määratakse kindlaks avatud tarnijate piirkonnad ja turuosaliste õigused andmetele juurdepääsuks. Lisaks seadusega määratud juurdepääsudele on turuosalisel õigus juurde pääseda ka nendele (mõõte)andmetele, mille kohta on süsteemis omaniku kinnitus (s.t.volitus). Mõõteandmetele juurdepääsu õiguste haldamise eest vastutab Elering.

6.5. Gaasituru avatud tarnija ehk gaasimüüja vahetuse protsess

Avatud tarne reeglid ja tarnija vahetus on sätestatud maagaasiseaduses ja gaasituru toimimise võrgueeskirjas toodud nõuetega.

Tarnijavahetuse üldpõhimõtted on järgmised:

Võrgulepinguga klient, kelleks on tarbija või tootja, osaleb avatud tarne protsessis iga oma mõõtepunkti lõikes eraldi. Kui võrgulepingu kliendiks on teine võrguettevõtja või avatud tarnija, sõlmitakse avatud tarne leping kogu tegevuspiirkonna kohta.
Võrguleping sõlmitakse liitumispunkti võrguettevõtjaga, kes edastab info Estfeedi Andmelattu.
Avatud tarne lepingut saab sõlmida sama isik, kes on sõlminud võrgulepingu ehk avatud tarne aluseks on kliendi kehtiv võrguleping mõõtepunktis.
Võrgulepingu lõppedes lõpeb ka avatud tarne leping.
Kui turuosalisel on kehtiv võrguleping, aga puudub avatud tarne leping, loetakse maagaasiseaduse alusel tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib delegeerida avatud tarne teenuse osutamise edasi mõnele teisele avatud tarnijale (nimetatud müüja), Avatud tarnijal ja võrguettevõtjal on kohustus omada avatud tarne portfellilepingut. Kui avatud tarnijal puudub avatud tarne portfellileping, ei saa ta avatud tarnijana tegutseda ning süsteemihaldur lõpetab tema tegevuse ja temaga seotud avatud tarne lepingud. Kui võrguettevõtjal puudub avatud tarne portfellileping, määratakse tema avatud tarnijaks tema nn ülem-võrguettevõtja avatud tarnija ning süsteemihaldur edastab vastava info Konkurentsiametile;
Estfeedi Andmelao kaudu tagatakse katkematu avatud tarne ahel kogu süsteemi kohta, st et igal ajahetkel kuulub iga turuosalise mõõtepunkt ühe avatud tarnija ja tema bilansihalduri tegevuspiirkonda.

Gaasilepingu sõlmimiseks on vaja tarbijale teha järgmised sammud:

Sõlmida gaasi võrguteenuseleping oma liitumispunktis. Seda saab teha liitumispunkti omanik liitumispunkti jaotusvõrguettevõttega tema veebilehel.
Valida endale sobiv gaasimüüja ja sõlmida temaga leping. Sobiva gaasimüüja valimiseks soovitame kõigepealt hinnata, kui suur on keskmine gaasi tarbimine (kuus ja aastas).
Kui sobilik pakett ja müüja on välja valitud, siis müüja valikuks ja vahetamiseks piisab, kui klient sõlmib uue väljavalitud müüjaga lepingu. Lepingu sõlmimisel annab müüja teada, millal vahetus toimub.
Kui on olemas ka vana leping, siis tuleb tuleb eelmist müüjat lepingu lõpetamisest ise teavitada. Kui eelmisel lepingul oli katkestamistasu, siis selle arve esitab eelmine müüja.

Järgnevalt on täpsemalt selgitatud lepingu jõustumise etapid ja periood.

Tarnijavahetuse protsess alates 01.01.2023

Avatud tarne leping võib olla sõlmitud igale turuosalisele kas tähtajatuna või tähtajalisena, sõltuvalt lepingu sõlmimise kokkulepetest avatud tarnija ja turuosalise vahel.

Avatud tarnija sisestab Estfeed Andmelattu avatud tarne lepingu tähtajatuna, kui turuosalisega sõlmitud lepingul puudub lõpptähtaeg ning turuosalisele ei kaasne lepingu lõpetamisega tasunõudeid avatud tarnijalt;
Avatud tarnija sisestab Estfeed Andmelattu avatud tarne lepingu tähtajalisena, kui turuosalisega on sõlmitud tähtaegne leping ning turuosalisele võib kaasneda lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasunõudeid avatud tarnijalt. Ennetähtaegsete lepingute tasunõuete proportsionaalsuse üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet.

Avatud tarnija vahetumine toimub kalendrikuu vahetusel järgides allolevat protsessi:

a) Tarnijavahetuse protsess algab uuelt avatud tarnijalt turuosalise kohta uue lepinguinfo edastamisega Andmelattu vähemalt 14 päeva ette enne kalendrikuu vahetust. Avatud tarnija edastab järgmised andmed: turuosalise ID, mõõtepunkti EIC kood, avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppeaeg ning ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasunõue (jah/ei). Uue lepinguinfo kättesaamisel lõpetab Estfeed Andmeladu turuosalise senise avatud tarne viivitamata ning edastab lepingumuudatuse info seotud avatud tarnijatele ja võrguettevõtjale;
b) Avatud tarne lepingut saab sõlmida gaasipäeva täpsusega;
c) Uus avatud tarnija peab enne avatud tarne lepingu sõlmimist kontrollima, kas turuosalisel on olemas kehtiva võrgulepinguga mõõtepunkt, mille kohta isik soovib avatud tarne lepingut sõlmida ning kas turuosalise kehtiv avatud tarne leping sisaldab ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasunõuet. Viimase korral on avatud tarnija kohustus informeerida turuosalist lepingu nõudest veendumaks, et turuosaline on teadlik tarnijavahetusega kaasnevatest võimalikest kuludest;
d) Kui turuosalisel on uus võrguleping (nt kinnisvaratehingud), mis jõustub misiganes kuupäeval, saab uus avatud tarne leping alata kas samal kuupäeval, mis on võrgulepingu algusaeg või hilisem kuupäev sisestatud avatud tarnija poolt vähemalt üks päev ette. Perioodil, mis erineb võrgulepingu algusajast ja uue avatud tarne lepingu jõustumisest, on turuosalise avatud tarnijaks tema võrguettevõtja või võrguettevõtja nimetatud müüja;
e) Kui turuosalisel ei ole vähemalt 1 päev ette sõlmitud uut avatud tarne lepingut, jääb turuosaline võrguettevõtja avatud tarne portfelli võimalusega sõlmida uus avatud tarne leping vähemalt 1 päev ette ajakavas. Kirjeldatud olukord võib juhtuda, kui avatud tarnija on sisestanud Estfeed Andmelattu lõppkuupäeva, kuid turuosaline ei ole uut avatud tarne lepingut sõlminud või kui on tegemist uue võrgulepinguga, millele turuosaline ei ole avatud tarne lepingut sõlminud;
f) Kui turuosalise võrguleping lõpeb, lõpetab Estfeed Andmeladu sama kuupäevaga ka turuosalise avatud tarne lepingu;
g) Tarbijal on võimalik taganeda avatud tarne lepingu sõlmimisest 14 päeva jooksul. Avatud tarnija saab edastada turuosalisega lepingu lõpetamise info Estfeed Andmelattu vähemalt 1 päev ette ajakavas;
h) Avatud tarne portfellilepingu vahetus teisele avatud tarnijale ja võrguettevõtjale on ajakavas vähemalt 7 päeva ette. Kui avatud tarnijal puudub avatud tarne portfellileping, ei saa ta avatud tarnijana tegutseda ning süsteemihaldur lõpetab tema tegevuse ja avatud tarne lepingud. Kui võrguettevõtjal puudub avatud tarne portfellileping, määratakse tema avatud tarnijaks tema nn ülem-võrguettevõtja avatud tarnija ning süsteemihaldur edastab vastava info Konkurentsiametile
i) Avatud tarnijatel on võimalik tagasiulatuvalt lepinguinfo parandusi edastada, kui muudatusteks on võetud kooskõlastus mõõtepunkti võrguettevõtjalt, seotud avatud tarnijalt ja bilansihaldurilt.

Tarnijavahetuse protsess uue avatud tarnijaga lepingu sõlmimisel

Joonis 17 Tarnijavahetuse protsess uue avatud tarnijaga lepingu sõlmimisel

Avatud tarne lepingu sõlmimise protsess lepinguta kliendile

Joonis 18 Avatud tarne lepingu sõlmimise protsess lepinguta kliendile